Otsa-kooli algusaastatele mõeldes: Õpetajad Eevi Ross ja Aleksander Rjabov olid ka loomingulised partnerid

Eevi Ross ja Aleksander Rjabov olid Tallinna muusikakooli legendaarne loominguline paar.

Tallinna muusikakool (hilisema nimega Georg Otsa nim muusikakool) on omapärane kool seetõttu, et saab oma sünnipäeva tähistada kaks korda. Peteburi konservatooriumi haridusega Mihkel Lüdigi eestvedamisel asutati 1919. aastal Tallinna konservatoorium, kus olid ka algaste ja keskaste nagu Peterburis. Muusikakool ehk keskaste lõi end konservatooriumist lahku 1954. aastal. Kool sai siis endale ka oma esimese direktori – Tallinna konservatooriumi haridusega Heino Rannapi.

Direktor Heino Rannapi juhtimisel alustati muljetavaldava meeskonnaga. Osakondade juhatajateks kutsuti oma ala kõrgprofessionaalid, kes olid ka tuntud tegevmuusikud. Klaveri osakonda hakkas juhtima Heljo Sepp, aastast 1956 juba Leelo Kõlar, kes oli sellel ametipostil lausa 35 aastat. Mõlemad tipp-pianistid andsid pedagoogilise töö kõrvalt soolokontserte, Leelo Kõlar kirjutas lisaks ka kontserdiarvustusi. Nii Heljo Sepast kui Leelo Kõlarist on ilmunud põhjalikud elulooraamatud.

Leelo Kõlari ja Heljo Sepa kõrval õpetasid algaastatel klaverit veel Anna Klas, Erna Saar, Hilja Olm, Irmgard Kaudre, Erika Franz, Linda Tamberg jt. Eevi Ross õppis Erna Saare juhendamisel ja lõpetas kooli cum laude.  

Puhkpilliosakonda hakkas juhtima metsasarvemängija Robert Kasemägi, kes pedagoogitöö kõrvalt mängis sümfooniaorkestris. Teda peetakse Eesti metsasarvekoolkonna rajajaks. Temagi juhatas oma osakonda pikka aega, ligi 20 aastat. Algaastatel õpetasid puhkpilliosakonnas Robert Kasemägi kõrval Juhan Kaljaspoolik, Olev Pikknurm, Elmar Peäske, Mart Paemurru, Helmut Orussaar, Benito Hunt jt. Aleksander Rjabov õppis klarnetit Juhan Kaljaspooliku juhendamisel kuni konservatooriumi lõpetamiseni. Temast sai muusikakooli klarneti- ja kammeransambli õpetaja ning kooli orkestri juhendaja.

Suur eeskuju ja innustaja

Rjabovi tähelend algas juba tudengina, kui ta 1952. aastal kutsus kokku ansambli Metronoom (algkoosseisuga Kalju Terasmaa, Hillar Kareva, Neeme Järvi, Uno Arro, Uno Loop ja Aleksander Rjabov). Koos solistide Heli Läätse ja Kalmer Tennosaarega võideti hõbemedal Moskva rahvusvahelisel noorsoofestivalil (1957). Pärast seda lahkus Rjabov Metronoomist ja asutas üha uusi ansambleid, millest tuntumad on džässansambel Tallinn–Tartu, Rjabovi enda nimeline kvartett, mis mängis palju eesti heliloojate uudisloomingut. Selle koosseisuga on olemas heliplaat „Kaks karakterit, kaks visiooni“, kus kõlab Uno Naissoo ja Evald Vainu looming. 

Suure tunnustuse pälvis ka varieeruva koosseisuga ansambel Synthesis, mis, nagu viitab nimigi, sünteesis eri ajastute ja stiilide muusikat. Eriti lähedased olid ansambli liikmetele 20. sajandi helilooming ja džäss. Synthesise esituses on Eesti Raadios olemas rohkesti salvestusi: Uno Naissoo džäss-süit, Ester Mägi „Dialoogid“, Heino Jürisalu „Teine kvintett“, Honeggeri „Rapsoodia“ jt. Plaadifirma Melodija andis 1983. aastal välja ka Synthesise LP pealkirjaga „Dialogues“.

Koos Eevi Rossiga mängiti ansamblis TRIO (Eevi Ross, Jaan Reinaste ja Aleksander Rjabov). Ka ansamblis Synthesis lõi Eevi Ross aktiivselt kaasa. Peale selle esines ta veel soolokontsertidega ja oli hinnatud klaverisaatja nii pillimeestele kui lauljatele. Aleksander Rjabov osales samas ka kümnetes Eesti džässi ja levimuusikute koosseisudes, juhatas kümme aastat Eesti Raadio kergemuusikaorkestrit ja tegi lõputult aranžeeringuid.

