„Roheline järv“

Kunstikoolide õpetajate liidu maalinäitus septembris Märjamaa rahvamajas oli maakonna üks mastaapsemaid kunstisündmusi.

Jah, järv võib olla roheline, „Roheline järv“ võib aga tähendada ka meeleolu, tüünet seisundit, mälestust või mis tahes assotsiatsiooni, mille kelleski sõnad „roheline“ või „järv“ esile kutsuvad. Kunstikoolide õpetajate liidu maalinäitus Märjamaa rahvamajas kandis just sellist koondpealkirja. Maalid olid Märjamaal põhjusel, et siin tegutseb üks Raplamaa haruldusi – Märjamaa muusika- ja kunstikool Maiu Linnamäe targal juhtimisel. Märjamaa kooli noorte muljetavaldavaid lõputöid näidatakse tavaliselt ka maakonnakeskuses Raplas. See teeb kadedaks, sest Raplas puudub niisugune kindla õppekava, ruumide ja kvalifitseeritud õpetajatega kunstiõppeasutus.

Maale 14 autorilt

„Roheline järv“ oli maakonna kunstisündmuste kaardil aasta mastaapsemaid ja värvikamaid ettevõtmisi. Kuigi maalid moodustasid neljaseid või kolmeseid tervikuid, oli näitusel eraldi võttes 51 maali 14 autorilt üle Eesti. Nagu Märjamaa muusika- ja kunstikooli õpetaja Anne Aaspõllu selgitas, oli igal osalejal võimalus näidata suvelaagris sündinud komplekte.

Kokkulepitult maaliti ruudukujulistele lõuenditele. Maalimisele eelnesid huvitavad häälestusseansid, mille järel valmisid maalid mõne päevaga. Laagrit peeti Haanja kõrgustikul Suure Munamäe lähistel Vaskna järve ääres.

Märjamaa kultuurikeskuse Ly galeriis, mis on Märjamaa kauaaegse tantsujuhi Ly Tammeli nimeline, oli maalidest koostatud esinduslik ja heas tasakaalus näitusetervik.

Tähelepanekud näituselt

Esmalt olulisim: maalid olid valdavalt abstraktsed („Roheline järv“ ei tegelenud Lõuna-Eesti vaadetega), kujutav alge oli viidud miinimumini, mistõttu maalide koloriit, kujundid, joonte ja pindade rütm pääsesid vahetult ligi vaataja vastuvõtumeeltele. Maalidelt võiski välja lugeda abstraktselt visualiseeritud seisundeid: rõõmu ja rahutust, asjalikkust ja vaimukust, vabadust ja kontrollitust, melanhooliat ja ärevust, vaikust ja lärmakust, tasakaalu ja kõiksusetaju jms.

Abstraktsed, kujutamissunnist vabad maalid on head õppevahendid, mis suunavad vaatajat märkama ja hindama detaili ja terviku koosmõju, joonte, pindade ja pintslitõmmete iseseisvust, faktuuride väljendusrikkust, koloriidi kõlavust ja lõpuks ka tervikkompositsioonide rütmide musikaalsust. Kogenum vaataja paneb tähele veel valikute ja otsustuste julgust, maalimise kui protsessi kulgu, soorituspinget ning ka lihtsalt autori pea, käe ja südame koostööd.

Öeldu kohta leidus rikkalikult näiteid. Nagu Maret Suurmets Kuura jõuline, neljast maaliruudust koosnev „Inimese teekond“. Eri värvinguga hajusa südamikuga neli ruutjat pinda, üle mille tõmmatud kohati katkevad, vertikaalsed, selgelt rütmistatud teravad teekonna jooned. Või näituse ehk rahutuim, Anne Aaspõllu neljale haikule tuginev maalinelik „Seisundid. Mets. Suvi. Tuul. Järv“. Kõrvutistel pindadel mäslevad vabad muutuva koloriidiga pintslitõmbed, mis lähivaatlusel osutuvad kalligraafilisteks signaalideks, mis end justkui kiiruga üle kirjutavad ja lõpuks iseendasse mattuvad. Või Kristel Pajose kolmikmaal „Roheline järv“, millelt ei leia otseselt ei järve ega rohelist, pigem on see suurepäraselt organiseeritud minimalistlik tervik – kuldne valgel, täis suurt rahu, valgust ja tasakaalu.

Näituse hoidsid erksana targalt korraldatud kõrvutused, peamiselt minimalism kõrvuti ekspressionismiga. Ühe näitena Julia Tootsi „Tuule sõnumite“ puhaste värvipindade ja joontega kaalutletud vaimukus, mille kõrval Kea Pelapsoni „Sügava põhja“ mustvalge, keskme suunas pulseeruv müstiline paljusilmne tumeolend.

Lõpetuseks siiski järvest või pigem selle ligiolekust. Pea kõikides töödes oli abstraktsusest hoolimata tajutav teatava suure väliruumi lähilolu. Mõnes võttis see ehk jutustavamagi vormi. Liis Pihliku „Keskkonna mõju“ oli heakõlalise koloriidiga piklik nelikmaal, millelt õhkub Vee ja Õhu lähedust, Anne Soop-Tohver meelitas meid aga siniste joonte ja voogavate pindadega „Puudutuse puutuses“ looma kontakti millegagi, milles on nii Ilu kui Jõudu.

Seda ilu ja mõttejõudu, millega kunstikoolide õpetajate liidu näitus Märjamaal laetud oli, soovin kunstiõpetajatele kogu õppeaastaks!

Näitusel osalesid kunstikoolide õpetajad Piret Uibotalu, Reet Talimaa, Saima Randjärv, Anne Soop-Tohver, Renita Romann, Kea Pelapson, Julia Toots, Kristel Kallau, Kristel Pajos, Anne Aaspõllu, Vivian Klimušev, Liis Pihlik, Maret Suurmets Kuura, Keiu Kuresaar.