Matemaatika digitunnid

Tänavu kevadel kuulutas haridus- ja teadusministeerium välja riigihanke, mille eesmärk oli luua uudne komplekt matemaatika digiõppevara – interaktiivsete videote ja harjutustega varustatud näidisdigitunnid 9. ja 12. klassile.  

Uued õppematerjalid käsitlevad koolimatemaatikas kahte teemat, milles on ekspertide hinnangu kohaselt COVID-pandeemia põhjustatud kaugõppe ajal tekkinud kõige sügavamad õpilüngad.

Põhikoolis on selliseks teemaks ratsionaalavaldiste lihtsustamine, konkreetsemalt kaks järgmist riikliku õppekava õpitulemust.

• Taandab ja laiendab algebralist murdu ning liidab, lahutab, korrutab ja jagab algebralisi murde, sh liidab ja lahutab nii ühe- kui ka erinimelisi murde. 
• Lihtsustab kahetehtelisi ratsionaalavaldisi.

Gümnaasiumiastme digitunnid keskenduvad trigonomeetriliste funktsioonidega seotud õpitulemustele.

• Selgitab funktsiooni perioodilisuse mõistet ning leiab siinus-, koosinus- ja tangensfunktsiooni perioodi.
• Joonestab siinus-, koosinus- ja tangensfunktsiooni graafikuid ning loeb graafikult funktsioonide omadusi.
• Leiab lihtsamate trigonomeetriliste võrrandite üldlahendid ja erilahendid etteantud piirkonnas, lahendab lihtsamaid trigonomeetrilisi võrratusi.

Eesmärk on koostada nende õpitulemuse käsitlemiseks sobilikud, terviklikud ja paindlikud digitaalsed õppematerjalid, mis toetavad õppijat ja õpetajat mis tahes õppevormis: kaug-, põim- ja individuaalses õppes. 

Digitunni õppevara sisu ainedidaktilise käsitluse loomisel otsustas hanke võitnud Tallinna ja Tartu ülikooli ühismeeskond lähtuda  „viiest suurest ideest“ algebra õpetamisel (Hemmi, Brating ja Lepik, 2020): avaldiste võrdsus ja võrrandid, üldistatud aritmeetika, funktsionaalne mõtlemine, proportsionaalne mõtlemine, muutujad. Ülesandeid koostades lähtutakse ka PISA testide aluseks olevast FLT-mudelist, mis eristab kolme etappi matemaatiliste probleemide lahendamisel (OECD, 2018): 

F: antud probleemi formuleerimine matemaatika keeles; 

L: matemaatiliste mõistete, faktide ja protseduuride kasutamine ülesande lahendamiseks; 

T: lahenduse tulemuste tõlgendamine elulises kontekstis.

Digitunni põhiosas esitatakse lühidalt üksnes vastava teema põhimõistete ja seaduspärasuste lühiselgitused, mida toetavad joonised, animatsioonid, lühikesed videoklipid ja interaktiivsed H5P-harjutused. Õpitulemuste saavutamiseks rakendatakse eri teemade vahelisi seoseid veebilingi kujul, andekamate õpilaste süvaõppeks lisatakse viited täiendavatele internetiallikatele. Iga teemaga seotud õpitulemused saavutatakse interaktiivseid harjutusi ja elulisi probleemülesandeid lahendades. Praktilised ülesanded on loodud rakendamiseks nii individuaalselt kui ka rühmatööna, nii veebipõhises kaugõppes kui klassiruumis. Lisaks kahe ülikooli matemaatika didaktikutele kuulub meeskonda MTÜ Videoõps, kes vastutab õppevideote loomise eest. Loodud õppevara tehakse kõigile tasuta kättesaadavaks ja kohandatavaks E-koolikotis. 

Septembris alanud projekt on praeguseks jõudnud eelkatsetamise etappi, novembri jooksul on plaanis katsetada kahte esimest digitundi kuues pilootkoolis üle Eesti. Märtsis ja aprillis on plaanis viia läbi täismahus digitundide katsetus koos põhjaliku uuringuga juba suuremas hulgas koolides. Kui koolid võtavad uudse digitunni kontseptsiooni hästi vastu, saab see eeskujuks ka teiste koolimatemaatika teemade jaoks digiõppevara loomisel. 

Matemaatika digitundide projekti viiakse ellu programmi „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames. Programmi elluviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.