Torontost pärit Margus Mustikas kohaneb Eestis

Meie ühiskonnas on päris palju inimesi, kes loeksid hea meelega lihtsas ja kerges eesti keeles kirjutatud raamatuid. Üks selline raamat on jälle juures.

Lea Kreinin, kuidas teil tekkis mõte kirjutada juturaamat algajale keeleõppijale?

Olen õpetanud eesti keelt muukeelsetele juba 20 aastat, nii Eestis kui kolmes välisriigis. Praegu õpetan riigikeelt Tallinna polütehnikumis IT-akadeemia vene rühmadele ning õhtuti uusimmigrante kohanemisprogrammi keelekursustel. Ka mulle endale meeldib väga uusi keeli õppida.

Mul on olnud sellise raamatu kirjutamise idee üle kahekümne aasta – ajast, mil hakkasin Ungaris Budapesti ülikoolis välismaalastele eesti keelt õpetama. Olen ka ise mitmeid keeli õppinud selliseid lihtsas keeles kirjutatud raamatuid lugedes. Eesti keeles kuni eelmise talveni sellist teost polnud. Ometi on eesti keel algajale keeleõppijale keeruline ja tal on väga raske lugeda eestikeelset ajalehte või raamatut – need kubisevad pikkadest keerulistest lausetest, kus on inversiooni, arhaisme-neologisme, slängi ja onomatopöad. Keeleõppija higistab ja jätab lugemise sageli pooleli.

Hiljuti ilmus „Meie elu“ (autorid Linda Palts ja Monika Urb). Aga lihtsat ja kerget eestikeelset lugemist võiks olla palju rohkem. Eelmisel koroonasuvel võtsin lõpuks kirjutamise ette. Kokku sai viis lugu, millest neli ilmus selle aasta veebruaris raamatuna uusimmigrantide kohanemisprogrammi raames.

Mis selles raamatus juhtub?

Raamatu peategelane, Kanadas sündinud ja kasvanud Margus Mustikas satub elama oma vanaisa majja Eestis, väikeses Kaarupi külas. Eesti eluga tutvudes tuleb tal ette igasuguseid naljakaid juhtumisi. Margus aitab lahendada nii mõnegi keerulise olukorra: viib oma vanaisa taas kokku tolle lapsepõlvesõbra Martaga ja leiab üles kadunud kassi. Ühes loos läheb kaotsi üks Olev Subbi maal ja selle ülesleidmine on seiklusrikas. Vahepeal peetakse Margust ekslikult Karl-Erik Taukariks.

Muuhulgas tuleb juttu eestlaste perekonnanimedest, sellest, mida eestlased söövad-joovad (on mõned toiduretseptid), mida vabal ajal teevad, millised loomad elavad Eesti metsas, ja veel paljust muust. Raamatus on ka laulusõnu ja luuletusi. Harjutused iga jutu lõpus on koostatud nii, et lugeja õpiks kasutama veebisõnastikke, leidma veebist vajalikku infot.

Mida tähendab siin tase A2?

Tekst koosneb lihtlausetest, sõnavara ja grammatika on väga kerged. Raamatut on tõesti lihtne lugeda. Eestlasele võib selle keel tunduda isegi primitiivne, kuid sellest hoolimata on mitmed eesti emakeelega inimesed raamatu kiiresti läbi lugenud ja neilegi on see meeldinud.

Milline on olnud tagasiside?

Minu suureks rõõmuks on tagasiside olnud väga kiitev. Béla Ungarist kirjutab: „Lugesin lugusid. Mulle meeldisid nad kõik väga. Eriti kassilugu. Teadsin iga sõna tekstis. Püüdsin teksti vaadata õpetaja ja õpilasena. Õpetajana näen, et tekstis on A2-keeletaseme kõige olulisemad sõnad. See on väga oluline, sest kui õpilane soovib pärast 1–2-aastast eesti keele õppimist midagi lugeda, siis on see raamat talle arusaadav ja ta saab hea lugemiskogemuse.

