Seisak hariduses on oht riigile

29. okt. 2021 Opettaja - 1 Kommentaar

Tutvustame oma lugejatele, millest kirjutab põhjanaabrite õpetajate ajakiri Opettaja.
Artiklid valib ja tõlgib ANNIKA POLDRE. Ülevaated ilmuvad iga kuu viimases lehenumbris.


Seisak hariduses on oht riigile

Tekst: RIITTA KORKEAKIVI

Õpetamise väärtustamisele on käega löödud juba aastakümneid, midagi pole tehtud taseme tõstmiseks. Selle asemel on Soome vähendanud haridusele eraldatavat raha, samal ajal kui teised riigid on seda suurendanud.

Hannu Karhunen.

Noorsugu on petetud. Andekad üliõpilased võistlevad, et pääseda kõrgkooli, kuid selle uksed avanevad vaid vähestele, kirjutab oktoobrikuu Opettaja, viidates palgatöötajate uuringute koordinaatorile, tööjõu uurimise instituudi vanemuurijale Hannu Karhunenile, kes ootab riigilt selgeid samme kõrghariduse poliitikas.

Soomes on suur puudus oskustööjõust ja samal ajal hulk õppekohtadele pääsemist ootavaid noori. Kõrgkoolides tuleks luua uusi õppekohti lausa ühe keskmise suurusega kõrgkooli jagu, arvab Karhunen. Ta on pettunud, et soomlaste haridustase on püsinud 20 aastat ühesugune. Karhunen ütleb, et laulu hariduse väärtustamisest on lauldud aastakümneid, kuid haridustaseme tõstmiseks pole midagi tehtud.

Kõrgharitud inimesed teenivad rohkem, elavad tervislikumalt, kalduvad harvemini kuritegevuse teele ja on aktiivsemad kodanikud kui madalama haridustasemega inimesed, loetleb Karhunen. Madal haridustase on tema sõnul suur oht ka Soome majandusele olukorras, kus rahvas vananeb. Aega muutusteks pole palju jäänud, sest ühe suuna muutmiseks kulub kümneid aastaid. 

Kõrgharidusega inimeste hulk 25–35-aastaste seas on Soomes jätkuvalt umbes 40%, ehkki juba 2000. aastal seati eesmärgiks 50%. Vahendeid, kuidas seda eesmärki saavutada, pole pakutud. Soome on vähendanud raha haridusele, samal ajal kui teised maad on seda suurendanud. Septembris avalikustati OECD raport „Education at a Glance“, mille järgi Soome on Põhjamaadest viimasel kohal.

Jaakko Salo.

Õpetajate ametiliidu hariduspoliitika juht Jaakko Salo ütleb, et haridus on katkematu protsess, kus ehitatakse uut võimalikult tugevale alusele. Kui kõigilt eeldatakse teise astme hariduse ja enamikult ka järgmise haridusastme eksamite sooritamist, siis peab alus- ja esimese astme haridusest saadav teadmiste põhi olema kõigil tugev, ütleb Salo ja imestab, et Soome hariduselus on toime tuldud väga tagasihoidlike ressurssidega.

Soomes teevad ettevõtted ja kõrgkoolid palju uurimusi, mille abil luuakse heaolu ja tootlikkust tõstvaid uuendusi. Heaolu ja rahvamajanduse kogutulu sünnib Karhuneni sõnul tehnoloogia kasutamisest ja selle arendamisest. Mõlemat on vaja. Kui ei tehta uuringuid, ei osata võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid.    

Karhunen ei oska öelda, kas ühiskonnale on kõige tulusam investeerida alusharidusse, põhikooli, keskkooli või kõrgkooli. Kõik need haridusastmed on tähtsad ja nendega tuleb tegelda üheaegselt. Rohkem tuleb pöörata tähelepanu ühelt haridustasemelt teisele üleminekule, nagu näiteks kõrgkooli pääsemisele ja keskkooli siirdumisele, ütleb ta. 

Tüdrukute ja poiste ning erinevatest kodudest põhjustatud oskuste erinevused on olulised häiresignaalid. Lahenduste leidmiseks tuleb otsida senisest kiiremaid võtteid. N-ö positiivseks diskrimineerimiseks on vaja raha ja koolitusi. Häid kogemusi tuleb juurde leida. Hankest peaks vabastama mitme aasta pikkused programmid. Karhunen soovib, et hariduspoliitikas vaadataks, kas spetsialiste jagub ka 20 aasta pärast. Nende puudus ei ole midagi uut. Sama mure on olnud juba enne koroonat ja finantskriisegi. Kui haridusse ei panustata, siirduvad rahvusvahelised kõrgtehnoloogilised ettevõtted teistesse maadesse ja Soomele jääb vaid masstoodangu tööstus. 


Pandeemia muutis õpetamise paindlikumaks 

Tekst: TIINA TIKKANEN

Kaugõpe oli esmalt hüpe tundmatusse, mis maandus sujuvasse digiõpetusse. Eriline aeg andis kõigile haridusprotsessis osalejatele uusi püsivaid kogemusi, kirjutab Opettaja.  

Illustratsioon: 123rf

Alusharidus: Espoos telliti digimentorid

Mis on lastele kõige tähtsam? Mida ise kõige meelsamini koos lastega teete? Kuidas muuta see tegevus selliseks, et seda saa teha ka distantsilt? Nende küsimustega alustas alushariduse distantsõppe mentor-õpetaja Marja Hokkanen koolitust Espoo alushariduse töötajaile Teamsis. Iga kuulaja oli saanud tellida endale tunnise mentoriaja. 

