Ida-Viru kutse- ja kõrgharidust hindab aina rohkem välismaalasi

5. nov. 2021 Kerda Eiert Ida-Virumaa haridusklastri koordinaator - Kommenteeri artiklit
Vaade Ida-Virumaa KHK Sillamäe õppehoonele. Foto: IVKHK
Kerda Eiert.

Ida-Virumaa kutsehariduskeskusse ning TÜ Narva ja TalTechi Virumaa kolledžisse tuleb üha rohkem õppijaid nii mujalt Eestist kui ka piiri tagant. Narva kolledžis ulatub mittekohalike osakaal vastuvõtus juba 60 protsendini.

Ida-Virumaa KHK-s asus 1. septembril ametit õppima üle 1600 inimese. Neist umbes kümme protsenti on sõitnud siia teistest maakondadest või väljastpoolt Eestit. 28 välismaalase seas on enamik Venemaa, Ukraina või Valgevene kodakondsed, kes on end Ida-Virumaale sisse kirjutanud, et siin kutseharidus omandada.

„Sellega laieneb nende karjääri- ja töölesaamise võimalus mitte ainult oma kodumaal, vaid ka mujal, saab vaadata nii läände kui itta. Meilt saadud kutsetunnistus maksab üle maailma,“ selgitas IVKHK arendus- ja PR-juht Karen Sukiasyan

Karen Sukiasyan.

Traditsiooniliselt tunnevad välismaalased huvi IT, multimeedia, logistika, pagari- ja kondiitritöö ning kokanduse vastu ja eelistavad päevast õpet. Õppetingimused ja -võimalused on neil samad nagu Eesti kodanikel – nad saavad koolilõunat, stipendiumi, sõidukulude hüvitist jne. Ainuke toetus, mida nad taotleda ei saa, on see, mis on mõeldud õpilastele, kel majanduslik olukord on kehv ja takistab õpingute jätkamist. 

Kui inimene on välismaalt Eestisse õppima tulnud, siis eeldatakse, et tal on kontol mingi summa, millega ta arvestama peab. Välismaalastel on õppeperioodil viisa või tähtajaline elamisluba. Kui luba saab läbi, tuleb Eestist lahkuda. 

Väga palju õppijad leiavad siin endale elukaaslase või töökoha, mõned astuvad kõrgkooli, mõned kolivad teise EL-i riiki. Enamik on väga motiveeritud eesti keelt õppima, kuna saavad aru, et keeleoskuseta siin arenguvõimalusi ei ole. Edulugusid on mitmeid, näiteks üks Ida-Virumaal õppinud noor läks Hiiumaale ja asutas seal kohviku.

Mujalt Eestist tulnud kutseõppijad tunnevad suuremat huvi juuksuri eriala vastu, populaarsed on ka mehhatroonika ja logistika.

Välismaalased toovad teistsugust mõtteviisi

Marek Sammul.

Tartu ülikooli Narva kolledži 186 esmakursuslasest on väljastpoolt Ida-Virumaad 110, nende hulgas 38 välistudengit. „Umbes 60 protsenti on mujalt ja nii see peabki olema,“ ütles kolledži direktor Marek Sammul. Mujalt tulnuid jagub kõigile suundadele. Välisüliõpilased õpivad IT-süsteemide arendamist, noorsootööd ja keelte õpetamist. Konkurss on kõikidele erialadele.  

„Kõige rohkem võtame tudengeid vastu keeleõpetaja rühma – õppida saab nii eesti, inglise kui ka vene keele õpetajaks. Plaanime laiendada ka infotehnoloogia õpet, mõeldes õiglase ülemineku tellimusele. Kuna kohalike gümnaasiumilõpetajate arv ei kasva, tuleb infotehnoloogia laiendamine ilmselt samuti suuresti välisüliõpilaste arvelt,“ rääkis Sammul.

Bakalaureuseastme üliõpilased õpivad kõigepealt aasta eesti keelt, seejärel asuvad õppima eestikeelsetele õppekavadele, kus õpe on tasuta, kuni üliõpilastel pole võlgnevusi. Kõiki eestikeelsetel õppekavadel õppivaid üliõpilasi koheldakse võrdselt, ka stipendiumitele kandideerimisel jm taolise puhul. Teisiti on vene keele õpetamise magistriõppes, kus õppimine on tasuline ja eesti keele oskust õpingute eel ei nõuta. 

