Koolijuhid saavad rohkem õigusi

26. nov. 2021 - Kommenteeri artiklit

Tutvustame oma lugejatele, millest kirjutab põhjanaabrite õpetajate ajakiri Opettaja.
Artiklid valib ja tõlgib ANNIKA POLDRE. Ülevaated ilmuvad iga kuu viimases lehenumbris.


Illustratsioon: Anni-Julia Tuomisto

Koolijuhid saavad rohkem õigusi

Tekst: RIITTA KORKEAKIVI

Soome valitsuse seaduseelnõu põhi- ja kutsekooli, gümnaasiumi ning kraadiõppe uutest distsipliinireeglitest on parlamenti jõudnud. Eelnõus sisalduvad muudatused on kiusamisvastase programmi osa, mis peaks jõustuma alates 1. augustist 2022.

Hariduse ametiühing on avaldanud arvamust, kuidas peaks seadust muutma, et ohjeldada koolides kiusamist. Ametiühingu hariduspoliitika juht Nina Lahtinen vaeb eelnõu plusse ja miinuseid.

Mitu väärt uuendust

Tunnustust väärib Lahtineni hinnangul mitu uuendust. Koolijuht võib õpilase klassist kõrvaldada ja jätta ta pärast tunde. „Seda oleme pikka aega taotlenud,“ ütleb Lahtinen. Kui koolijuht näeb koolis, et õpilane käitub halvasti, on tal võimalus kohe sekkuda. See muudatus on juba jõus ja toob kergendust kooli argipäeva. Varemalt pidi sellistes olukordades koolijuht kutsuma kohale õpetaja, sest vaid õpetajal oli õigus õpilast tunnist kõrvaldada ja jätta ta pärast tunde. 

Lähtutakse eelkõige lapse huvist. Ükskõik millises koolis, olgu põhi- või kutsekoolis või gümnaasiumis, otsus langetatakse, tuleb valida lahendus, mis teenib kõige paremini laste ja noorte huvi. See on Lahtineni meelest eriti hea otsus. Ka kasvatajate ja õpetajate koondamisel ei või otsust langetada, arvestamata selle mõju lastele. 

Kiusamiskeeld kirjutatakse seadusesse. Valitsus esitab seaduseelnõus, et õpilastel on kohustus mitte kiusata ja teisi tõrjuda. Keegi ei või ohustada teise tervist ega turvalisust. Kiusamine on olnud varemgi keelatud, kuid nüüd on see selgemalt välja toodud, kommenteerib Lahtinen. 

Kaob kahekordne karistus. Õpilase teatud ajaks koolitööst kõrvaldamine ja kirjalik karistus on edaspidigi distsiplinaarmenetlusena alles, kuid mitte karistusena. Lahtineni sõnul on sel oluline tähendus. Varem oli näiteks segane, kas kool võib kõrvaldada õpilase õppetööst kindlaksmääratud ajaks, kui sama asja pärast politsei uurimine juba käib. Nüüd jääb ära kahekordne karistus. 

Pluss ja miinus hinnangu annab Lahtinen neljale uuendusele. Koolijuhil on õigus kõrvaldada põhikooliõpilane õppetööst kõige enam kaheks päevaks, pakub eelnõu. Praeguseni on see õigus piirdunud vaid ühe päevaga. Hariduse ametiühing on nõudnud kolme päeva, gümnaasiumis ja kutsekoolis on see juba nii.

Uues eelnõus on nõue luua õpilasele kiiresti võimalus suhelda koolipsühholoogi või kuraatoriga ajal, mil ta on õppetööst eemaldatud. Kesk- ja kutsekoolis tuleb seda võimaldada kolme, põhikooliõpilasele kahe päeva jooksul. Lahtinen kiidab selle punkti heaks, kuid lisab, et see vestlus peaks olema õpilasele kohustuslik, mitte vabatahtlik. 

