Minister Liina Kersna: setokeelne õuesõppe lasteaiarühm on hea näide kogukonna algatusest omakandi kultuuri ja keele edendamisel

15. nov. 2021 HTM - 2 kommentaari

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna külastas täna Värska lasteaeda, kus kogukonna algatusena avati setokeelne lasteaiarühm, mille eripäraks on ka oluliselt suurem fookus õues- ja projektõppel, millega toetatakse kodukoha kultuuri loomulikku edasiandmist.

Minister Liina Kersna märkis, et esmakordselt Setomaa ajaloos on kohalikel lastel võimalik õppida kohalikus murdekeeles. „On ka teisi lasteaiarühmi, kus iga nädal toimuvad pärimuskultuuri tunnid, kuid nii, et õpe ongi ainult kohalikus murdes – see on midagi ainulaadset ja esmakordset. Teie algatus on heaks eeskujuks ka teistele kogukondadele, et teha julgeid otsuseid oma kodukoha kultuuri ja keele edendamiseks,“ ütles Kersna ning tunnustas lasteaeda ka õuesõppe eest. „Eriti praegusel viiruste leviku ajal on värske õhk hea võimalus end haiguse eest kaitsta ning hoida nii oma kogukonnaliikmete tervist. Õuesõpe on üks nüüdisaegse õpikäsituse lähenemistest ja mida rohkem meil selles valdkonnas kogemusi tekib, seda tähenduslikumaks saame koos muuta oma laste lapsepõlve.“

Värska lasteaia setokeelne lasteaiarühm sai teoks tänu viie sealtkandi pere eestvedamisele. Rühmas on praegu 12 last vanuses 2‒6 aastat. Kokku on Värska lasteaias 54 last – seega viiendik setokeelses rühmas.

Seto keele ja kultuuri õpe ei piirdu vaid lasteaiaga, see saab jätkuda ka kohalikes koolides. Nii Meremäe, Mikitamäe kui Värska koolides on seto keele ja kultuuri õpe pärimusõppe tunnina iga nädal tunniplaanis.

Värska setokeelne rühm on praegu ainuke 100% murdekeelne lasteaiarühm kogu Eestis. Teistes piirkondades on keelepesad, mis võimaldavad ka iga nädal kohalikku murdekeelt ja kultuuri omandada. Võrumaal on kokku 17 rühma ehk keelepesa, kus kõneldakse lastega ühel päeval nädalas võro keelt; Setomaal ja Mulgimaal on paaris lasteaias ühel päeval nädalas üks pärimustund suurematele lastele; Kihnus räägitakse lastega lasteaias paralleelselt nii Kihnu kui kirjakeelt; Noarootsis on rootsikeelne keelepesa huviringina.

Eesti riigi vaates on kodukoha keele kasutamine igapäevaelus vägagi tervitatav. Seda kinnitab ka uus eesti keele arengukava – järgmiseks viieteistkümneks aastaks seatud sihtide hulgas on oma koht murdekeelte õpetamisel lasteaias ja koolis ning nende säilitamisel kodu- ja emakeelena.


2 kommentaari teemale “Minister Liina Kersna: setokeelne õuesõppe lasteaiarühm on hea näide kogukonna algatusest omakandi kultuuri ja keele edendamisel”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Austatud HARIDUSINIMESED!

    Kui ARENGUPSÜHHOLOOGIAT ei tunne, siis on väga OHTLIK teha ettepanekuid just alushariduse osas. Alates eriti 2. eluaastast on lapse arendamisel (kodus või lasteaias) põhiline MÕISTETE (koos keelega) kujundamine-areng. Laps võib sel ajal kergesti omandada kasvõi võõrkeele (ka Lõuna-Eesti murde setu murraku), kuid vaimselt jääda tobukeseks … See levibki praegu!

    Neist probleemidest TEADUSPÕHISELT raamatukestes “A propos …” (lk 14) ja “Carpe diem!” (lk 12-16) – TEADUS, teadus, teadus, kolleegid!

  2. Peep Leppik ütleb:

    P.S.
    Põrguteegi olevat sillutatud HEADE KAVATSUSTEGA … Vaadake, kui ilusaid ja emotsionaalseid asju seoses ÕPETAMISE-KASVATAMISE ja ARENDAMISEGA on välja pakutud, aga enamasti hakkavad nad toimima VASTUPIDI. Siin saavad aidata vaid TEADUS ja ELUKOGEMUS…

    Paarkümmend aastat tagasi olin ühes Võrumaa koolis, kus õpetajad mõistsid lausa hukka (vähemalt toona) populaarse nn Võru keele õppimise koolis. Sest tegelikult pole ÜHTSET Lõuna-Eesti (Võru, Mulgi jne) keelt. Oma tekkelt olid murrakud KIHELKONNAPÕHISED (ürgne Eesti haldusüksus). Nii ka Võrumaal ja seega ei sobinud “ühtne õppematerjal” kõigile – tekitades vaid vaidlusi, segadust ja õiendamist.

    Säilitagem murdekeelt perekonna rüpes, siis ei mõju see kunstlikult; mitte RIIKLIKU poliitikana (hoidku selle eest, et RAHA veel mängu tuuakse …).

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!