Kolledž peab küll täitma regionaalset rolli, aga üks eesmärkidest on tuua maakonda väljastpoolt õppijaid ja värskendada sedasi noorte maailmapilti. „Kui me ei võtaks välisüliõpilasi, oleksime konnatiik. Vaja on erineva mõtteviisiga inimesi, et üliõpilased saaks nüüdisaegsele mitmekesisele maailmale kohase kogemuse ning õpiksid lävima mitmesuguse taustaga inimestega,“ rääkis direktor. Väljastpoolt maakonda õppima tulnute arv kasvab Narvas aasta-aastalt. „See ei tule tühja koha pealt. Oleme selle nimel tööd teinud ja see kannab vilja,“ tõdes Sammul.

Näiteks avas kolledž vene keele õpetamise magistriõppe, mis pakub huvi ka välismaalastele. Narva venekeelne keskkond raskendab küll kohalikel noortel eestikeelses ümbruskonnas läbilöömist, aga see tuleb keerata trumbiks, rääkis direktor. Venekeelset keskkonda tuleks müüa neile, kes tahavad vene keele selgeks saada.

„Vähemalt 1/3 välismaalastest vilistlasi kas õpib edasi või asub Eestis tööle,“ nimetas Sammul. Tööle asutakse vastavalt välismaalaste seadusele, kus kõrghariduse omandanutele on piirangud väiksemad kui muule välismaalt tulnud tööjõule. Välismaalaste vastuvõtt kolledžis ei ole olnud nii pikaajaline, et teha kokkuvõtteid. Alles eelmisel õppeaastal lõpetasid kolledži esimesed välisõppijad. 

TalTechi Virumaa kolledž pole senini välistudengeid sihikule võtnud, küll aga on pidevalt kasvanud mujalt Eestist õppijate osakaal – 102 esmakursuslasest moodustavad nad üle kolmandiku. Põhjuseks on näiteks huvipakkuv eriala, mida mujal ei õpetata, võimalus saada tasuv töökoht või parem kontakt õppejõududega, mis on võimalik väikestes õpperühmades.

Ida-Virumaast kaugemal pakub suurimat huvi keemiatehnoloogia eriala. Selle programmijuhi Antonina Žguro hinnangul on keemiainseneri kutse muutunud populaarseks, sest keemiatehnoloogiad on laialdaselt kasutuses nii keskkonnakaitse ja -seisundi taastamisel, energia tootmises, süsivesinike töötlemisel, mineraalväetiste, plasti, ravimite ja toiduainete valmistamisel. 

Siht on rohkem eristuda

Edaspidi võiks pingutada selle nimel, et senisest rohkem eristuksid ka Ida-Viru gümnaasiumid. Gümnasistide liikumine maakonna sees on Jõhvi ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumide avamisega kasvanud, aga suur hulk, sel aastal ligi 150 kümnenda klassi õpilast, rändab endiselt maakonnast välja.

Iseenesest on tore, kui noored lähevad mujale, saavad kogemusi ja tulevad tagasi. Samas, kui nad lahkuvad nii noorelt, siis pole naasmine kuigi tõenäoline, kuna side kodukandiga jääb nõrgaks. Soovime näidata, et Ida-Virumaa pakub väga häid võimalusi ka gümnaasiumihariduse omandamiseks, ja selleks ongi riigigümnaasiumid maakonda loodud.


Tähelepanu eesti keelel ja keeleõpetajatel 

Ida-Virumaal tervikuna tuleb veel tegelda õpetajate järelkasvuga. Viimasel kevadel värbasidmaakonna haridusasutused ligi 130 töötajat. Ligemale viiendik tööpakkumistest oli eesti keele ja kirjanduse, eesti keele kui teise keele ja keelekümblusõpetajatele. 

