Auto- ja metallitöö õppehoone andis tõuke koostööks

Pärnumaa KHK-s tähistati möödunud nädalal auto- ja metallitöö maja esimest ümmargust sünnipäeva. Hoone valmimisest täitus kümme aastat. 

Tähtpäev andis põhjust sellega seotud inimestel kokku tulla, et meenutada maja valmimist ja heita pilk sealse õppetöö arengule. Maja lugu on ka mitme eriala edulugu. 

Ajal, mil õppehoone projekti kirjutati, kehtis Eesti kroon. Projekti „Pärnumaa kutsehariduskeskuse auto- ja metallierialade praktikabaas koos sisseseadega ja õppesõiduharjutusväljakuga“ rahastas Euroopa Liit ning selle maksumuseks arvestati 42 845 000 krooni. Hoone valmimisele kulus kolm aastat. „Ja lõpptulemus sai peaaegu selline, nagu me soovisime,“ lausus kooli direktor Riina Müürsepp. 

Kui hoone oli vastu võetud, siis selgus kontrollijatele, et õppesõiduväljak oli ehitatud algselt plaanitust suurem ja ka hoone oli ruumikam, kui esialgu plaanis oli. „Meid ähvardati suurte tagasimaksetega Euroopa Liidule, aga kõik lahenes,“ meenutas Müürsepp, „vaid õppesõiduväljaku pealt pidime natuke raha tagasi maksma.“ Tulevased omanikud vaatasid, et kui asfaldimasin oli kohal ja väljaku äärtest oli võimalik mõni ruutmeeter juurde asfalteerida, siis lasti seda teha.  

Ühel ja samal kuupäeval, 10. novembril oli maja pidulik avamine ja peeti 10. sünnipäeva. Samal ajal kümne aasta eest sõlmiti kaks koostöölepingut, metallitöö alal firmaga AQ Laserool OÜ ja auto erialal Silberautoga. Lepingud kehtivad praegugi.  

D-korpuse, s.o uue õppehoonega käis tutvumas palju huvilisi, tööandjaid, teiste koolide õpetajaid jt. Juba esimesel õppeaastal toimusid samas üleriigilised autotehnikute kutsevõistlused, mida esmakordselt korraldas Pärnumaa KHK. „Ei tea, kas oma seinad aitasid, aga meie õpilane võitis,“ lausus direktor. Ka Vana-Vigala kutseõppeasutuses, kus igal aastal on esmakursuslaste autoeriala võistlused, võitsid tookord Pärnumaa KHK poisid. 

2011. aastal väisas kooli kaks kõrget külalist: president T. H. Ilves, kes nimetas seda Eesti kõige kaasaegsemaks kutsekooliks, ja haridusminister Jaak Aaviksoo. Temast mäletatakse tähelepanuväärset soovitust, et kõik Exceli tabelid tuleb põlema panna.

Kümne aasta vanuses hoones tegutsevatele õpetajatele edu soovides tsiteeris direktor autotööstur Henry Fordi, kes on öelnud, et ära otsi vigu, otsi lahendusi. „Ma loodan, et see meeskond, kes siin tööd teeb, on valmis pidevalt lahendusi otsima,“ lausus Müürsepp. 

Kutseõpetaja Mario Susi nimetas üle-eestilisi kutsevõistlusi autoeriala edulooks. „See oli uitmõte minul ja Priidul (kutseõpetaja Priit Auväärt – AP). Tegimegi täiesti omapäi,“ rääkis Susi 2012. aastal esmakordselt toimunud ettevõtmisest. Pärnakate võistlus oli nii hästi korraldatud, et alates aastast 2015 on kool seda teinud koostöös Innovega. 2019. aastal filmiti samas ETV sarja „Noor meister“ autotehniku kutsevõistlusi. 

