Tartu kutsehariduskeskus pürib tipuks

Alates 1. jaanuarist 2022 jätkab Tartu kutsehariduskeskus tegevust rakendusliku kolledži nime all. Nimevahetus on osa kooli juubeliaasta eelsetest uuendustest, kuid sellega ei piirduta. Milliseid muutusi on Eesti suurimas kutsekoolis ellu viidud ja mis on plaanis, tutvustavad kooli direktor ning turundus- ja kommunikatsioonispetsialist.

Tartu KHK tähistab järgmisel aastal 100 aasta juubelit. Nimevahetus on vaid osa käimasolevast protsessist, kus tehakse muudatusi, mille põhjused on sügavamad ja sisulisemad. Uue nimega viiakse kooli kuvand vastavusse tänapäevase sisu, nüüdisaegsete väärtuste ja tulevikuvisiooniga.

Nimemuutus tõukus uuringust

Nimevahetusele eelnes disainiagentuur Velveti tehtud kasutajauuring kooliga kokku puutuvate sihtrühmadega. Kaasatud olid õppijad, õpetajad, täiendõppurid, põhikoolilõpetajad (sh need, kes ei kaalu kutsekooli oma haridusvalikuna), kooli koostööpartnerite ja ettevõtete esindajad ning hariduseksperdid. Eesmärk oli selgitada välja sihtrühmade kogemused ja hoiakud ning ootused koolile.

„Vajadus nimemuudatus ette võtta tõukus otseselt kasutajauuringu tulemustest ning taipamisest, et praegune nimi ei toeta meie arengu eesmärke,“ avas tagamaid Tartu KHK turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Riinu Räim.

Õppijad tõid oma vastustes välja, et neile on tähtis valikuvõimalus ja -vabadus, nt oma õpitee kujundamisel, ja võimalus töö kõrvalt õppida. Selgus ka, et noortele läheb väga korda kooli prestiiž ja nad valivad lähtuvalt ühiskonna, oma vanemate ning eakaaslastest sõprade suhtumisest kooli.

Sihid ja tegevus 

„Oluline on, et koolis toimuv oleks mõtestatud, õppida huvitav ja kvaliteedis järeleandmisi ei tehtaks,“ tõi Räim vastustest välja. Uuringust selgus ka, et kohati on noortele probleemiks liiga turvaline koolikultuur, mis eri vanuses ja võimetega õppijate puhul võib kanduda üle neile, kes käehoidmist ei vaja. Õppimist oluliseks pidavad õpilased mõistavad, et tugev motivatsioon peab endal olema ning seda tuleb ise hoida. Negatiivseks hindasid õppijad kooli ühtse identiteedi puudumist ning kutsekoolide madalat mainet ühiskonnas.

„Me oleme juba viimase paari aasta jooksul astunud väga jõulisi samme, et muutuda õppijakesksemaks,“ avaldas Räim, „ja oleme nüüdseks veendunud, et meie hariduspakkumine on meie välisest kuvandist tubli kukesammu võrra ees.“ Räim tõi välja kooli strateegilised eesmärgid, nagu õppija individuaalsust, huvisid, vajadusi ja võimalusi arvestav paindlik kutseõpe ja elukestva õppe võimalused, mis vastavad töömaailma vajadustele. „Koolipere loob ja õpib mitmekülgses koostöös, õpikeskkond on nüüdisaegne ja avatud,“ nimetas Räim eesmärke.

Kooli praktikate seas on mitmeid, mida soovitakse veelgi arendada. Euroopa sotsiaalfondi (ESF) rahastusel alustati 2019/2020. õppeaastal õpetajate mentorkoolitusega. Tänavu on toimunud projekti jätkutegevused – koolitused ja õpiringid – ning loodud ühtne Moodle õppematerjalide koondamiseks ja jagamiseks. Lisaks projekti raames koolitatud 30 mentorile on nüüdseks arenguprogrammi kaasatud üle 40 õpetaja-mentori. Mentorluse eesmärk on õppija võimestamine iseseisvaks ja vastutustundlikuks tuleviku tööoskustega meistriks. Eesmärk on minna kursusejuhatajate süsteemilt täielikult üle mentorlusele.

Alanud kooliaastal katsetatakse neljal erialal (vanemkokk, sekretär, müügiesindaja, laojuht) uutmoodi väljundipõhist õppetööd, mida nimetatakse kokkuleppeliselt arenguprogrammiks ning mille eesmärk on luua saadud kogemusest uus tunniplaanivaba paindlik õppe korraldamise mudel.

Ettevõtlikkust edendavad tegevused

ESF-i ettevõtlusõppe ümberkujundamise projektis katsetas kool eelmisel õppeaastal uusi ettevõtlikkust ja ettevõtluspädevusi arendavaid tegevusi, nagu häkatonid, töötoad ja seminarid. Lisaks viidi läbi esimene ülekooliline ettevõtluspäev, mille raames toimus 13 seminari ning töötuba, kus osales kokku üle 500 õpilase. Et osaleda saaks võimalikult palju õpilasi, toimusid üritused ka veebi vahendusel.

Käesoleval õppeaastal on need tegevused juba projekti jätkuna integreeritud kooli õppetöösse. Nüüd on toimunud teinegi ülekooliline ettevõtluspäev 650 osalejaga ning kahepäevane häkaton. Tugevast ettevõtlusõppest annab aimu esikoht Eesti esimestelt ettevõtlusoskuste kutsemeistrivõistlustelt ning Tartu KHK vilistlase 4. koht EuroSkillsil. Mõlemal esindas Tartu KHK-d Frank Karro.