Mulle meeldis eriti, et raamat hõlmas kaudselt eesti kultuuri (Juhan Liiv, „Mandariinid“, Olev Subbi jne). Juhan Liivi tsitaat on ka loos väga hea, muutes teksti veelgi väärtuslikumaks. Tekstidesse on lisatud ka keeletaseme A2 teemad: loomad, toit, riided, tunded, inimeste iseloomustus. On tore, et lugu on uudne ja see räägib korraga nii noorte kui vanade elust. Raamatu sõnum on positiivne: vanaduses on võimalik elada nooruses. Mulle väga meeldis, mul on hea meel, et sain seda lugeda. Hea ja humoorikas lugu.“

Mai Kanadast: „Mina olen üks eesti keele õppija Kanadas. Kui ma proovisin lugeda eesti keeles ajalehte või raamatut, leidsin, et see oli mulle liiga raske. Minu õpetaja saatis mulle neli lugu Lea Kreinini raamatust. Milline rõõm oli lugeda neid jutte! Ma ei pidanud kogu aeg otsima sõnastikust sõnu, sest sain jutte läbi lugeda kergesti. Lood on huvitavad. Üks oli nutika kassi kohta ja mõned olid lühikesed müsteeriumilood. Ma kindlasti soovitaksin Marta lugusid kõigile eesti keele õppijatele.“

Vladimir Peterburist: „Eile õhtul ma lugesin lugu „Kus on Murri?“. Ha-ha-ha, ma ei ole kunagi näinud, kuulnud ega lugenud sellisest kavalast kassist! Aga see on tore, et tänu Murrile on nüüd Margusel ilus sõbranna Liisa-Krõõt. Väga huvitav lugu on „Natüürmort punase vaasiga“. Margus on taas teinud heateo. Oli väga põnev lugeda seda lugu. Jah, tõesti, Eestis on paljud perekonnanimed puud. Kui ma töötasin Peterburis, siis töötasid seal eestlased Kuusk ja Palm. Minu brigaadikindrali perekonnanimi on nüüd Lepp. Perekonnanime Pihlakas olen ka kuulnud. Ka Venemaal on palju puude ja loomade nimega perekonnanimesid.“

Kust soovijad Margus Mustika raamatut saavad?

Raamatuke trükiti kohanemisprogrammi jaoks ning seda osta pole kahjuks võimalik. Kokkuleppel kultuuriministeeriumi ja uussisserändajate koolitusi korraldava Expat Relocation Estonia OÜ-ga on riiklike õppeasutuste õpetajatel võimalik saada raamatu trükifail, mida saab välja printida. Kasutan neid lugusid ka ise õppetöös eesti keeles nõrgemate õpilastega.

Mida saaks veel selleks teha, et välismaalased eesti keele kiiremini ära õpiksid?

Ma olen palju mõelnud, miks ei ole ETV saadetel subtiitreid. On vaid mõned subtiitritega saated vaegkuuljatele („Prillitoos“, „Hommik Anuga“). Miks ei võiks olla rohkem eestikeelseid algupäraseid saateid ja ka filme eestikeelsete subtiitritega? Selliste saadete vaatamine toetab keeleõpet. Ma ise olen sel viisil õppinud prantsuse ja rootsi keelt – vaadanud nende maade filme koos samakeelsete subtiitritega.

Teine asi, mis meil puudub, on lihtsas keeles uudised, mida saab nii lugeda kui kuulata (nagu on 8sidor Rootsis ja Selkouutiset Soomes).

Kolmandaks: kui kõik eestlased räägiksid muust rahvusest inimestega eesti keeles, oleks välismaalastel palju kergem meie keelt õppida. Eestlane on viisakas ning me oskame hästi võõrkeeli – nii lähemegi meelsasti vene või inglise keelele üle. Mu õpilased on rääkinud, et kui nad eesti keeles kellegi poole pöörduvad, siis inimesed sageli põgenevad. Jääb mulje, justkui kardaksid eestlased välismaalasi.

Lugemiku leiab lingilt https://issuu.com/siseministeerium/docs/a2_lugemik_a5

Loe ka https://opleht.ee/2021/10/eesti-keele-ope-valismaalastele–taiesti-eesti-keeles