Kuidas senisest enam toetada tulevikutegijaid?

26. nov. 2021 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
Ettevõtlus- ja karjääriõppe aasta parimad 2021: ettevõtlus- ja karjääriõppe mentor Ida-Viru keskhaigla, aasta ettevõtlik õpetaja Tallinna Reaalkooli õpetaja Margit Luts, „Edu ja tegu“ aasta tegija Margit Partei, aasta ettevõtlus- ja karjääriõppe edendaja Viljandi Gümnaasium (Juhan-Mart Salumäe), aasta ettevõtlik õpetaja Kristi Luik Kehtna kutsehariduskeskusest, aasta ettevõtlikud õppurid õpilasfirmast Spotter. Foto: „Edu ja tegu“

Teist korda toimunud ettevõtlikkuse, ettevõtlus- ja karjääriõppe hariduskonverentsi „Ennast juhtiv ja väärtust loov noor ei ole imeloom“ kõnelustest jäi kõlama unistus koolist, kus noortel on rohkem valikuvariante, mis võimaldavad ise kaasa lüüa ja kogemusi saada, et oma huvides ja eesmärkides selgusele jõuda. 

Aasta ettevõtlus- ja karjääriõppe edendaja tiitli pälvinud Viljandi Gümnaasiumis ongi ettevõtlik vaim ja hoiak, koostöine avastamine saanud kogu koolipere alusväärtuseks. 

Juhan-Mart Salumäe.

„Üldhariduskooli eesmärk ei peaks olema sihtida seda, et kooli uksest väljuv noor on täispakett,“ lausus 559 õpilasega riigigümnaasiumi direktor Juhan-Mart Salumäe. „Küll aga saame ette näidata rööpad ja juhtmärgi, mis aitab jõuda selleni, et ühel hetkel noor ongi ennastjuhtiv, väärtust loov, sihikindel. Me ei taha, et noor jääks oma pähe lõksu − inimene on tihti ju ise enese suurim kriitik. Tupikseisust välja viib suhtlemine teistega.“ 

Viljandi Gümnaasiumis toetatakse noore „avardumist“ kolmel moel.

Rakendatakse juhitud avastuse teekonda, see tähendab, et on poolsada ülekoolilist valikainet − maalilaagrid, ansambliõpped, programmeerimine jm õpiteekonnad –, et noor saaks esmased katsetused ära teha, juhendaja julgustuseks kõrval.

„Ka mina olen koos õpilastega peotantsutundides käinud ja näinud, et õpin iseenda kohta midagi uut,“ sõnas Juhan-Mart Salumäe. Valikainetes õpitut näidatakse ka teistele, vältides konkurentsiolukorda ja võrdlust teistega. Üles astutakse kevad- ja jõulukontsertidel, tehakse muusikale. 

Kui noor on aga võtnud suuna näiteks profispordile või elukutselise muusiku teele, saab ta igal aastal arvestada kahe valikaine jagu oma tegevusest õppetöö osana.

Avatud kogukonnale

Käivitati ka kvalifikatsiooni omandamise kursus neile, kes on huvitatud päästeametniku, korrakaitsja kutsest või autojuhilubade tegemisest.

„Kõige olulisem on aga, et oleme kogukonnakool,“ täheldas direktor. „Oleme avatud kogu kogukonnale ja kogukond on valmis meie tegemistesse panustama.“

Pikka aega on tehtud koostööd Viljandi haigla, Männiku metsatalu, Eesti genealoogia seltsiga.

Mitmed gümnaasiumi sündmused on kogu linna sündmused: ööorienteerumine, Velokulg, prügikoristusaktsioon. Nende käigus õpivad noored, kuidas suure mahuga üritusi korraldada, teha meeskonnatööd.

Salumäe tõi näiteid edukatest ettevõtjatest, kes ei õppinud majandus- ja ettevõtlussuunal, küll aga realiseerisid oma ideid kogukonna kontaktide kaudu. Vilistlaste loodud Eesti menukaim burgeriettevõte VLND Burger on jõudnud Euroopa viie parima sekka.

Juhan-Mart Salumäe sõnul on oluline roll juhendajatel. Viljandis on igal kümnenda klassi rühmal kaks juhendajat, see pakub personaalset lähenemist igale õpilasele. 

