Püüan päikest!

12. okt. 2021 - Kommenteeri artiklit

Üle viiekümne aasta on maailmas arendatud rahvusvahelist õppekava, mida tuntakse IB (The International Baccalaureate) nime all. Seda õppekava järgib üle 5500 kooli 159 riigis, ligi 2 miljoni õpilasega. Eestis õpetavad IB-filosoofia alusel kuus kooli, sh Miina Härma gümnaasium.

IB-õppe eesmärk on arendada uurivaid teadmishimulisi noori, kes aitavad luua paremat ning rahumeelsemat maailma kultuuridevahelise mõistmise ja austuse kaudu

Meie koolis on Eesti riiklikku õppekava seotud ja seostatud IB-õpetamisfilosoofiaga. Ainekavade ülesehitamise alus on üldistav uurimisväide või uurimisküsimus, mille alla paigutuvad kesksed ideed, ning nende alla omakorda faktilised, ideelised ja vaieldavad küsimused. Õpetaja töökava eristub meil senini üldlevinust. Meie jaoks ei ole töökava enam pelgalt kalender või tegevuste plaan, vaid dokument, kus õpetaja jooksvalt õppetegevust talletab ja analüüsib, teema lõppedes tegevusi reflekteerib. Eelneva alusel kujuneb järgmiseks õppeaastaks õpetajale kõrge lisandväärtusega uus töökava.

Uurimisteema „Kus me asume ajas ja ruumis?“, mille 4. klassi keskne idee „Päikesesüsteem toimib kindlate seaduspärasuste järgi“ inspireeris ennastjuhtivat õpilast tulema esimesse tikkimistundi artikli autorile üllatuseks mustriga päikesesüsteemist ja juba valmistikitud Jupiteriga. See tähendab, et õpilane jätkas koolis õpitut kodus ja viis selle järgmisele tasandile,  sidudes uurimisteemas õpitu teise õppeainega. Teekonnast sai ootamatult ümberpööratud klassiruum. Kuidas see võimalikuks sai?

Kutsume lugejat kaasa IB-õpetamisüsteemi tutvustavale teekonnale meie koolis. Keskendume uurimisteemale „Kus me asume ajas ja ruumis?“, mille keskne idee on „Päikesesüsteem toimib kindlate seaduspärasuste järgi“. Selles saavad õpilased aru päikesesüsteemi toimimise põhimõtetest loodusõpetuses ning uurivad eri õppeainetes ka süsteemide toimimist muudes ainevaldkondades. Mõtestatakse süsteemide toimimise põhjuseid ning omavahelisi seoseid selle kõige laiemas mõttes.

Pakume näiteid lõimingust.

  • Eesti keeles uurime muistendeid ja legende taevakehadest ning püüame aru saada, miks need tekkinud on. Lisaks proovivad õpilased tekkinud uute teadmiste abil müütides esinenud väiteid vajadusel ümber lükata. Teabekirjanduse lugemine annab õpilastele oskuse selekteerida olulist infot ning õppida kasutama teatmeteoseid. Tutvume populaarteaduslike ajakirjadega (Horisont, Imeline Teadus), NASA ja Tartu observatooriumi kodulehtedega, kirjutame kirja nii õpetajale kui ka õpetaja abiga spetsialistile/teadlasele, et koostada lühikokkuvõtteid. Keeleteemade puhul toetab algustäheortograafia tundmine,  nii õpivad õpilased õigesti kirjutama vajalikke nimesid ja nimetusi. 
  • Matemaatikas on fookuses arvusüsteemid, et õpilased saaksid aru mõistest „süsteem“ aineüleses kontekstis, õpitakse lugema ja arvutama suurte arvudega ning omandatakse oskus teisendada pikkusühikuid, et arvutada planeedimudelite suurused ja vahemaad.
  • Kehalises kasvatuses tehakse rivi- ja korraharjutusi, et matkida päikesesüsteemi ja selle liikumist. 
  • Muusikas on oluline kosmilise inspiratsiooniga muusikapalade kuulamine ja heliloojatega tutvumine. U. Sisaski, A. Pärdi, E. S. Tüüri loomingu näitel muusika kirjeldamine ja eristamine oskussõnade abil. Mis heliloojaid inspireeris? Miks lõid heliloojad just sellise kõlaga heliloomingut?
  • Kunstis  valmistame taevakehade mudeleid  ja värvimine neid (lõngakerad, papjeemašee …), loome fantaasiapilte kosmosest (akrüüli valamine), et tekiks parem visuaalne arusaam päiksesüsteemist.
  • Võõrkeeltes pöörame tähelepanu päikesesüsteemi puudutava sõnavara õppimisele.
  • Arvutiõpetuses loome animatsiooni päikesesüsteemi toimimisest ja seostest või mõnest nähtusest, kasutades Toontastic Appi, mis annab tööriistapagasi selleks, et jagada oma teadmisi ja arusaamist kaasõpilastega.
  • Disain (töö- ja tehnoloogiaõpetus) pakub samamoodi tööriistu, mida saab kasutada uurimisteema raames. Seal loome planeete tutvustavad plakatid, kasutades tehnoloogilist kirjaoskust Canva programmis, modelleerime 3D-programmiga taevakehad.

