Mängurelvade näitus sõjamuuseumis pakub avastamisrõõmu mitmele põlvkonnale

25. nov. 2021 Eesti Sõjamuuseum - Kommenteeri artiklit
Foto: Ruwe Saare, Eesti Sõjamuuseum

Eesti Sõjamuuseumis avatud näitusel näeb läbilõiget tüüpilistest mängurelvadest, millega Eesti poisid on mänginud tsaariajast 1980. aastateni.

Näitusele on püütud koondada võimalikult palju eri aegadel Eestis toodetud mängurelvi ‒ kokku üle 60. Vanimad eksponaadid on talulaste käsitöö-mängurelvad 20. sajandi algusest. Järgneb valik iseseisva Eesti lastetubades leidunud sõjalistest mänguasjadest ja ka näiteid sellest, millega mängiti sõda Teise maailmasõja ajal. Rikkalikult on esindatud Nõukogude periood nii mänguasjatööstuse masstoodangu kui käsitsi valmistatud mängurelvade näol. 
Näituse eksponaadid pärinevad valdavalt koostaja Sven-Olav Paaveli erakogust, kuid väljapanekut on täiendatud ka Tartu Mänguasjamuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi ja Kolga muuseumi fondides leiduvaga. 
„Poiste mänguasju tabab tihtilugu kurb saatus: need mängitakse viimseni katki ja jäetakse tükid mööda hoovi või liivakasti laiali vedelema. Iseäranis puudutab see vanu mängurelvi, mille hästisäilinud terviklikke komplekte on üsna raske leida,“ rääkis näituse kuraator Sven-Olav Paavel.

Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et mängurelvade näitus kutsub üles väärtustama ja hoidma sõjalisi mänguasju ning talletama nendega seotud lugusid. „On arutletud ka selle üle, kas lubada mängurelvi lastetuppa või mitte, kuid mängurelvadel ja sõjamängudel olnud oma koht 20. sajandi laste kasvamises,“ ütles Lill. „21. sajandil pole sõjamängud kuhugi kadunud, vaid lihtsalt kolinud arvutisse ja nutitelefoni.“ 
Näitusega koos on valminud värvitrükis raamat, mis annab põhjaliku ülevaate Eesti mängurelvade ajaloost 20. sajandil. Raamatut saab osta sõjamuuseumist.

Sven-Olav Paaveli mängurelvade kollektsioon oli esmakordselt väljas Kolga muuseumis 2020. aasta sügisel. Eesti Sõjamuuseumis Viimsi mõisas jääb näitus avatuks 2022. aasta märtsi lõpuni.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!