Rahulolu palgatõusuga???

8. okt. 2021 Reemo Voltri EHL-i esimees - Kommenteeri artiklit
Reemo Voltri.

Ei ole rahul. Rahulolekuks pole põhjust!

Õpetaja on kõrgharidusega professionaal. Õpetaja töötasu miinimum, mis enamikul juhtudel on just keskmine ja paljudel juhtudel ka maksimum õpetamistöö eest, on sel aastal 1315 eurot. See on 84,9% Eesti keskmisest palgast − üldisest, mitte kõrgharidusega töötajate keskmisest. Kõrgharidusega töötajate keskmine palk on ca 20% üldisest keskmisest kõrgem, st ca 1850 eurot. Seega on kõrgharidusega töötajate palk üle 40% suurem kui õpetajatel.

Järgmisel aastal tõuseb õpetajate töötasu 7,3% ja jõuab 1412 euroni. Samal ajal tõuseb riigi keskmine palk 6,8%. Õpetajate palgatõus ületab küll keskmise palgatõusu ja jõuame 85,4%-ni. Kuid me ei tohi ära unustada, et õpetajate töötasu langes sel aastal keskmise palgaga võrreldes 91%-lt 85%-ni. Ja nüüd saame järgmisel aastal tagasi 0,5%. Ma ei hakka isegi rääkima inflatsioonist, mis sööb suure osa sellest palgatõusust ära.

Selle 7,3% tõusuga hoiti ära õpetajate töötasu jätkuv langus võrreldes keskmise palgaga, st see oli miinimumide miinimum. Väiksem tõus oleks andnud veel kord kinnitust, et siin riigis ei väärtusta valitsus haridust ja õpetajat. Paraku ei anna ka selline 15% väiksemal tasemel palga hoidmine meile kinnitust, et valitsus väärtustaks õpetajat ja haridust. See ei anna noortele potentsiaalsetele õpetajatele ja noortele, kes kaaluvad õpetajaks õppimist, kindlust, et õpetajaametil on perspektiivi.

Jüri Ratase viimane valitsus kinnitas oma kahes riigieelarve strateegias (RES), et aastatel 2020–2023 ja 2021–2024 õpetajate töötasu ei tõuse, mis oli väga halb sõnum eelkõige noortele. Praeguse valitsuse esimene RES kinnitas, et õpetajate palgad tõusevad, ja praeguseks teame, et õpetajate palga tõus järgmisel aastal on võrdne riigi keskmise palga tõusuga, kuid olulist lähenemist riigi keskmisele ei ole. Seega ei ole mingit kindlustunnet, mis mingilgi määral aitaks meil õpetajate järelkasvu probleemi lahendada.

Peame järgmisteks aastateks töötama koos valitsusega välja konkreetse tegevuskava, kuidas muuta õpetajate palk konkurentsivõimeliseks. See tähendab tekitama olukorra, kus õpetajate palk algab riigi keskmisest. Kindla tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine annaks töötavatele õpetajatele ja potentsiaalsetele noortele õpetajatele signaali, et õpetajaametil on perspektiivi ja lootust. Kui sellist pikemaajalist konkreetset plaani ei teki ja/või ei hakata realiseerima, peame uuel aastal siiski astuma radikaalsemaid samme (streik!), et hoida ära Eesti hariduse väljasuretamine.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!