Klassiõpetajate ettevalmistus muutuva õpikäsituse taustal

12. nov. 2021 Esta Sikkal, TÜ haridusteaduste instituudi õpetajate seminari didaktika ja praktika õpetaja; Krista Uibu, TÜ haridusteaduste instituudi õpetajate seminari juhataja, algõpetuse professor; Aigi Kikkas, TÜ haridusteaduste instituudi õpetajate seminari loodusteaduste didaktika õpetaja - 1 Kommentaar
Õpetajate seminari õppejõud kunstitunnis Väikese Werrone koolis. Foto: Ave Avalo

Eelmisel kümnendil tõdeti, et õppida ja õpetada ei saa enam vana moodi, ning võeti suund uuele õpikäsitusele. Eesti ülikoolides tehti õpikäsituse teemal uuringuid ning „Elukestva õppe strateegias 2020“ kirjeldati uut arusaama õppimisest ja õpetamisest põhiliste märksõnadega, nagu õppijakesksus, ainete lõimimine, meeskonnatöö, loov ja kriitiline mõtlemine, ettevõtlikkus ning oskus probleeme lahendada. Samas tõdeti, et kuigi ühiskonnas toimuvate muutuste taustal ei saa õppeprotsess vana moodi jätkuda, on keeruline saavutada ühest kokkulepet selles, milliseid tunnuseid peab tulevikku suunatud õpikäsitus sisaldama ning milleks tuleb õppijaid ette valmistada.

Uue õpikäsituse toomine klassiõpetajate õppesse

Uus õpikäsitus eeldab, et üliõpilased on õpitu kaudu tuttavad põhimõtetega, mida nad hakkavad ise koolipraktikal ja hiljem kutsetöös rakendama. Nii tekkis vajadus nüüdisajastada klassiõpetajate ettevalmistust ka Tartu Ülikoolis. 

Klassiõpetaja integreeritud õppekava peamine eesmärk on valmistada ette mitmekülgsete teadmiste ja professionaalsete oskustega, konstruktiivselt mõtlevaid ja tegutsevaid õpetajaid, kes väärtustavad teadmispõhist õpiühiskonda ning on suutelised kujundama õpilaste arenguks soodsa, individuaalsust arvestava keskkonna. Klassiõpetaja õppekava korrastamisega tehti algust 2017. aastal.

Klassiõpetaja õppekava praktikamooduli nüüdisajastamisel arvestati alusmooduli uuendustega, samas püüti muuta põhipraktikate läbimist paindlikumaks ning viidi sisse lisavõimalused eri praktikaliikide sooritamiseks. Alates 2019. aastast saavad üliõpilased läbida vabaainena praktikat „Lapse esimene koolinädal“. 

Praktikate puhul nähakse uusi võimalusi eeskätt videolahenduste loomises. Näiteks saavad üliõpilased kasutada koolipraktikatel videoplatvormi IRIS Connect, millega filmitakse iseenda õppetööd, mõnda õppetööga seotud tegevust, õppemeetodi või -vahendi ettevalmistamise ja rakendamisega seotud tegevust. Eduka katsetuse läbinud videorakendus võimaldab saada innovaatilist ja mobiilset tagasisidet nii õpingukaaslastelt kui ka õppejõududelt ning videopõhised praktikaülesanded on suureks toeks COVID-19 olukorrast tingitud keeruliste olukordade lahendamisele koolipraktikal.

Nüüdisajastamaks ainedidaktikate sisu ja ülesehitust, koostati teaduskirjanduse analüüsi põhjal teoreetiline tervikkontseptsioon ainedidaktikate õpetamiseks klassiõpetaja õppekaval. Kontseptsioon hõlmab eri valdkondi ja komponente ning võimaldab ainedidaktika õpetamist ühtlustada ja süsteemselt käsitleda. Seejärel kaasati kõik õppekava põhiõppejõud ainedidaktikate õpetamise uuendamisse ning võeti suund erinäoliste ja uuenduslike Eesti koolide tundmaõppimisele. 

Aastatel 2017–2019 külastati üheskoos ligi 15 erinäolist õppeasutust (nt Avatud Kooli, Emili kooli, Tartu Luterlikku Peetri kooli, Väike-Maarja gümnaasiumi jpt), kus koolid on leidnud õpetamiseks mitmekesiseid lähenemisviise, lähtudes muutunud õpikäsitusest. Koolides vaadeldi õppetööd ja analüüsiti õppeprotsessi koos kooli õpetajate ja juhtkonnaga. 