Kool peab tegema naasmiskava, kuidas õppetööst kõrvaldatud õpilast toetada, kui ta tuleb tagasi kooli. See kava võib Lahtineni sõnul tähendada, et õpilane paigutatakse klassis teise kohta istuma, vahetub tema jaoks õpperühm või määratakse talle abi või vesteldakse temaga kasvatusteemal. Juhul kui õpilane on üle 15 aasta vanune, võib kaasata ka politsei. Sellise tegevuse üle otsustavad õpetaja ja koolijuht. Neil on ressurssi selle kava ellurakendamiseks, pakub Lahtinen. 

Vastutaja on veel lahtine. Kes vastutab õpilase eest ajal, kui ta on koolist eemaldatud? Milline on koolipidaja, õpetaja või koolijuhi vastutus sel puhul? Seda ei ole valitsuse eelnõus määratletud. Hariduse ametiühingu arvates on vastutav õpilase hooldaja (lapsevanem) ning see peaks olema kirjutatud ka seadusesse, et ei tekiks segadust. 

Ametiühingul oma arvamus

Ametiühingu silmis on erimeelsusi viies seadusepunktis. Varasemas seaduses oli loetelu neist õpilast puudutavatest otsustest, mille puhul võib taotleda halduskohtu otsuse muutmist. Eelnõust on see nimekiri välja jäetud ja lisatud vaid, et taotleda võib otsuse muutmist. Lahtineni hinnangul eeldab see punkt eraldi koolitust, sest praegugi ei osata otsustada, kuigi loetelu on olemas. Nüüd tuleb jälgida ja hinnata, kuidas selle loetelu ärajätmine mõjutab õpilaste õiguste tagamist, ütleb Lahtinen, kelle arvates tuleks see nimekiri hoopis selgemini avada.

Teavitamiskohustus laieneb. Valitsuse ettepanekul peab õpetaja või koolijuht info saamisel teavitama koolis või kooliteel juhtunud kiusamisest või vägivallatsemisest nii kiusaja kui kannataja hooldajat (vanemat). Teavitamiskohustus kehtib juba praegu põhikooli kohta, edaspidi hakkab see kehtima ka gümnaasiumi ja kutsekooli õpetajatele ja direktoritele. Lahtinen juhib tähelepanu, et ei kooliteel ega vabal ajal toimuv ei kuulu kooli korraldamise alla. Siin peab sõna saama ka õppija, sest üle 18-aastaste vanematele selliseid teateid ei edastata, mainib Lahtinen. 

Koolikohuslase koolitööst kõrvaldamine läheb keerulisemaks. Teise astme õpilase võib koolijuht või õpetaja koolist ära saata kõige enam kolmeks kuuks. Valitsuse eelnõus pakutakse, et sellise otsuse langetaks mitmeliikmeline institutsioon. Selliseks nõudeks pole Lahtineni hinnangul mingit vajadust. 

Õppetööst kõrvaldamine maksab. Valitsuse esitatud seadusepaketil on ka hind. Õpilase kõrvaldamine koolitööst toob kaasa kulutusi, sest eeldab eraldi planeerimist ja korraldamist, samuti lisapaberitööd, millele kulumiseks on arvestatud hinnanguliselt kaks töötundi. Kuid lisarahast üksi ei piisa, arvab ametiühingu esindaja, sest tööandjal pole palgalisa selle töö eest tasustamiseks. Lahtineni sõnul on nii koolijuhid kui ka õpetajad niivõrd tööga koormatud, et nende tööaja sisse ei mahu lisatööd. 

Tähtsamad asjad jäävad tegemata. Lahtineni arvates jääb aga oluline kooli töörahu tagamiseks tegemata. „Oleme väga pettunud, et valitsuse seadusesse ei ole jõudnud koolijuhi ega õpetajatöös tarvilikud rühmatunnid, kus õpitakse vajalikke emotsionaalseid ja suhtlemisoskusi. Hankerahastusega tahetakse palgata kooli inimesi juurde, kuid õpetajad saaksid sama töö ära teha, kui õpperühmad oleksid väiksemad ja õppe tugisüsteem toimiks, ütleb Lahtinen.  