Kool on pidevalt otsinud uusi võimalusi ja erialasid töökohapõhise õppe käivitamiseks. Alates 2020. aastast on võimaldatud õppijatel liikuda koolipõhisest töökohapõhisesse õppevormi, et toetada nende individuaalset õpiteed. Sel õppeaastal on koolis 141 töökohapõhist õppijat kokku 13 õppekaval.

Kutsevalikuõppe ja IT-akadeemia pioneer

TKHK katsetas Eestis esimesena kutsevaliku aasta programmi. Katsekoolidest saadud kogemused olid HTM-ile hea sisend kutsevalikuõppe reeglite kehtestamisel kutsehariduses. Õpe seadustati 2019. aastal. Keskmiselt osaleb TKHK-s kutsevalikuaastas 35 noort. Eelmisel kooliaastal selles õppes osalenutest jätkas õpinguid TKHK-s 60%.

TKHK on üks kolmest kutseõppeasutusest, mis osaleb IT-akadeemia programmis. Selles on 2019. aastal rakendatud tarkvaraarendaja ja 2020. aastast IT-süsteemide spetsialisti eriala. IT-akadeemia õppekavade õppeaeg on pikem, õppekava maht on suurem üldharidusainete osas nii eesti keeles, matemaatikas kui ka inglise keeles, et õppurid oleksid paremini valmistunud kõrgkoolis jätkamiseks ning nende sotsiaalsed oskused areneksid. Kokku õpib IT-akadeemias praegu tarkvaraarendajaks 79 ja IT-süsteemide spetsialisti erialal 45 õppijat.

Rahvusvaheline koostöö

TKHK on ka suurima välispartnerite arvuga kutseõppeasutus Eestis. Koolil on 53 partnerorganisatsiooni 19 Euroopa riigis ja 40 aktiivset koostööprojekti. „Meie õpirände projektidel on Erasmus+ akrediteering ning reisipiirangute tingimustes käivitasime esimesena virtuaalränded õpilaste ja õpetajate rahvusvahelise koostöö jätkamiseks,“ tutvustas Räim välissuhtlust.

Tartu KHK on partner Erasmus+ Centres of Vocational Excellence pilootvooru projektis DIHUB, mille raames arendavad IT-õpilased pilveteenuseid, lahendades konkreetsete ettevõtete probleeme. Erasmus+ kutsehariduse tippkeskuste meetme raames on esitatud ka taotlus, et arendada hübriidmootoriga, elektri ja vesiniku jõul sõidukite õppekavasid.

„Meie koolis on rahvusvaheline koostöö igas osakonnas õppetöö normaalne osa,“ sedastas Räim, „ning koostööprojektid aitavad mitmekesistada õppimist.“ Seda kogemust on kool jaganud laiemaltki kui ainult Euroopas – võõrustatud on näiteks kolleege Singapurist nii Tartus kui ka tänavu üle veebisilla. „Need on vaid mõned näited Tartu rakendusliku kolledži rahvusvahelise hariduspakkumise vundamendist, millele kutsehariduse tippkeskust rajame,“ avaldas Räim.

Eesti suurima kutseõppeasutusena nii õppijate arvu kui välispartnerite poolest tahab kool olla kutsehariduse eestkõnelejaks ning töö käib selle nimel, et kujuneda kutsehariduse tippkeskuseks rahvusvahelisel tasandil. „Tugeva identiteedi kehtestamine ja selge eristumine konkurentidest on selles protsessis selgelt olulisel kohal,“ tunnistas Räim.

Tartu KHK on Eesti suurim kutseõppeasutus, kus taseme- ja täiendõppes õpib enam kui 3000 õppijat. Kooli kahes õppehoones tegutseb seitse teemakooli ning täiendõpet ja lühikoolitusi pakkuv koolitus- ja nõustamiskeskus. Kooli missioon on luua võimalusi tulevikutöö oskustega meistrite kujunemiseks.

Eesmärk tõsta mainet

Raini Jõks, direktor

Tundsime, et kooli 100. sünnipäeva eel on paras aeg üle vaadata, kus me praegu seisame, kuidas väljapoole paistame ning kuhu liikuda tahame. Selge ja nüüdisaegne identiteet on üks võimalus, mille kaudu jõuda nende noorteni, kes praegu ei näe kutsehariduses piisavalt kaalukat alternatiivi muudele haridusvalikutele.

Eesti vajab meisterlikke praktiliste oskustega inimesi ning meie ülesanne on tuua kutseharidusse rohkem motiveeritud ja võimekaid noori. Elame ajal, kus lihtsaid töid ei ole enam ammu olemas, ja tahame seda valjult välja öelda. Meie kooli sisu on juba oluliselt parem kui väline kuvand ja loomulikult areneme edasi, sest maailm meie ümber ju muutub.

Kuid küsimus pole ainult meie kooli arengus, vaid soovime selle muudatuse ja edasiminekuga tõsta kogu kutsehariduse mainet Eestis. Loomulikult ei ole sel puhul kõik ühe kooli teha, aga meie tahame anda enda poolt parima. Me peame tõstma oskustöö väärtust ühiskonna silmis. Näeme iga päev, kuidas ühiskond vajab mitmesuguste erialade spetsialiste. Me pakume maailmatasemel haridust ja meie juures õppides inimeste võimalused avarduvad, mitte ei kitsene. Ma olen uhke ja rõõmus, et me oma kooliperega saame seda üheskoos teha.