Nutikalt loodust avastamas

15. ja 16. septembril toimus Narvas Tartu ülikooli Narva kolledžis ja selle ümbruses järjekorras juba 12. õuesõppe konverents. Selle aasta teema oli M-õpe ehk mobiilne õpe: nutikalt (nutivahenditega) loodust avastamas.

M-õppes ehk mobiilses õppes (mobile learning) on omavahel ühendatud õuesõpe ja digitaalsed õppevahendid. Eesmärk on kasutada ära eakohaseid nüüdisaegseid õppevahendeid ning lõimida õppimist igapäevaeluga. Õues viibimisel nagu ka õues õppimisel on väga palju kasulikke aspekte. Nii on digivahendiga õues õppides õpetajal võimalus haarata tegevusse ka neid lapsi, kellele tavaliselt ei meeldi õues olla või kes muidu meelsasti õppetegevustes kaasa ei löö. Samuti on õuesõpe hea võimalus parandada laste füüsilist ja emotsionaalset heaolu, unekvaliteeti, suurendada iseseisvust ja loovust.

Kahe päeva jooksul sai kuulata põnevaid õuesõppe entusiastide ettekandeid nii Eestist kui välismaalt. Kohal oli inimesi tavalasteaedadest, mille eripära on õuesõppe võimalikult suur osakaal. Näiteks Kristina Lee ja Mari Kummer Kohila lasteaiast Sipsik esinesid ettekandega „Digitark õuesõpe“, jagades oma kogemust lasteaias õuesõppe korraldamiseks digivahendeid kasutades.

Saksamaa ja Itaalia kogemus

Leidus ka rahvusvahelisi esinejaid: Petra Jäger tutvustas Saksamaa metsalasteaedade kontseptsiooni. Kõige rohkem õuelasteaedu leiabki Saksamaalt, Taanist, Soomest, Norrast ja Rootsist, aga ka Inglismaalt. Ükski nimetatud riikidest ei paista silma pehme ja sooja kliima poolest. Ainuüksi Saksamaal on Petra Jägeri sõnul õuelasteaedu rohkem kui 2000. Tema ise avas oma metsalasteaia juba 30 aastat tagasi ning kutsub end naljatledes uurimisrühma juhiks. Lapsed on looduses alati avastamas, uurimas ja tegutsemas. Tema ülesanne õpetajana on vaid sellele uurimisprotsessile kaasa aidata.

Lorenzo Filippi sai Petra metsalasteaiast kümmekond aastat tagasi inspiratsiooni oma õuelasteaia avamiseks Itaalias ja tutvustas konverentsil ka Itaalia kogemusi. Kui Saksamaal on loodud seadusega erisused õuelasteaia loomiseks ja kuni viietunnise hoiu puhul pole eraldi soojustusega maja, tualettruumi jms vaja – piisab storm house’i ehk tormivarjendi olemasolust metsalasteaia vahetus läheduses –, siis Itaalias peavad õuelasteaiad tegutsema MTÜ-de või kogukonna algatustena.

Mõlemad esinejad kinnitasid, et ajaga pole lapsevanemate ja ametnike hirmud ning küsimused õuelasteaedade suhtes muutunud. Alati tahetakse teada kolme asja: „Mis juhtub, kui laps tahab tualetti?“, „Kas olete tõesti õues iga ilmaga?“, „Kuidas õuelasteaias käinud laps hiljem koolis hakkama saab?“.

Nüüdseks on Saksamaal, Itaalias ja mujalgi, kus õuelasteaiad pikemalt populaarsed olnud, neile küsimustele õnneks ka vastused. Kõik esinejad kinnitasid, et ilm ei ole probleem, kui on valitud õiged riided. Väga tugeva tormi korral ollakse majas soojas, kuid vihm teeb lastele vaid rõõmu. Süüakse õues, tualetis käiakse õues ning kogu õppetegevus toimub samuti õues. Kõik lapsed on kooliteed alustades kooliküpsed ja saavad edaspidi kenasti hakkama, hoolimata sellest, et nende elu lasteaias möödus päevast päeva õues avastades ja seigeldes. Viimasel ajal on Saksamaal hakatud avama õuelasteaedade juurde ka esimesi õuealgkoole.

Tundub, et ka kõiki õuehoidude õpetajaid ühendab armastus värske õhu, looduse ja aktiivse eluviisi vastu. Olgu kliima milline tahes, õige riietusega on ka täiskasvanul õues mugav toimetada. Peab vaid olema sobivat tüüpi inimene.