Motivatsioon tekib siis, kui inimene saab õppida midagi sellest, millest tal igapäevatöös kasu on, ütleb Hokkanen. Koroonaajal jäid paljud lapsed lasteaiast koju ja õpetajate side vanematega oli katkemisohus. Espoos haarati härjal sarvist ja koolitati 2800 lasteaiatöötajat laste, nende hooldajate ja oma kolleegidega distantsilt suhtlema. Distantsõppementorid palgati toetusraha eest. 

Koolitusel sooviti õppida muu hulgas arvutiekraani jagamist, kokkusaamise kutse saatmist, lastevanematega kohtumiste korraldamist jm. Õpitu tulemusena korraldati kevadpidu Teamsis ja sügisel alustavatele lastele tehti virtuaalseid tutvustusi. Õpitust on tulevikuski kasu puhul, kui laps ei saa mingil põhjusel lasteaeda tulla.

Õpetajate ideede põhjal koostati Espoo alushariduse projektilehele galerii laste töödest kaugõppes, kus leidub mitmesuguseid tegevusi kodus olevatele põngerjatele. Lasteaiarühmadesse hangitakse võimalust mööda praegustest tõhusamaid lisaarvuteid. Kuid selle kõige juures ei unustata alushariduse peamist põhimõtet: mingid kaugkontaktid ei asenda võimalust võtta laps sülle või teda kallistada. 

Kutseharidus: hübriidõpe õnnestus, kui seda juhtisid kaks õpetajat

Kaugõppetöö peab toimuma positiivses meeleolus ja õpetaja peab olema selle kestel kogu aeg kättesaadav, ütleb Tampere piirkonna kutsekooli IT- ja kommunikatsioonitehnika õpetaja Jan Tuominen. Nüüdne semester on õppeasutuses alanud hübriidõppena. Õpilased otsustavad koos, kuidas nende tiim õppetööks koguneb. Nad ise määravad, kas on rohkem aega koolis või õpivad distantsilt, ning osa õpilasi on koolitunnis arvuti kaudu, osa kohapeal. Hübriidõpe õnnestub tänu kahe õpetaja koostööle: üks hoolitseb selle eest, et Teamsis kõik sujuks, ja teine selle eest, et klassis töö laabuks, räägib Tuomineni tööpartner, IT- ja kommunikatsioonitehnika õpetaja Pirkko Sutinen.

Tuomineni ja Sutineni aines õpitakse kodeerijaks ja mängude koostajaks. Paljud õpilased teevad töid virtuaaltiimides, kus on osalejaid maailma eri paigust. Neile annab kaugõpe võimaluse harjutada tööelu oskusi. 

Õpilaste üleminekul kaugõppele on tulnud reegleid järjest üle korrata. Alul suhtusid õppijad kaugõppepäeva kui vabasse päeva, kuid nüüd tullakse kiiresti arvuti juurde. Paljudele meeldib, et Teamsis keegi ei käratse. Kõik tunnid salvestatakse Moodle’i keskkonnas ja üllatavalt paljud õpilased vaatavad seda ka hiljem järele. 

Täiskasvanute huviharidus: õpetamise kõrval vaba jutlemine

Jyväskylä rahvaõpistu keelteõppe planeerija-õpetaja Maria Peltonen räägib, et nemad korraldasid oma õpetajatele digiõppe koolituse juba enne koroonat, kuid õpetajate arvates polnud see siis „nende teema“. Rahvaõpistule oli omane tuntud ja turvaline klassiruum, kuhu tullakse õppima ja uudiseid vahetama. Kaugõpe oli suur muutus nii õpetajatele kui õppijatele. 

Rahvaõpistus on 35 keeleõpetajat ja nemad läksid innuga Zoomis õpetamisega kaasa, jutustas Peltonen. Üheskoos harjutati tehnilisi nüansse ja õpetajad tootsid kaugõpetamise materjale Pedneti keskkonda. 

Eelmisel sügisel alustati Jyväskyläs taas lähiõppega. Kui veebruaris tuli üle minna distantsõppele, oli rahvaõpistu pere selleks hästi valmistunud. Ka õpilased järgisid kooli antud juhiseid ja võtsid kasutusele Zoomi. 

Oleme tähelepanu juhtinud meeldiva õpikeskkonna loomisele. Õppimisele lisaks vajatakse lõdvestavat jututuba, räägib Peltonen. Paljud õpilased on täheldanud, et kuulevad õpetaja juttu paremini Zoomis kui kontakttunnis. Praegu õpitakse keeli kontaktõppes, kuid kui tekib vajadus, siis saab tegevust jätkata kaugõppes.

Õpistus oli juba enne koroonaaega ainult internetis toimuvaid kursusi. Tol ajal oli raske leida neile kursustele õpetajaid. Nüüd tunnevad pedagoogid, et nad haldavad digikeskkonnas õpetamist paremini, ja soovijaid on piisavalt, räägib Peltonen. 


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Seisak hariduses on oht riigile”

  1. Peep Leppik ütleb:

    AITUMA vahendamast, Annika Poldre!

    Soovitan süveneda TABELISSE artikli algul. Sellised (Soomegi!) võrdlused on alati pisut kaheldavad, kuid PANEVAD MÕTLEMA-?

    Näiteks anglosaksi maade kõrgkoolides on suhteliselt palju “võõraid ajusid” ja on suur ERAKOOLIDE võrk. Või miks Saksamaa on kõrghariduse lõpetajate poolest (NB!) arenenud maailma lõpus, aga samas Euroopa (ja ka maailma) MAJANDUSVEDUR? Nüüd ka viiruse levikult meist 10-15 korda tagapool! Väga raskelt on võrreldav ÕPETAMISE TASE koolides ja KÕRGKOOLIDES eriti. Olen seda Eestiski kogenud – TPedI-s oli omal ajal õpetajakoolituse tase palju kõrgem TRÜ omast… Aga, kes seda usub!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!