Kuidas kasvatada lastes armastust looduse vastu?

Kontaktidel looduskeskkonnaga on tugev mõju lapse arengule ja ümbritseva maailma mõistmisele. Loodus- ja ilmavaatlused pakuvad lastele palju avastamisrõõmu. Looduskeskkonna lähedus soodustab kehalist aktiivsust. Loodusega kooskõlas olev laps on rõõmus ja loov. Loodus on loomulik osa meist ja meie igapäevaelust. 

Tartu Maarjamõisa lasteaia maja ehitati 1977. aastal, juba 44 aastat tagasi Mathieseni pargi territooriumile. Park ongi alguse saanud 1938. aastal professor Andres Mathieseni rajatud puukoolist. Lasteaia avaral õuealal on veel Mathieseni aegseid puid, teiste seas eksootilist päritolu Mandžuuria pähklipuu (Juglans mandshurica). Veel kasvavad õues kased, kuused, männid, tammed, kastan, vaher ja hulk põõsaid. 

Õuesõpe toetab 2008. aastal kehtima hakanud uut raamõppekava, mille järgi tuleb laste eeldatavad arengutulemused saavutada just lõimitud tegevuste ja mängu kaudu. 

Me oleme oskuslikult ühendanud õppeaia ja lasteaia õppekava. Lasteaia õppekavas oleme aasta-aastalt täiendanud loodus- ja keskkonnaharidust. Selleks oleme loonud lasteaeda õppeaia ja permapeenrad.

Meie lasteaed on looduslähedane lasteaed, kus keskkond toetab looduse mõistmist. Lapsed on uudishimulikud. Uudishimu tekitab lastes soovi ja vajaduse õppida. On oluline, et õpetaja suudaks laste loomupärast uudishimu alal hoida looduse võludest rääkides ja looduses liikudes. Lasteaia õuealal käime lastega orienteerumas, õpime ja vaatleme loodust. Vaatleme, kuidas kevadel esimesed rohulibled maast välja tulevad, puud lehte lähevad, võililled õitsevad ning sügisel puudelt lehed langevad. Rühmade akende alla oleme istutanud marjapõõsaid. Lillepeenardesse paneme maha nii lillesibulaid kui ka püsililli. Traditsiooniks on saanud igakevadine sinilillejõe täiendamine uute sinililledega. 

Õppeaed  

Lisaks eri liiki puudele on meil õppeaed, kus lapsed saavad õppida taimede eest hoolitsema. Aed rajatakse õppetöö raames: kaevamine, peenarde tegemine, istutamine, kastmine, rohimine ja saagi koristamine on õppeprotsessi üks osa. Kevadel pannakse aknalaudadele kasvama seemnetest taimed. Lapsed saavad õpetajate juhendamisel taimi pikeerida ja ümber istutada, et neil oleks ruumi suurteks elujõulisteks taimedeks kasvada. Taimede suureks saades istutatakse need õppeaeda ja hiljuti valminud permapeenardele. Nendeks köögiviljadeks on kurk, tomat, petersell. Lisaks pannakse peenardele kasvama seemnetest köögivilju, nagu porgand, punapeet ja kartul. Õpetaja jälgib, et tegevus aias on lastele eakohane, arusaadav ja innustav. Aias tehtavate tööde hulk ja raskusaste peab olema lapsele jõukohane. Õppeaias tegutsedes on laps pidevas tegevuses. Ta vaatleb, uurib, mõtleb, katsetab, mõõdab taimede vahesid, analüüsib ja lõpuks mõistab, kuidas taimed kasvavad ja arenevad. 

Tihti aitavad meid taimede toomisel ja istutamisel ka lapsevanemad. Koos õpetajate ja vanematega on lastel tore taimi istutada ja hiljem nende eest hoolitseda. Suvel töötavate rühmade lapsed kastavad taimi ja kitkuvad umbrohtu. Suur rõõm on lastel oma lasteaia peenardelt sügisel saaki korjata. 

Permapeenrad 

2019. aastal valmisid laste silme all permapeenrad. Kohale toodi puulehti ja põhku peenarde tegemiseks, et hoida mullas mikrokliimat ja niiskust. Peenarde äärtesse pandi puutüvesid. Permapeenarde tegemiseks maad kaevama ei peagi: multš hoiab niiskust ning selle all käib vilgas vihmausside ja mulla väikeorganismide töö. Nende töö tagajärjel muutub muld kobedaks. Permapeenardele said lapsed istutada nii lillede kui ka köögiviljade taimi.