Kõik aineoskused, mida õpitakse, toetavad uurimisteemat  ja pakuvad tööriistu vajalike ülesannete täitmiseks.

Iga õpitav teema lõpeb meie koolis lõputööga, milleni jõudmiseks tehakse vahehindamisi ja antakse jooksvat tagasisidet. Õppetegevuste sisu ja kuupäevad ning lõputöö hindamise mudelid on õpilastele teema käsitlemise algul teada, sest ebaselgus on protsessi vaenlane. Keskse ideega tegelemiseks on aega 40 ainetundi, lisaks lõimuvate ainete tunnid.

Igas teemas on fookuses kindlad õpioskused (2‒3), st antud teema puhul enesejuhtimine, teadmiste kogumine, tööde esitlemine (ka koolivälisele publikule).

Parema maailma loomiseks õpetab IB-filosoofia vajalikke samme tegema, suunab tehtud töid klassiruumist välja viima ning suuremat publikut otsima.  

Oma koolis oleme teinud päikesesüsteemi näituse, mis  on olnud õpilaste ja õpetajate ühine looming. Õpilased toovad oma tehtud tööd (planeetide mudelid, planeetide infoplakatid jne), lisaks kodus leiduvad teemakohaseid esemeid ja raamatuid. Nagu päris elus nii ka koolielus lisavad igale teemale vürtsi asjakohased meemid ja naljad, mis hoiavad pinget üleval. 

Õpetaja suunab looma kaasaegset näitust, millel on oma reklaam, mis on varustatud QR-koodiga, millel on publikuprogramm (nt giidituur), töölehed, viktoriin, praktiline kogemus, tegevusi eri meeltele (kosmoseheli) jne. 

Valmiva näituse juures on kogu kooliperel võimalik vabatahtlikult kaasa lüüa järgmistes tegevustes: taevakehade värvimine, reklaamplakati kujundamine, nimesiltide valmistamine koos sümbolitega, näitusekapi korrastamine ja näituse ülespanek.

Artikli autorid sattusid juhuslikult Sänna Taevarajale. See on matkarada Võrumaal, kuhu on paigutatud päikesesüsteemi mudel mõõtkavas 1:1 miljardile.

Taevakehade kaugused üksteisest maastikul on uskumatult mastaapsed. Matkaraja autori Hendrik Noore sõnul on 1:1 miljardile mõõtkavaga päikesesüsteemi matkaradu maailmas vaid viis:  Helsingis, Kanadas, Prantsusmaal, Saksamaal ja Eestis. 

Inspireeritult matkarajast olid meie koolis eelmise õppeaasta näitusel paigutatud planeetide mudelid mõõtkavas 1: 1 miljardile ja planeetidevahelised kaugused 1: 1 triljonile. Lisaks olid näitusel fotod Sänna matkaraja infotahvlitest. 

Näituse publiku kaasamiseks valmis intrigeerivate küsimustega viktoriin, kus õpetajad küsisid näiteks, millisel planeedil ollakse kõige noorem, kõige vanem ja millisel on kõige kasumlikum kurke müüa. Kuidas suhtutakse sellesse, et Pluuto pole enam planeet jne. Lisaks oli loominguline ülesanne: teha foto „Püüan päikest“, mis päädis fotodega sellest, kuidas püüti haarata näitusel päikesena eksponeeritud võimlemispalli, üritati pihkudega päris päikest haarata või pildistati sõpra, kes ongi nagu päike.

Meil on hea meel tõdeda, et meie kooli näitus on saanud uue asukoha. Kutsume näitust „Päike ja sõbrad“ vaatama ja uurima Tartu linnaraamatukogu lasteosakonda. Näitusel on nüüd aga planeetidevahelised kaugused suhtes 1 : 1,5 triljonile. 

Piret Tänav

Miina Härma gümnaasiumi ajalooõpetaja

Marje Peedisson

Miina Härma gümnaasiumi disainiõpetaja


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!