Pandeemia pani raamatukogutöötajad raamidest välja astuma

22. okt. 2021 Ülle Kuuse, Eve Pohlak, Angela Räis Tallinna tervishoiu kõrgkooli raamatukoguhoidjad - Kommenteeri artiklit
Uues laenutusautomaadis hoiab RFID-süsteem laenutamisel oluliselt aega kokku, võimaldades ühe hetkega vormistada lugejale mitu teavikut korraga. Fotod: Tallinna tervishoiu kõrgkooli raamatukogu

Suured muutused maailmas on toonud Tallinna tervishoiu kõrgkooli raamatukokku, nagu kõigisse teistessegi raamatukogudesse, uusi teenuseid ning pannud töötajaid mõtlema võimalustele, kuidas veelgi enam toetada õppe- ja uurimistööd kõrgkoolis. Lisaks esitavad kõrgkooli nõuded raamatukogutöötajatele väljakutseid, mis on sundinud meid raamidest välja tulema ning end uues rollis proovile panema.

Tallinna tervishoiu kõrgkooli raamatukogu on erialaraamatukogu, mis asub kahes majas: Tallinna õppehoones ja Kohtla-Järve struktuuriüksuses. Töötajaid on kokku kolm.

COVID-19 pandeemia levikuga seoses järgitakse rangelt haiguse leviku tõkestamiseks vajalikke meetmeid ja piiranguid. Raamatukogutöötajate ja külastajate kaitsmiseks on muutunud igapäevaseks hajutatuse nõude täitmine, teeninduslettidele on paigaldatud kaitseklaasid, desinfitseerime käsi ja ühiskasutatavaid esemeid. Osa raamatukogu arvuteid on saanud veekindla klaviatuuri ja hiire, mida töötaja pärast iga arvutikasutust desoainega puhastab.

Pandeemia on muutnud raamatukogu põhiteenuste rõhuasetust. Esikohale on tõusnud tihe suhtlus ja nõustamine arvuti ja telefoni teel. Seni väga aktiivsed vahetud kontaktid raamatukogu kasutajatega on jäänud tagaplaanile. Kasutatakse kontaktivaba laenutussüsteemi. Teavikute laenamise soov esitatakse kirjalikult või telefoni teel, küsitud raamatud vormistatakse tellija nimele, pakitakse ja viiakse välisukse juures asuvale tellitud teavikute lauale. Kontaktivaba laenutust toetab uus laenutusautomaat. Teavikuid on võimalik laenata kõrgkooli külastamata, selleks on kasutusele võetud Omniva pakiautomaadi teenus, millega tegelevad kaks töötajat. Eelistatakse ka kontaktivaba tagastamist. Üha rohkem on hakatud teavikuid tagastama posti teel – nii saadetisena kui ka pakiautomaati. Raamatukogu raamatute tagastuskapp on kasutusel juba varasemast ajast.

Suur uuendus on Tallinna õppehoone raamatukogu üleminek RFID-süsteemile, mis tõi küll töötajatele lisatööd – teavikutele tuli paigaldada uued turvaelemendid ja süsteem seadistada –, kuid samas hoiab laenutamisel oluliselt aega kokku, võimaldades vormistada ühe hetkega lugejale mitu teavikut korraga.

Tallinna õppehoone raamatukogus saab jätkuvalt kasutada kuut individuaal- ja kaht rühmatöö ruumi. Uue broneerimissüsteemi kaudu saavad soovijad iseseisvalt ruumi reserveerida.

Raamatukogutöötaja õpetaja rollis.

Õppejõu rollis

Raamatukogutöötajad on igal aastal pidanud kõrgkooli esmakursuslastele aine „Sissejuhatus õppimisse“ raames raamatukogu teenuseid ja infootsingut käsitleva loengu. Pandeemiaga seoses toimusid kõik loengud e-õppena.

Väljakutse raamatukogutöötajatele oli õenduse eriala esmakursuslastele õppeaine „Uurimistöö alused I“ ühe osa loengute ettevalmistamine ja läbiviimine. Aine koosneb kolmest suurest osast, mida annavad kokku üheksa õppejõudu. Iga raamatukoguhoidja sai ühe rühma tudengeid (40 õppurit). Loengute teemad olid infootsing, statistika andmebaaside kasutamine ning üliõpilastööde koostamine ja vormistamine, sh viitamine Mendeley baasil. Seega oli vaja kõigepealt teemad omandada, teha endale selgeks, kuidas Zoomis loenguid luua ja läbi viia, ning omandada Moodle’i õpikeskkond, kus oma kursusele infot ja õppematerjale jagada ning tudengite iseseisvaid töid (mida oli kokku ühe rühma kohta 120) hinnata. Tuli koostada õppuritele õppematerjalid ja juhendid. Kolme osa edukalt läbinud õppurite arvestused kinnitas raamatukogutöötaja õppeinfosüsteemis Tahvel koondarvestuse protokollis. Õppeainet mitteläbinud saavad oma iseseisvad tööd esitada hiljem ja positiivse hinde korral tuleb raamatukogutöötajal iga kord teha Tahvlis uus protokoll. Viimane protokoll kinnitatakse õppeaasta lõpus. 

Kõrgkoolis toimuvad ka töötajate sisekoolitused. Raamatukogutöötajate korraldatavate koolituste teemad on raamatukogu pakutavad teenused ja Eesti teadusinfosüsteemi ETIS täitmine. Lisaks on koostatud infootsingu e-kursus, mida müüakse soovijatele ka kõrgkooli täienduskoolituste raames.

