Kooli sünnipäevaks valmis muusikal

26. nov. 2021 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit

Esmaspäeval, 22. novembril tähistas Pärnu Ühisgümnaasium oma 160. sünnipäeva muusikali „Romeo ja Julia“ esietendusega. Õpilased, vilistlased, juhendajad ja abilised olid selleks valmistunud pea kaks aastat. Tulemuseks oli kaunilt kõlava koori ja suurepärase sünkroonis liikuva tantsutrupi hoogne etendus hästi kokku mängiva näitetrupi ja laulusolistidega. Suur töö vääris publiku pikka aplausi. 

Kallistused, pisarad, naeratused, õlalepatsutused, kiidu- ja tänusõnad – seda kõike oli esmaspäeval Endla teatri lavaakside vahel ja lava taga pärast esietendust väga palju. Lavaküpseks oli saanud kaua ette valmistatud muusikal „Romeo ja Julia“, mis sündis koolipere suure ühisettevõtmisena. 

Kogu koolile toimunud päevasel esietendusel rullus laval lahti õpilaste valikul ja soovil selgeks õpitud muusikal „Romeo ja Julia“, mille algupäraks oli Jaagup Kreemi ja Elmar Liitmaa samanimeline teatritükk. Etenduses osalesid kooli segakoor, tantsijad tantsukoolist Black and Brownie ning Shakespeare’i loo tegelased. Kaasatud oli palju rohkem õpilasi, kui tunnise etenduse käigus laval näha ja kuulda võis. Kõik kostüümid ning vajalikud atribuudid, nagu mõõgad, maskid jm, olid õpilaste valmistatud. Et usutavalt vehelda ja võidelda, olid noored näitlejad osalenud VAT Teatri lavavõitluse õpitoas. Viimastel nädalatel õmbles osa õpilasi kujundustiimi juhtinud direktori asetäitja noorsootöö alal Tiina Saaritsa näpunäidete järgi kostüüme. Sellele eelnes renessansiaegse Itaalia olustiku tundmaõppimine. Saadud teadmiste varal trükiti taaskasutusmaterjalist kangastele renessansiaegsed mustrid ning kujundati ja õmmeldi kostüümid. Etenduse lavastas Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetanud Carolina Tagobert, kuid suures osas sündis see koostöös osalistega. 

Rõõm ja rahulolu tehtust

„Rõõmustame, sest olime valmis, et koroonapiirangute tõttu ei osutu see kõik võimalikuks,“ kuulutas direktor Anneli Rabbi. Tõepoolest, kui teksti kirjutamisega alustasid õpilased 2020. aasta sügisel, siis lugemisproove õnnestus neil eelmisel kooliaastal teha veebi vahendusel. Tänavuse koolisügise eel oli kogu trupp nädal aega laagris, kus harjutati nii laule, tantse, mõõgavõitlust kui ka tekste ning laule – kõike laval toimuvat. 

Esmaspäeval toimunud kahe etenduse vahel oli mul võimalik osalistega Endla kohvikus vestelda. Minu vestluskaaslased olid 12. klassi noormehed Markus Saul ehk Balthasar, Rato Talts – Lorenzo, Dorian Pukk alias Mercutio ning Romeo osatäitja Aksel Madis Verlin. 

Kõigepealt läks jutt võitlusstseenidele. Noormehed rääkisid, et õppisid, kuidas mõõka käsitseda ja mil moel reageerida pihtasaamisele. „Meile õpetati, kuidas võidelda nii, et mõjuks efektselt, aga tegelikult oleks rahulik,“ rääkis Rato. Teine suurem võitlusstseen kahe rivaalitseva perekonna poolehoidjate vahel oli hästi jõuline ja agressiivne. Ja kõige lahedam oli stseen, kus üks võitleja lõi kaks mõõka puruks, kirjeldasid noormehed. 

Oma peategelase rollist äsja välja astunud Aksel Madis ütles enesetunde kohta: „Tunne on täitsa tore. Lõpuks on eesmärk saavutatud. Kui palju me oleme sellesse lavastusse tööd pannud! Viimased nädalavahetused pole olnudki nagu nädalavahetused, vaid on kulgenud proovides.“ 

Aksel Madis rääkis vaimustusega lavakaaslastest: „Keegi ei kurtnud kunagi, et proovid on pikad või päevad pikad. Kõigi silmist oli näha, et neile meeldis see, mida me teeme. Mida tahtsime, selle ka saavutasime.“ 

Romeo osatäitja sõnul oli neil üks eesmärk: etendada väga hea muusikal. Ja sellega saadi hakkama. Kuigi eeskujuks võeti nukuteatri tükk, seda ei kopeeritud. „Me ei leidnud selles tänapäevast konflikti, mida etendada. Ja kui viskasime õhku küsimuse, kas kujutada sündmustikku vanas ajas või tänapäevas, tuli kindel arvamus, et pigem keskaja Veronas,“ jutustas Aksel Madis.