Õppurite jaoks on oluline Amservi tähelepanu. Alates 2019. aastast on ettevõte välja andnud stipendiumi innustamaks noori autotehnikuid õppima. Tänavune stipendiaat selgub peagi. Autoeriala on Susi sõnutsi väga populaarne ja vastuvõtt alati konkursiga. Uus suund – elektriautod –on praegu valikmoodulina teooriaõppes. Plaanis on hakata elektriauto tehnikuid õpetama jätkuõppena töötavatele tehnikutele. 

Mitte ainult autod

D-korpus ei mahuta ainult autotöökoda. Tehnikaõppeosakonna juhataja Jüri Puidet ütles, et nööbina õmmeldi pintsaku külge ka metallitöökoda ning majast kujunes tehnoloogia kasvuhäll – seal on alustatud kolme uue valdkonna õpet, metall üks neist. 

Autotöökojaga ühe katuse alla rajatud metallitöökojas oli esialgu vaid kuus minimaalselt varustatud töökohta. Edasi jätkati projektide kirjutamist ning saadi sepatöökoht koos vajalike tööriistade, CNC-juhtimisega metallitreipingi, vesijahutusega keevitusaparaadi ja metalli kõvaduse määrajaga.

Puidet meenutas, kuidas õppehoone valmimise järel andis metalli- ja autotööde akrediteerimise komisjon vaid kolme aasta pikkuse tegevusloa põhjendusega, et „teil ei ole mitte midagi“. „Ja siis kirjutasime taotlusi igale poole,“ jutustas Puidet, kes oli sirvinud ajaloolisi dokumente projektide ja rahastuste kohta. Näiteks 27 000 euro eest saadi gaaskeevituse töölaud suitsugaaside altäratõmbega, gaaskeevitus- ja -lõikamiskomplekt ning gaaside ärastussüsteem. „Ega me ei olegi palju enam riigi käest saanud,“ tõdes juhataja, nimetades veel keevituse kahte virtuaalsimulaatorit.

Metallitöökojas on nüüd üheksa töökohta, lihvimisruum koos vajalike seadmetega jm, mis soetatud kooli eelarvest ja sponsorite abiga. Viimase viie aasta metallitöö investeeringud moodustasid kokku 312 000 eurot. „See on päris hea saavutus,“ nentis Puidet.  

Sponsoritest rääkides nimetas ta kõige suuremaks abiks AQ Lasertool OÜ-lt saadud metalli. Sponsorite ja õppevahendite loetelu lõpetas Puidet sooviga, et vaja oleks veel kaks-kolm keevitusboksi.  

Elekter majja 

Auto- ja metallivaldkonnale lisandus majas peagi elektroonikaõpe ning samal õppeaastal – 2013/14 – alustati sealsamas nõrkvooluseadmete paigaldaja ja kaks aastat hiljem sisetööde elektriku õppekavaga. Edulugudeks nimetas Puidet õpilaste abiga klassiruumide elektrifitseerimist ja uue elektrisüsteemi paigaldamist. Loodi uusi töökohti, avati arvutiklass ning laoruumid metsandusele ja elektrivaldkonnale. HITSA projekti kaudu hangiti ka 3D-printer. 

2017/18. õppeaastal valmis uus fotoelektriliste seadmete paigaldaja õppekava. See loodi tänu õnnestunud projektikoostööle Pärnu Ülejõe põhikooliga. Vaid nädal tagasi avati töökohapõhise õppena päikeseelektrisüsteemide paigaldaja üheaastase õppeajaga rühm, kuhu võeti 15 õpilast. „Palju on kõneldud rohepöördest ja ka meedia tähelepanu sellele on ilmselt mõju avaldanud,“ oletas Puidet põhjust, miks on selle eriala vastu huvi tekkinud.  

Sündinud on sümbioos

Kohvi ja tordi kõrval algas arutelu selle üle, millest majas puudus on. „Laomajandus, televiisorid,“ teatas Puidet. Laoruumidest on puudus seetõttu, et oli aeg, mil koolil ei lubatud ühtegi laohoonet ehitada. Soove oli veelgi: vaja on suurt juurdeehitist, kuhu mahuks kolmekümne meetri pikkune tuulikulaba, generaator jne. Vaja on kaarhalli. Arendada tuleks automaatika ja elektroonika valdkondi, et luua tööstusliku IT sümbioos automaatika õppekavadega. 

