Loodus on hea õpetaja

Laagri lasteaia Urvalindude rühma õpetaja Liina Muuga ütleb, et kuna looduse ja elurikkuse teemad on talle südamelähedased, püüab ta ka lastele oma teadmisi ja suhtumist edasi anda. Konverentsil „Loodustark laps“ rääkis ta, mida nad lastega rühmas teinud on. 

Õpetaja Liina sõnul on kuue-seitsmeaastased väga uudishimulikud ja tahavad kõike teada. „Ehkki veedame palju aega õues, oleme püüdnud muuta nende jaoks põnevaks ka aknataguse maailma,“ räägib ta.

„Akna küljes on termomeeter, mille näite me pidevalt jälgime, akna taga on lindude söögimaja ning kasvab kuusepuu, kus maanduvad linnud: harakad, varesed, varblased, tihased, keda lastele meeldib jälgida. Kui alguses suunasime lapsi linde vaatama, siis nüüd nad märkavad neid juba ise.“

Õpetaja räägib, et rühm asub teisel korrusel ning akna kõrval on tuletõrjetrepp ja selle juures post. „Eelmisel talvel sadas palju lund ja posti otsa tekkis tohutu lumekuhi. Lapsed leidsid, et see näeb välja nagu kokamüts. Postist saigi Kokapoiss, kellele tegime lastega värvilisest paberist silmad, kõrvad, nina ja suu ning kinnitasime need posti külge. Valge müts püsis posti otsas terve talve. Kokapoisist sai meie aknatagune sõber, kelle käest saab küsida, milline on ilm ja kuidas tal läheb.“

Kevadel sulas lumest kokamüts muidugi ära, aga kuna posti peale armastavad lennata linnud, on kokapoisi ümbrus igal aastaajal väga linnurohke. Lapsed on õppinud läbi akna linde vaikselt jälgima, linde vaadeldakse iga päev ka õues. Kohe lasteaia aia taga on Pääsküla jõgi, kus käiakse sageli partide tegemisi vaatamas. 

„Oleme püüdnud kõigele, mida teeme, loominguliselt ja mänguliselt läheneda. Näiteks elab meie rühma lillekastis, kuhu me igal kevadel ja sügisel lilli istutame, mängusiilike, kes on meie lillevalvur,“ räägib õpetaja. 

Laululava katuse all on pääsukeste pesa ning kevadel külas käinud ornitoloog tutvustas lastele ka lasteaia läheduses elavaid linde. „Kui lasteaeda tulles ütles mõni laps esimesel aastal varese kohta kana, siis seda ei ole enam ammu,“ naerab õpetaja Liina. Ka taimede poolest on lasteaia õu väga mitmekesine, siin kasvab palju eri sorti puid ja põõsaid, kõigil nimed juures.

Kõige rohkem meeldibki lastele avastusõpe, samuti mitmesuguseid katseid teha. „Lastel on praeguseni meeles, kuidas me kevadel õues putukaid söötsime,“ meenutab õpetaja. „Kuna parasjagu oli käsil putukate teema, võtsime toast kaasa hommikust putru, suhkrutüki, lusikatäie pudrust üle jäänud moosi, kurgiviilu, kommi ja piima, et selgitada välja putukate maitse-eelistused. Õues on meil mitu erisugust putukahotelli. Üks on selline, kus ümber puu on suured paekivid. Lükkasime korraks paekivid kõrvale ja panime sinna juurde papptaldrikud toitudega. Lapsed olid toas tabelid valmis teinud ja käisid õuesoleku ajal kivide juures jälgimas ning märkmeid tegemas, mida putukad söövad. Lõpuks, kui kõigil olid uurimistulemused kirja pandud, tegime kokkuvõtte. Selgus, et kõige rohkem maitsesid putukatele suhkur ja värske kurk ning kõige vähem piim.“

Õpetaja Liina räägib, et lapsed on uurinud luupidega putukaid ja taimi ning joonistanud kevadel õues puude ja põõsaste pungi. Õues matemaatika õppimisel või tähtede ladumisel kasutatakse käbisid, tõrusid või puuoksi, omadussõnu õppides aga püütakse leida võimalikult palju sõnu jõe, puude ja põõsaste, taeva ja pilvede iseloomustamiseks. Varakevadel külvati karpi rediseseemned, mis hakkasid toas üsna ruttu idanema. Kui võrsed olid umbes sentimeetri pikkused, lõikasid lapsed sealt kääridega otsad maha, panid määrdejuustuga sepikule ning sõid ja kiitsid. Küll see maitses neile! 

Talvel rahvusvahelisel lumememme päeval oli õues 15 kraadi külma, aga Urvalindude rühmal õnnestus siiski lumememm valmis teha. „Kasutasime selleks veepritse ja lapsed õppisid, kuidas saab vee abil lume sulalumeks muuta,“ meenutab õpetaja. „Tegime ka arooniapõõsale jääst kaunistusi. Panime papist joogitopside sisse kivikesi, pisikesi tammetõrusid, eri värvi oksakesi, samuti igasse topsi nööri riputamiseks, valasime topsid vett täis ja jätsime ööseks õue jäätuma. Kui vesi oli jäätunud, võtsime sisu topsi seest välja ja riputasime kaunistused põõsa külge. Hästi armsad tulid. 

Sügiseti käime palju metsas, kohe lasteaia kõrval on metsatukk. Uurime seeni, sööme mustikaid, korjame värvilisi lehti, tammetõrusid ja kastanimune, millest saab toredaid asju meisterdada. Metsas räägime alati ka metsloomadest. Lapsed arvavad miskipärast, et metsas elavad kurjad loomad, selgitan neile, et nii see pole. Räägime loomade tegemistest, uurime nende jälgi ja radasid, oleme näinud metskitse lamamisaset. Huvitavat tegevust on igal aastaajal palju ja loodus pakub selleks lõputult võimalusi.“