Julia ema koos tulevase väimehega, kelle rollis oli kooli vilistlane Jakob Tomson.

Arenev karakter Romeo 

Osatäitjad kirjutasid tekstid Shakespeare’i teose põhjal ise. „Oh, see oli nii raske,“ tunnistas Romeo oma rolli sisseelamise kohta. „See oli mulle esimene nii suur osa. On väga raske, kuigi lahe väljakutse võtta tekst ette ja üritada aru saada, keda kehastada tuleb.“ Et oma osast paremat ettekujutust saada, vaatas ta kõiki „Romeo ja Julia“ etendusi, mis olid internetis saadavad, ja ammutas sealt mõtteid, mida ja kuidas teha. „Minu arvates on Romeo selles etenduses arenev karakter. Alguses on ta unistav, pea laiali, aga lõpuks pigem konkreetne,“ jutustas noormees. 

„Minu hääl on selle näidendiga väga palju arenenud,“ rääkis Aksel Madis, kes hakkas mõne aasta eest õppima laulu Pärnu Muusikakoolis. „Mul pole ammu olnud rolli, kus ma nii kõrgelt laulan. Muusikakoolis arvati algul, et olen bariton. Nüüd, tänu lauluõpetajatele, olen ma nii tenor, kui tenor saab olla.“ Ta tunnistas, et laulud olid algul rasked. Pärastpoole hakkas ta laulmist nautima, kuid see tunne tuli suure tööga. „Aksel ongi väga andekas,“ lisas üks klassivend. „Ta hakkas juba nelja-aastaselt viiulit mängima.“ Romeo osatäitja on näitekunsti õppinud ka näitleja Rein Laose käe all ning pääsenud ühel korral duetis üleriigilisele näiteringide võistlusele. 

Noormehed 12.c klassist, kus teatriprojekti eestvedajad õpivad, rääkisid, et lavastust valmistas ette kaks suuremat punti. Üks seltskond õppis näidendit ja teised tegelesid kostüümidega. Suure töö tegi nende sõnul Tiina Saarits, kes otsis välja Itaalia renessansiaegsete rõivaste stiilid. Arvestades, et kooris oli poolsada lauljat, tantsurühmas paarkümmend tantsijat, neist osa oma koolist, kostüümitiimis kümmekond inimest ja lavategelasi ligi paarkümmend, siis kokku oli muusikali lavale toomisega seotud sadakond õpilast. Kooli vilistlaste kolmeliikmeliselt saatebändilt oli salvestatud fonomuusika.

Kuidas edasi? 

Selle ajaga, mil etendust ette valmistati, kujunes tegijaist väga ühtehoidev grupp. „Kahju, kui nüüd lähemegi lahku,“ arvas Aksel Madis. „Kuna laval on peaaegu sada inimest, siis teistesse koolidesse me minna ei saa,“ arutles ta, „aga kui mõni teater kutsuks, läheksin kindlasti. Nii suur töö on ära tehtud ning natuke kurb ja isegi naljakas on teha ainult kaks etendust. Alles pärast seitsmendat või kaheksandat korda, kui sul on kõik nii südames kui peas, hakkab see laval oma elu elama.“ Kaks etendust on tema sõnul alles soojendus. 

„Kõik on nii selgeks õpitud, suurem töö on tehtud,“ nõustus Dorian. „Kui kogu trupp oleks nõus kõike tegema, oleks väga lahe minna mõnda teise linna etendust andma. Et algas kooliprojektina, aga lõpeb riigi tasandil.“ Temagi arvates sai palju vaeva nähtud ja peaaegu iga nädalavahetus proovi tehtud. „Seda tulebki võtta rohkem nagu lõbusat ajaviidet, mitte kohustust. Siis on toredam seda teha,“ sõnas Dorian. Vähemasti üks etendus on neil veel ees – mängitakse oma kooli vilistlastele.

„Järgmine laupäev on jälle proov,“ hüüdis etenduses vürsti etendanud kehalise kasvatuse õpetaja Mehis Merilaine üle teatrikohviku, mille peale kõlas naer. 

Nii nagu päevasel etendusel kõlas pikk aplaus, polnud ka õhtune publik kitsi aplodeerima solistidele keset etendust. Lõpuks kestnud kiiduvaldusi võiks aga kadestada mõnigi kutseline lavastus. 

Ka kooli kahel varasemal tähtpäeval, 2011. ja 2016. aastal, on õpilased muusikali etendanud. Kui 2011. a lavastus koosnes kuulsate muusikalide stseenidest ja 2016. a mängiti nelja 11. klassi neiu omaloodud ja ette kantud lavateost „Kuulsuse kannul“, siis tänavune lavastus oli mitmes mõttes suur samm edasi.  


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!