„Mulle meeldib sümbioos, mis on siin tekkinud,“ sõnas Puidet. „Meil on siirded ka teistesse majadesse, IT-, ehitus- ja puiduvaldkonda.“ Koostöö näiteks nimetas ta metallitöökojas valminud elektriku töölaudu. Neid laudu võiks müüa koolidele või firmadele, need on superdisaini ja hea funktsionaalsusega, hindas Puidet. 

Osakonnajuhataja kutsus kõiki kaasa mõtlema, millist nime vajab maja, mis pole enam ainult auto- ja metallitöökoda. Uus nimi peaks hoonet paremini iseloomustama, sest tänapäeval on see pigem tehnoloogiamaja. 

2011. a sügisel oli koolis 176 töötajat, praegu on 130. 

Kuldõun õppevahendile 

Kohapeal valmistatud õppestendide üle võivad kutseõpetajad Mario Susi ja Priit Auväärt uhkust tunda – kahe aasta eest alustati pärnakate eestvedamisel õppestendide valmistamise rahvusvahelist projekti. Selles osalesid lisaks Pärnule Järvamaa ja Vana-Vigala ning Türgi, Leedu ja Läti kutsekoolid. Pärnumaa KHK-s loodud ABS-i stendi eest pälvis kool Archimedese tunnustuse Kuldõun, mis just maja sünnipäeva eel pealinnast kohale toodi. 

ABS-pidurite stend, mis koolile Kuldõuna tõi, on pidevas kasutuses autotehnikute praktikaõppes. „Elektrisüsteem ja -juhtmestik on paljudel autodel hästi peidetud ja raske on sinna ligi pääseda,“ selgitas Susi. Stendil on kogu juhtmete elektriosa nähtavale toodud ning õpilastel on lihtsam aru saada, kus mis asub, ja kõike kontrollida. Kuna auto on pooleks lõigatud, siis on sellel lisavõimalused ka mootorielektroonika, käigukasti jm õppimiseks. Autot kasutatakse ka elektroonilise seisupiduri kontrollimiseks ja õpetamiseks ning kasutusvõimalusi on veelgi. 

Vajalik eriala – keevitaja

Suvel pensionile siirdunud keevituspraktika õpetaja Urmas Rebase sõnul on keevitaja väga vajalik amet, sest metalliettevõtteid tuleb aina juurde. Tema üheksa aasta pikkuse õpetaja ametiaja jooksul pole olnud probleemi õppekohtade täitmisega. Igal aastal on vastu võetud 15–16 õpilast. Kuid on olnud ka väljalangejaid.  

Pärnumaa KHK-s on mindud üle uuele õppekavale keevitus- ja metallitööd, kuhu võeti tänavu 30 õpilast. Teisel kursusel valivad õppijad kas metallide töötlemise või keevitamise. Möödunud aastal võeti vastu 15 soovijat ja kõik, kes õppima jäid, valisid keevitamise. 

Seadmed uuenevad pidevalt ja digitaliseeruvad, rääkis Rebas. Et töötada puutetundliku ekraaniga masinaga, peab tundma arvutit. Masin seadistab ja teeb praktilised tööd, inimesel jääb vaid käega manipuleerida, aga seda peab ka oskama. Keevitaja erialal on väljalangus suur. „Paljud tulevad õppima, mõeldes, et mis see töö ikka on – vehid elektroodiga, tume mask ees. Ei ole niimoodi,“ rääkis Rebas. „Käsi peab liikuma poole millimeetri täpsusega, kui tahad hästi keevitada. On vaja õppida ja harjutada.“ Kellele see töö meeldib, sellele on see huvitav ja hästi tasustatud, lisas ta. Pensionile siirdunud Rebase asemel on nüüd kutseõpetajaks tema kevadel kooli lõpetanud õpilane Tauno Danilov.