„Kui noor kahtleb, siis ta julgustab, aga juhendaja mõtleb ka terviklikule arengule. Nad on motiveerijad ja julgustajad, aitavad nõuga olukorras, kus noor ei suuda arenemisjärgus idees selgusele jõuda. Ka aineõpetajatel on oluline roll.“

Robin Saluoks.

2018. aasta noore ettevõtja tiitli pälvinud Robin Saluoks, kes on Euroopa põllumeestele digilahendusi pakkuva ettevõtte eAgronom looja, sai tuule tiibadesse Hugo Treffneri gümnaasiumis, kui ta koos kahe klassikaaslasega asutas oma esimese ettevõtte − teadusteatri Kolm Põrsakest, mis pärjati Euroopa parimaks õpilasfirmaks. 

„Tegin kooliajal ka kõvasti trenni, et saada tippjalgpalluriks,“ meenutas Saluoks oma kooliaega. „Ettevõtjadki tahavad oma tiimi neid, kes on sisemiselt motiveeritud, mitte neid, keda peab tagant sundima. Kooli roll polegi teadmisi anda, vaid inspireerida, tekitada huvi ja luua eeldused iseseisvaks teadmiste omandamiseks, et noored tulevikus läbi lööksid. Teadmiste iseseisvaks omandamiseks on mitmeid viise, kooli roll on suunata neid leidma.“ 

Saluoksa sõnul võiksid koolid senisest enam kutsuda inspireerivaid inimesi õpilastele esinema, et luua huvi iseseisvaks õppimiseks.


KOOLITUSINFO


Kuidas toetada ettevõtlus- ja karjääripädevuse arendamist − õpilaste ettevalmistust tulevikuks?

Kristi Luik.

Kristi Luik, Aasta ettevõtliku õpetaja tiitli pälvinud Kehtna kutsehariduskeskuse üldhariduse valdkonna mittestatsionaarse õppe õpetaja:

Teen õpilastega pikemaajalisi projekte (näit taas- ja uuskasutus). Lõpptulemused on ägedad ja kasvavad paljudel üle kooli lõpetamiseks nõutud loov- või praktiliseks tööks. 

Lõimime õppeaineid, et vähendada õppija koormust. 

Uurimuslikud ja elulised ülesanded on õppijatele väga huvitavad. Näiteks enda valitud ettevõtte külastus, kus õppuril on kaasas tööleht küsimustega. Kontaktõppes arutletakse pärast ühiselt, iga õpilane on koostanud slaidikava või video asutusest. Nii õpime ettevõtteid tundma, sest meie õpilased on üle Eesti. 

Teeme töötubasid, karjäärikiirabi, mängime läbi tööle kandideerimise, kaasan ka spetsialiste töötukassast. 

Palju on rühmatöid ja arutelusid. Õpilaste arvamus ja kaasatus on väga tähtis. Õpilased soovivad oma arvamust avaldada, vaateid jagada ja ka koolielu korraldada (ürituste korraldamine koolis ja kogukonnas). Toimunud on näiteks heategevuslikud müügid vähiliidule, jõulupeod, kontserdid, laadad.

Täiskasvanud õppijatel on juba palju kogemusi (oma ärid, edulood, kukkumised), kasutame neid ainetunnis. Igal õppeaastal käivad vilistlased rääkimas oma edulugudest ning ebaõnnestumistest, et ei tekiks kujutlust, nagu oleks edukatel alati kõik hästi. Need kohtumised on olnud väga inspireerivad, esitatakse rohkelt küsimusi. Kasutame töölehti, mis õpilased panevad oma õpimappi. Võtame osa „Tagasi kooli“ külalistundidest, sealgi on töölehed. 

Ka ülikoolide ning kutseõppeasutustega on koostöö suurepärane, õpilased käivad töötubades, kursustel, tutvuvad erialadega või tulevad koolid ise meie juurde. Õpilased käivad ka muuseumide töötubades. Toetavad valikained, näiteks minu antav rahatarkuse kursus.

Minu tundides on palju loovaid ja praktilisi ülesandeid, kus õpilane valib teema, teostuse ja töö esitlusviisi. Olen ka tervise- ja inglise keele õpetaja ja neiski tundides on karjääri ja ettevõtluse temaatikat (näiteks CV koostamine koostöös eesti keele ja arvutiõpetajaga).

Näited minu enda elust kutsuvad õpilastes alati esile äratundmisrõõmu ja innustavad, olen olnud aastaid ettevõtja, oman arvukat koostöövõrgustikku. Koolis olen juba 28 aastat. Minu õpilased teavad, et eksimine ja vigade tegemine on täiesti normaalne ning õppimiseks vajalik.