Tunnis loovad töörahu piirangud ja armastus 

Tekst: MINNA HOTOKKA 

Mida saab õpetaja teha selleks, et põhikooli tunnis oleks töörahu. Oma kogemusi jagavad Jyväskylä Keljonakanka algkooli neljanda klassi õpetajad Sari Reinikainen ja Jaana Palve. Osa nende tähelepanekutest võib sobida paremini järgmisesse kooliastmesse, osa ka alusharidusse. 

Keljonakanka koolis tegutsetakse põhimõttel, et üle kooli peavad kehtima ühesugused reeglid, näiteks nutitelefoni kasutamises. Reeglite kehtestamisel võib olla kasuks, kui sellesse kaasatakse õpilased. Reeglid peavad olema selged, et nende tõlgendamisel ei tekiks mitut võimalust. Eriti tähtis on, et kõik õpetajad peaksid kokkulepitust kinni. Et õpilastel ei avaneks võimalust öelda ühele õpetajale: „Aga tema tunnis ei pea …“

Kuhu uus õpilane võib istuda? Uute õpilaste tuleku puhul võiks ära kasutada kõiki olemasolevaid eelteadmisi. Näiteks kui on teada, et kuuendasse klassi on tulemas neli tähelepanuhäirega õpilast, peaks kohe alguses paigutama nad klassis eri kohtadesse. Uutele tulijatele tuleb selgitada, kuidas tunnetega toime tulla. 

Õpilaste keskendumist lihtsustab, kui tund on hoolikalt ettevalmistatud ja selle sisu ning eesmärgid õpilastele selgelt esitatud. Mõnikord on tark töörahu huvides plaani muuta. 

Mõni õpilane käitub trotslikult, kui teda kõnetatakse klassikaaslaste kuuldes. Nelja silma all võib murdeealine käituda hoopis teise inimesena. Kohatut käitumist on mõtet kritiseerida kohe pärast tundi.  

Kui õppetöö ei paku huvi, võib klass kergesti käratsema hakata. Üks vahend õpilasi motiveerida on anda neile võimalus õpitavat ise valida ja teha seda oma rütmis. Kui õpilased ise vastutavad oma tegevuse eest ja ise mõjutavad tunni käiku, rahunevad nad tõenäoliselt maha. 

Õpilaste arvamust tuleb kuulata rahulikult. Lapsed ja noored soovivad, et õpetaja neid mõistaks. Õpetajal on tähtis otsuseid tehes seda meeles pidada: „Ma mõistan sind väga hästi, aga peame arvestama sellega, et meid on siin palju. Me peame tegutsema üheskoos nii, et kõik sujuks võimalikult hästi.“ 

Teine sobiv võte on tagasiside andmine ka vähima õnnestumise puhul. Seda võiks vanematelegi teada anda. 

Kaks õpetajat on parem kui üks. Kui koolis on võimalik jagada klassitundi kahe kolleegi vahel, siis selline koostöö võib anda õpetamisele paindlikkust, juhul kui neil on veidi erinevad õpetamisstiilid ja õpetamise diferentseerimine ning omavaheline keemia õpilastega. Kui on võimalik kasutada üheaegselt kahte klassiruumi, siis saab ühes pühenduda vaiksele individuaalsele tööle ja teises koosõppimisele. Konflikti tekkimise korral aga saab üks õpetaja süveneda kohe selle lahendamisse, teine jätkata tundi ülejäänud rühmaga.

Mõistlik on suhtuda ootamatutesse ja probleemsetesse olukordadesse tasakaalukalt. Kui õpilasel on suured probleemid ja ta jätab korduvalt kooli tulemata, kas on mõtet siis tema tähelepanu juhtida väikestele asjadele? Samas ei pea õpetaja püüdma õpilasele kamraadi mängida, kuid alati on kasu sõbralikkusest. Pingest vabastava õhkkonna loob ka huumor sobivas olukorras. 

Soovitusi parema töörahu saavutamiseks võib saada oma kolleegidelt, sama klassi õpetavatelt teistelt pedagoogidelt, koolijuhilt või tugipersonalilt. Suhtlemisoskusi saab arendada ka koolituste kaudu.  


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!