Külastused said teoks tänu HTM-i meetmele „Tööturu vajadustele vastava kutse ja kõrghariduse arendamine“, täpsemalt selle alalõikele 8.5. pealkirjaga „Õpetajakoolituse praktika arendamine“, mille eesmärk on „teoreetiliste ning praktiliste õppeainete tihedam lõimimine õpetajakoolituses ning ülikoolide ja teiste õppeasutuste koostöö tugevdamine“.

Uus õppeaine muutub koos ühiskonna ja haridusega

Õppejõudude ja koolirahva ühisarutelude põhjal sündis idee luua uus õppeaine „Muutuva õpikäsitusega kool“, mille eesmärk on toetada tulevaste õppijate toimetulekut muutuvas koolis, aidata neil olla kursis hariduslike uuendustega ning teha mõtestatud karjäärivalikuid. Õppeaine teemade ring on lai, näiteks eri valdkondade ja pädevuste lõimimist võimaldav üldõpetus; loovust, kriitilist mõtlemist ja probleemilahendusoskust arendav probleemipõhine õpe; õpilaste iseseisvust ja ettevõtlikku hoiakut toetav ettevõtlik kool; avatud õpikeskkonna praktikas rakendatav loodus(keskkonna)-klass ja õuesõppekool; väärtuste ja hoiakute kujundamisele suunatud väärtuspõhine kool jpt. 

Õppeaine koostamisel peeti oluliseks jagatud arusaama sellest, mis teed pidi tuleks liikuda teadmiste ühiskonna suunas, ning meeskondlikku õpetamist. Teisisõnu sooviti, et õpetamisse oleksid õppejõudude kõrval kaasatud haridusuuenduse elluviijad – õpetajad ja praktikud koolidest.

Õppeaines rakendatakse mitmekesiseid meetodeid, näiteks koolide õppekava ja intervjuude sisuanalüüsi, arutelusid tegevõpetajatega ja videoanalüüsi. Suur rõhk on praktilisel uurimistööl ja ettevõtlikkuse arendamisel ning üliõpilastele pakutakse võimalust õppida väljaspool ülikooli, kuna kogemuslik õppimine aitab mõista konteksti. Sellega tuuakse õppeprotsessi ja õpikeskkonda vaheldust, mis aitab luua ja hoida üliõpilaste huvi. Et õppeaine läbivad märksõnad on „muutumine“ ja „uuendused“, muutuvad pidevalt ka aine sisu ja käsitletavad teemad kooskõlas muutustega ühiskonnas ja hariduses. 

Uut õppeainet luues arvestati lõpukursuste üliõpilaste tagasisidest selgunud murekohtadega. Kuna üliõpilased hindavad kõige madalamalt oma digi- ja ettevõtlusoskusi, pädevust teha karjääri toetavaid otsuseid ning arusaama organisatsioonikultuurist, tahetakse pakkuda senisest rohkem digipõhiseid lahendusi ainedidaktikate õpetamiseks. Alusmooduli uuenenud sisuga aine „Õpetaja identiteet ja tegevusvõimekus“ aitab omakorda toetada üliõpilase hakkamasaamist koolikogukonnas.

Teadmised innovatsioonipõhise ühiskonna vajadustest ja nende saavutamise viisidest täienevad pidevalt. Uuenenud õppeainete taotlus on õppesisu ja õppekorralduse kohandamine aja nõuetele, arendamaks tulevaste õpetajate aineüleseid oskusi. 


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Klassiõpetajate ettevalmistus muutuva õpikäsituse taustal”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Austatud ja tiitlitega DAAMID!

    Teie poolt sissejuhatavas osas “uue arusaama” kirjeldamisel kasutatud MÕISTED õppijakesksusest kuni oskuseni probleeme lahendada olid kasutusel juba 60 aastat tagasi (kohati vaid eestipärasemate nimedega). Muidugi, eri aegadel rõhutati ka erinavaid asju (moe taga ajajaid on alati olnud) …

    Põhiküsimus on HOOPIS selles, KUIS kõike loetletut tunnis RAKENDADA. Siin annavad vastuse vaid arengupsühholoogia, didaktika kognitiivse psüh.-ga ja PEDAGOOGIKA ISE! Aga just neid noored õpetajaks õppinud ei tunne. Pole vaja külastada teisi RIIKE ja KOOLE, tuleb “külastada” TEADUSE ALUSEID…

    Kahjuks on nii, et ka sõnad “muutumine”, “uuendused” ja “digioskused” ei vii TEADUSE ALUSTENI!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!