Senisest enam on olnud vaja tegeleda e-ressurssidega. Selleks on kõrgkooli kodulehe e-raamatukogu alla loodud olemasolevate e-allikate juurde ka e-artiklite osa, mis jaotati vastavalt kõrgkoolis õpetatavatele ainevaldkondadele. Seda täiendatakse jooksvalt viidetega õppetöös vajalikele vaba juurdepääsuga e-allikatele ning e-artiklitele.

Info edastamiseks on loodud Tallinna tervishoiu kõrgkooli raamatukogu Facebooki-leht. Sellel kajastatakse uudiskirjandust, edastatakse raamatukoguinfot ja toimub otsimismäng „Kadunud Urr“, kus tuleb leida postitus, milles peidab ennast kõrgkooli maskott Urr.

Raamatukogu teenuste ja infootsingu võimaluste tutvustamiseks alustati eelmisel aastal kõigile soovijatele (ka väljastpoolt kõrgkooli) viktoriinisarja. Küsimused koostatakse kõrgkooli, raamatukogu, tervishoiu ja infootsingu teemadel. Viktoriin on saanud väga head vastukaja.

Tellitud teavikute laud.

Töö ETIS-es

Rakenduskõrgkooli oluline osa on teadustegevus, sh teadusartiklite kirjutamine ja avaldamine ning rakendusuuringute tegemine. Neid andmeid kajastatakse ETIS-es. Kaks raamatukogutöötajat on ETIS-e kõrgkoolipoolsed administraatorid. Kõrgkooli töötajad sisestavad sinna enda kirjutatud ja trükis avaldatud publikatsioonide andmed – need tuleb üle kontrollida ja kinnitada. Kõrgkoolis tehtavate rakendusuuringute andmed sisestab ja kinnitab ETIS-es üks raamatukogutöötaja. Näiteks 2020. aastal avaldati ajakirjades, konverentsikogumikes või raamatutes 136 kõrgkooli töötajate publikatsiooni ja praegu on töös 32 rakendusuuringut.

Kõrgkoolis läbiviidavate rakendusuuringute tutvustamiseks ja kolleegidele ideede andmiseks ning kogemuste jagamiseks korraldasid raamatukogutöötajad selle aasta veebruaris vestlusringi „Uurimistöö kasutamine õppeprotsessis: Tallinna tervishoiu kõrgkoolis läbi viidud uurimistööde näitel“. Vestlusringi eesmärk oli anda ülevaade läbi viidud uurimistööst, selle kohta ilmunud publikatsioonidest ning nende kasutamisest õppetöös. Esimeses vestlusringis tutvustasid õenduse õppetooli õppejõud rakendusuuringut „Õendusdokumentatsiooni käsitlevad uuringud ja uurimistööde tulemuste rakendamine õppeprotsessis“ ning ämmaemanduse õppekava õppejõud rääkisid teemal „Eesti ämmaemanduse õppejõudude väljakutsed Afganistani naiste tervise edendamisel 2014–2022“. Vestlusring toimus Zoomi keskkonnas ja huvi selle vastu oli suur. Vestlusringi korraldatakse kaks korda aastas.

Kohtla-Järve struktuuriüksuse raamatukogutöötaja ülesanne on alates 2020. aasta sügisest olnud korraldada ka kõrgkooli täienduskoolitust. Tuleb tegeleda asutuste tellimuskoolituste ning haridus- ja teadusministeeriumi pakutavate tasuta koolitustega. Lisaks täiskasvanutele koolitatakse gümnasiste, kõrgkoolil on koostöölepingud mitme gümnaasiumiga, mille 10.–12. klassi õpilased saavad võtta valikkursusi tervishoiu teemadel. 

Omandada on tulnud teadmised infosüsteemist Juhan, kus sisestatakse õppekavu, lisatakse uusi koolitusi ning registreeritakse osalejaid. Raamatukogutöötajal tuleb leida infot edastades õigete kanalite kaudu tee vajalike sihtrühmadeni, et reklaamida pakutavaid koolitusi, suhelda koolitajatega ja tagada info jõudmine osalejateni. Koolituste toimumine tuleb organiseerida Zoomi keskkonnas või struktuuriüksuses kohapeal. Vajadusel valmistatakse ette koolitusega seotud materjalid. Samuti tuleb koostada ja väljastada arved, hiljem vormistada tunnistused ning koguda tagasisidet.

Korraldamine pole just kerge, näiteks tasuta kursusele kiirustatakse kohe registreeruma ja eri põhjustel sellest viimasel minutil loobuma. Seetõttu on raamatukogutöötaja töönädalad olnud kohati seitsmepäevased, tihti on tulnud veel viimasel hetkel hakata uusi osalejaid otsima, et nõutud arv täis saada.

2020. aasta sügisest kuni 2021. aasta suveni on täiendkoolitusi läbinud üle 500 inimese.

Artikli autorid on ühel meelel: oleme uue olukorraga hästi hakkama saanud. Riigis kehtinud eriolukorra ajal tuli ise uusi oskusi omandades mitmed teenused uuele tasandile viia. Suur väljakutse on olnud õppejõu rolli omandamine ja täienduskoolituste korraldamine. Raamatukogutöötajate tööd on osanud hinnata ka raamatukogu kasutajad. Eelmisel aastal läbi viidud tagasisideküsitlusel hindas 72% vastanutest teenindamise kvaliteeti suurepäraseks ja 24% heaks. Arvame, et töö raamatukogus on põnev ja pakub rohkelt uusi väljakutseid.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!