Otsa-kooli vilistlane Anne Erm on kirjutanud, et Rjabovi interpretatsioonikunstis pääsesid laitmatu pillimängutehnika kõrval mõjule klarneti tooni ilu ja väljenduslikkus, oskus teosesse süveneda. Hea organisaatorina aitas Rjabov sõlmida Tallinna ja Moskva ning Leningradi interpreetide muusikalisi kontakte. Sel ajal kui paljud muusikud keerasid džässile selja, jätkas Rjabov väsimatu järjekindlusega oma vao kündmist džässipõllul (Anne Erm „Polkast rokini“).

Georg Otsa nim muusikakooli kutsuti Rjabov 1974. aastal klarneti- ja kammeransambli õpetajaks. Kui Uno Naissoo eestvedamisel loodi 1977. aastal levimuusikaosakond, hakks Rjabov sealgi tunde andma. Samas dirigeeris ta kooli stringorkestrit ja sümfooniaorkestrit. Aleksander Rjabovi õpilaste seas on tuntud džässmuusikuid: Arvo Pilliroog, Ants Laas, Lembit Saarsalu jt.

Tollased Otsa-kooli õpilased on meenutanud, et raugematu energiaga Rjabovi tulek muusikakooli andis tuntavalt hoogu juurde kooli loomingulistele ettevõtmistele. Kõrgtasemel interpreedina oli õpetaja Rjabov oma eriala õpilastele suureks eeskujuks ja innustajaks.

Eevi Rossi õpetaja Erna Saar meenutab:

Eevi oli väga musikaalne ja andekas. Muusikakoolis oli ta ka väga töökas, harjutas palju ja mul oli salasoov saata ta tulevikus Chopini-nimelisele konkursile. Muusikakooli lõpueksamil mängisime Eeviga Chopini klaverikontserti, mis Eevile muusikaliselt väga hästi sobis. Konservatooriumis sai Eevist prof Bruno Luki õpilane – mina olin tollal prof Luki assistent. Paraku tulid konservatooriumis Eevile Chopini kõrvale juba teised lemmikheliloojad ja nii ta sinna Chopini konkursile ei jõudnudki.

Pianist, organist ja lauluõpetaja Maie Kuusik meenutab oma õpetajaid Eevi Rossi ja Aleksander Rjabovit:

Eevi Ross on üks tähtsamaid mõjutajaid minu elus. Tulin väikelinna endassesulgunud kultuurist Eevi juurde, kes oli tollal (1974) keeva muusikakatla keskpunktis. Käisin juba esimesel sügisel Eevit raadiomajas assisteerimas (lehte keeramas), kui Eevi ja Aleksander salvestasid kammermuusikat. Pääsesin kohe muusika loomise saladuste juurde. See oli taevalik kogemus, mis ei unune kunagi. 

Eevi musikaalsus oli rafineeritud, pisimadki detailid olid talle väga tähtsad ja tema fantaasiarikkus oli ääretu. Paraku ei tõusnud minu tase kunagi niisugusele tasemele, kui Eevi oleks tahtnud, ja see tekitas talle peavalu. Eevi tähtõpilased olid Leo Kaidja ja Sven Kullerkupp. Kaidja lõpetas hiljem Helsingi konservatooriumi, Kullerkupp õppis edasi Tallinna konservatooriumis Lilian Semperi ja Bruno Luki juures. 

Multitalent Kullerkupp tunneb end kodus kõikides muusikažanrites, lisaks on ta kirjutanud mitu raamatut. Ajakiri Looming tunnustas teda kui ühte aasta parimat autorit.

Olin ka Aleksander Rjabovi kammermuusika klassi õpilane, kus mängisin-esinesin koos flötist Natalia Kostrõkinaga. Rjabov oli tuline ja sütitav persoon, temale oli tähtis fraseerimine ja muusika voolamine ning pikad liinid. Ja aus emotsioonidele alistumine. Tema jaoks ei eksisteerinud tunneteta muusikat. 

Käisin omal ajal Leningradis kuulamas Rjabovi džässkontserti, mis jäi meelde just tema võimsa emotsionaalsuse tõttu. Mul on olemas ka CD, kus ta mängib svingmuusikat. Usun, et just Aleksander Rjabov äratas minus kire kõikide muusikastiilide vastu. Tema õpetusest on mul olnud palju kasu, kui olen Soomes töötades pidanud põhitöö kõrvalt juhendama ka instrumentaalansambleid.