Kevadel aknalaudadel kasvatatud kõrvitsa- ja kurgiseemnetest võrsunud taimed oleme saanud istutada permapeenardele, kus on oma koha leidnud ka püsikud, näiteks mitut sorti maitsetaimed, marjapõõsad, rabarberid ja maasikad. Suve jooksul jälgime, kuidas taimed omavahel kokku sobivad, ja teeme seda arvestades aasta-aastalt korrektuure. Kõrvitsaid saime peenardelt mitu kärutäit, mille laste abiga lasteaia kööki viisime. Õppeaias valminud saagi kasutasid rühmad ära lasteaia õppeköögis. Puu- ja juurviljadest valmistati tervislikke salateid. 

Aastaringi ja toiduringi õpetamiseks kogume sügisel saialille-, tomati-, kurgi- ja kõrvitsaseemneid, ikka selleks, et neid kevadel jälle mulda panna. 

Putukate kodu

Lasteaia territooriumil on üks väike niitmata aiaosa, millega toetame elurikkust. Seda osa nimetame me putukate koduks. Seal käime lastega luupidega putukaid ja taimede liigirikkust uurimas. Kuulame rohutirtsu sirinat ja vaatleme liblikaid taimede juures lendlemas. Seoses sellega saame juhtida laste tähelepanu looduse mitmekesisusele. 

Talude külastus

Kuulume tervist edendavate lasteaedade võrgustikku. Oleme kirjutanud PRIA-le loodusõppe projekte ning koostöös Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnaga käinud külastamas talusid. Viimati käisime lambakasvatus- ja marjakasvatustalus. Lapsed said lammastele pai teha ja tallekesi süles hoida. Marjakasvatustalus said lapsed oma käega põõsalt marju noppida. 

Võrsete töötuba

OÜ Austusega Looduses pakkus sel kevadel kõigile lasteaialastele võimalust osaleda võrsete kasvatamise õpitoas. Ka meie lasteaed võttis sellest osa. Võrseks nimetatakse idust arenenud taimekest, millel on kaks või rohkem idulehte. Õpitoa eesmärk oli tutvustada lastele võimalust kasvatada ise endale maitsvaid ja tervislikke võrseid ning näidata, et vitamiinirikaste ja keemiavabade taimede kasvatamine on lihtne, huvitav ja lõbus. Samuti aitab see kasvatada lapses harjumust noppida oma käega maitsvaid taimi. Võrsete kasvatamisega lisasime oma toidulauale rohelist värvi. Lapsed said teada, et võrsed on maitsvad ja toitainerikkad.

Kogumik

Et õuesõppe tegevuste häid mõtteid säilitada, tuli mõte koostada väike kogumik asutusesiseseks kasutamiseks. Rühmaõpetajatelt ootame nende õuetegevuste kokkuvõtteid, tänu millele saame omavahel kogemusi vahetada. Kogumik oleks hea õppematerjal ka alles lasteaias tööd alustavatele õpetajatele.

Sügisesed toimetused

Mihklipäevaks tegid lapsed koos õpetajatega plakati „Sügis aias ja õues“. Näituse panime üles lasteaia õuealal olevatesse varjualustesse. 

Kolletamispäeval meisterdasime looduslikest materjalidest vigureid, millest tegime näituse vaatamiseks kõigile lastele ja vanematele. Laste kätetööna valmisid siilid, ussid, autod ja muud asjad.

Töökasvatusena riisume sügisel koos lastega lehti. Eriti tore on riisuda vahtralehti ja hiljem nendest meisterdusi teha, aga ka loendada, rühmitada jt õppemänge mängida. Ja kui mõnus on veel kollastes lehekuhilates hullata! See oleks nagu tasu tehtud töö eest. Kuigi pärast peab lehed uuesti kokku riisuma. 

Sel moel tegutsedes on lapsed saanud tihedalt loodusliku keskkonnaga suhelda. Neile on antud võimalus ehk, nagu õpetab hiina vanasõna: õpetaja avab ukse, sisse pead sina ise astuma.