Õpitakse ka väljaspool koolimaja ja klassiruumi, alati pakub midagi kogukond. Igal aastal toimub Raplas ettevõtlusnädalal töötube, kohtumisi, võtame neist osa või vähemasti info nende kohta on õpilastel olemas. Infot jagada on äärmiselt oluline.

Püüan olla suunaja, juhendaja ja tekitada olukorra, kus õppur ise võtab otsuseid vastu, planeerib oma tööd ja vastutab. Olen olemas, aga liialt ei sekku, ootan küsimusi, igale väikesele eksimusele koheselt ei reageeri. Tean, mida olen juba teinud ja kuidas minna edasi, samuti on koostöö aineõpetajatega.

Pille Granovski.

Pille Granovski, Ülenurme gümnaasiumi klassiõpetaja:

Tänapäeval peaks õppimine ja õpetamine lähtuma õpilastest. Õpilane peab olema see, kes on tunni lõpuks higine, mitte õpetaja. Paradigma on muutunud ning tänu sellele, et õpilased ise teevad ja toimetavad, saab õpetaja suunata rohkem energiat põnevate tegevuste ning ülesannete väljamõtlemisele. Õppides ei peagi kõik kohe välja tulema, ebaõnnestumine ja sellest õppimine on väga oluline nii õpilase kui õpetaja jaoks.

Kõiki õppekava teemasid, mis on vähegi eluga seotud, saab õppida ja õpetada kogemise kaudu. Raha, mõõtmine, kaalumine, tundmatu leidmine – kõike seda on võimalik läbi teha, mängida. Kui alles hakkasin matemaatika teemasid praktilise tegevuse kaudu õpetama, tundus segadust olevat rohkem kui kasu. Raha teemat õppides poe mängimine oli suur läbikukkumine. Õpilased ei olnud harjunud n-ö päris elu klassiruumi tooma, olid ebakindlad ega haakunud teemaga. Nüüd on nad simulatsioonides väga osavad. 

Väga oluline on lõimida õppeaineid ja pädevusi. Õpilased korraldasid teemade ja ainete lõimumiseks projekti „Lugemispidu“. See oli õpetaja suunatud, kuid õpilaste korraldatud projekt, mis hõlmas raamatute lugemist ning raamatute teemalise peo korraldamist. Õpilased valisid raamatud, kirjanikud, ajaraamistiku ning toimetasid selle järgi. 

Õpilased said teadmisi ja jagada ka oma emotsioone, arvamusi raamatute, kirjanike ning kirjandusliikide kohta. Õppisid ajaplaneerimist, koostööd, ürituse korraldamist, avaldama oma arvamust ning põhjendama, kuulama teiste arvamusi. 

Usalda õpilasi, ära tee nende eest ära midagi, mida nad saavad ise teha, ning suuna vastutus ka õpilasele.


Millised on õpilaste ootused?

Katre Roomets.

Katre Roomets, Eesti õpilasesinduste liidu aseesimees:

Õpilasliidul on mitmeid pakkumisi, kuidas kool saab karjääriotsuseid toetada.

  • (Ettevõtlus)õpe peab arvestama tulevast tööturgu ja muutlikku majanduslikku olukorda. Õpe peab olema praktiline ja efektiivne.
  • Üldisemad teadmised maksusüsteemist peab õpilane saama juba 9. klassis, mis aitab valida gümnaasiumiastmes õppesuunda või valikaineid.
  • Iga kool peab võimaldama luua õpilasfirma uurimistöö asemel.
  • Koolidesse tuleb leida õpetajad, kellel on aine andmiseks vajalikud pädevused, või koolitada juba olemasolevaid õpetajaid selliselt, et nad suudaksid ainet huvitavalt õpetada.
  • Olenevalt õppekava teemast soovitame leida külalisõpetajad, kes oleksid nõus oma kogemusi ja teadmisi jagama.
  • Õpilastele tuleb tutvustada eestvedamise vorme, näiteks projektide kirjutamine, elluviimine ja tegevuste korraldamine. Nii antakse neile võimalus edendada kodukoha elu ise selle käigus õppides.
  • Õpilastele tuleb anda õigus valida ühe hinde saamise alternatiivina võimalus osaleda praktikal ettevõttes, MTÜ-s vm organisatsioonis.


Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!