Eesti keele õpetajaid on väga vaja. Et järgmisel kevadel tuleks mujalt õpetajaid juurde rohkem kui tosin, on plaanis töötada välja motivatsioonipakett, mida haridusasutused ja omavalitsused saaksid tulijaile pakkuda. Paketis ei pruugi olla kõik rahaline, arvab Kerda Eiert. Vaatama peab, kuidas KOV saab toetada, et omavalitsusse tuleks uusi õpetajaid, mil moel võiks kool pakkuda tuge alustavale pedagoogile ja kuidas riik aidata, et Ida-Virumaale tuleks enam eesti keelt emakeelena kõnelevaid õpetajaid. Pakett peaks näitama, miks peaksid õpetajad mujalt siia tulema, arvab Eiert. 

Õpetajate küsitluses, mis paneks neid mõtlema Ida-Virumaale tööle tulekule, tõid paljud välja vaba aja sisustamise. Uustulijal peaks olema pärast tööd midagi teha. Üks võimalus on praegugi – see on koostöö Eesti riigiametnike klubiga, kuhu võiksid leida tee rohkem haridustöötajaid. „Kuid omavalitsustel tuleb otsida veel võimalusi, kuidas muuta haridustöötajate vaba aega mõnusaks ning süvendada kogukonda kuulumise tunnet,“ sõnab Eiert. „Kindlasti peame pöörama maakonnas senisest enam tähelepanu ka alustavate õpetajate toetamisele, et Ida-Virumaale tulnud õpetajad käiksid omavahel  läbi ja jagaksid oma kogemusi.“

Motivatsiooniga tegeleb praegu ka riik eesti keele tegevuskava luues ja idavirulased saavad sinna teha oma ettepanekuid. Näiteks võiks ühekordne stipendium õpetajale olla üks osa paketist, pakub Eiert. Motivatsioonipaketi vajadus on mitmetest teemadest välja joonistunud ning seda vajadust kinnitavad maakonna omavalitsused ja koolid. 

Ida-Virumaa on mitme inimesega, nende seas Kerda Eiert, esindatud HTM-i eesti keele tegevuskava töörühmas. Eraldi on kohtutud haridusklastri partnerite ja HTM-i esindajatega. Oma kirjalikud ettepanekud saadetakse ministeeriumile peagi. Kindlasti on seal ideid alushariduse kohta, motivatsioonipakett eesti keele aineõpetajatele, mõtteid muukeelse lapse toetamisest ning selle süsteemsusest, nimetas Eiert. 

Kavas on teha HTM-ile ettepanek suurendada TÜ Narva kolledžis eesti keele kui teise keele õpetajate õppekohtade arvu. Kolledž suudaks rohkem õpetada, kuid vaja on suuremat riiklikku tellimust ja edukamalt püüda eesti emakeelega õppijaid. 

Ida-Viru maakond on püstitanud eesmärgi: üldhariduskooli lõpetajal olgu vähemalt kolm keelt selged. „Meie keele töögrupp on vaadanud läbi omavalitsuste ja haridusasutuste arengukavad,“ rääkis Eiert ja avaldas lootust, et omavalitsusjuhid mõistavad selle sihi olulisust. Kui seni on eesmärk olnud pigem lause paberil ja tegusid on olnud vähe, siis on ka häid näiteid: Toila lasteaias saavad sellest sügisest lapsed õppida eesti, inglise ja vene keelt. 

„Meie märksõna on teavitustöö ja selleks võimaluste tutvustamine ning kogemuste jagamine,“ selgitas Eiert. Ta tõi näite keelekohviku läbiviijate metoodikakoolitusest, kus omandatut saab kasutada keelte harjutamisel. Koolituse eesmärk on koondada inimesed, kes on valmis õpilastele või õpetajatele keelekohvikus tunde läbi viima. Kui eesti või mõne teise keele õpetaja jääb haigeks, on koolitusel vm,  saab kool kutsuda teda asendama keelekohviku läbiviija. „Noored oskavad hästi täita kontrolltöid, kuid nende suhtluskeel on väga kasin,“ tõdes Eiert. Keelekohviku meetod aitab seda lünka täita.

„Planeerime neile inimestele uue aasta alguses pikemat koolitusprogrammi. Oli näha, et see koolitus kõnetas paljusid. On suur rõõm pakkuda tuge, mida päriselt vajatakse,“ tutvustas Eiert ettevõtmist.

Annika Poldre


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!