Pesulõksudega orienteerumismäng

Konverents ei piirdunud vaid esitluste kuulamisega. Mõlemal päeval toimus ka palju töötube, kus õpetajad said töövõtteid ja ideid oma lasteaias või rühmas õuesõppe edendamiseks. Meie viisime Väikse Päikse psühholoogi Olga Luptova ja haridustehnoloogi Mariell Miilveega läbi kaks väga populaarset töötuba, kus andsime ideid lapse eneseregulatsiooni oskuste arendamiseks M-õppe kaudu. Mul on hea meel, et õuesõppe konverents keskendus kahele aspektile, mida tavapäraselt kokku ei panda: õues õppimine ja digiõpe. Tundub, et M-õpet kasutades ei ole teemat, mida käsitleda ei saaks.

Valisime oma heli salvestavate pesulõksudega orienteerumismängu teemaks emotsioonide õppe. Iga pesulõksu juurest leidsid osalejad QR-koodi, millelt avanes ühe põhiemotsiooniga seotud nuputamis- või loovusülesanne, pesulõksult sai kuulata aga vihjet, kus peitub järgmine ülesanne. Osalejatel on vaja orienteerumismänguks nutiseadet, õpetajal aga peavad olemas olema helisalvestavad pesulõksud. Meie ostsime enda omad Insplay poest. Digivahenditega saab nii linna- kui looduskeskkonnas korraldada õues ääretult palju eriilmelisi ja eakohaseid õppetegevusi ning suunata lapsi liikuma ja õppima üheaegselt.

soovitusi uue digivahendi kasutamisega alustamiseks

• Alusta ühest seadmest korraga (ainult pesulõksud või QR-koodid).
• Tegevust on mugavam läbi viia väikestes rühmades, kus iga rühmaga on koos ka täiskasvanu, et kõik saaksid aktiivselt osaleda. Sobib kasutamiseks ka näiteks perepäevadel või ühisüritustel.
• Jaga QR-koode teiste rühmade või õpetajatega. Näiteks võib iga rühm luua QR-koodid ühe teema kohta (emotsioonid, seened, sügis, loomad jne), ning juba ongi mitu teemat tervel lasteaial kasutamiseks.

QR-koodide loomiseks kasutasime: https://www.qr-code-generator.com keskkonda, mis võimaldab sama QR-koodi kasutada mitu korda. QR-koodi taga avanevat sisu saab muuta enda kontole sisse logides ja välja prinditud kood sellest ei muutu. Samu lamineeritud koode saab seega kasutada mitme tegevuse läbiviimiseks.

Õues tegutsemise plussid

Paljud teadusuuringud toovad välja, et õues viibimisel ja värskes õhus tegutsemisel on otsene seos lapse heaolu ja tervisega: mida rohkem on laps õues, seda paremini ta magab ning seda tervem, väljapuhanum ja vastuvõtlikum ta uuele infole on. Värskes õhus viibides paraneb märkimisväärselt lapse enesehinnang ja kasvab iseseisvus. Lisaks parandab õues tegutsemine suhteid eakaaslastega, arendab keskkonnateadlikkust ning juhtimis- ja probleemilahendamisoskust. Ühtlasi on kõik lasteaiad koroonaviiruse leviku perioodil täheldanud: õues levivad viirushaigused halvemini, immuunsüsteem tugevneb ning lapsed püsivad tervemad.

Häid emotsioone ja toredaid äratundmisi jagus konverentsile veelgi. Rõõm on tõdeda, et kõigis esitlustes keskenduti laste emotsionaalse intelligentsuse arendamisele ning iseseisvuse ja loovuse toetamisele. Näiteks jagas loodusajakirjanik Kristel Vilbaste praktilisi näpunäiteid, kuidas digivahenditega taimi määrates lapsele eduelamust pakkuda. Konverentsi teisel päeval rääkisid Tallinna Kadaka lasteaia õpetajad Eve Sepper ja Maili Vaarpu seikluskasvatusest ja loodusliikumisest lapse sotsiaalsete oskuste arendajana. Kahe päeva jooksul nenditi korduvalt, et õuesõppel on rohkem plusse kui miinuseid. Kuigi Eestis on õuelastehoide veel vähe, on huvi nende vastu järjest kasvanud.

Väike Päike avas esimese õuelastehoiu 2019. aastal Tallinna lähedal Peetris ning peagi avame õuelastehoiu Viimsis. Usun, et tänu õuesõppe konverentsidele, keskkonnaharidusele ja üldise teadlikkuse kasvule õuesõppe olulisusest on ainult aja küsimus, millal seadusandlus õuehoidudele järele jõuab ja määrustesse luuakse erisusi õppemetoodikast ning lasteaia eripärast lähtudes. Kõiki ei pea lööma ühe puuga, eriilmelisust tuleb hoida ja väärtustada. Õues on tore alati ja iga ilmaga, õues saab teha kõike!

Kõigi õuesõppe entusiastidega kohtume taas juba 28. oktoobril keskkonnahariduse konverentsil.