Õpetaja kui suunamudija

19. nov. 2021 Anne-Ly Sumre Saue valla kommunikatsioonijuht - 1 Kommentaar
Õpetaja Teele Joost leiab, et õpetajast sõltub laste suunamisel rohelisema mõtteviisi poole palju. Fotod: Pille Vankiv

Laagri lasteaed korraldas juba teist aastat järjest Harjumaa lasteaiaõpetajatele keskkonnahariduse konverentsi. Kui 2020. aastal oli selle nimi „Keskkonnateadlikkus ja praktilised võtted õuesõppeks“, siis sel aastal „Loodustark laps“.

Laagri lasteaia Käbilindude rühma õpetaja Teele Joost mõtestas oma ettekandes õpetaja rolli läbi turundusprisma ja pani seda teise pilguga ning ootamatu nurga alt vaatama.

Teele on lasteaias teist aastat, enne seda töötas ta meedias, seetõttu on valdkond talle tuttav. „Mõtted viisid kuidagi sinna suunda, et mõjutamine ei käi ju ainult sotsiaalmeedia kaudu. Meil õpetajatena on ju paljugi sarnast: oma kindel publik, oma sõnumid, regulaarsus – kohtume ju viis päeva nädalas,“ mõtiskleb Teele.

Loomulikult on lasteaias kindlad õppekavad, aga milliste sõnumitega ja kuidas neid täita, on suuresti õpetaja enda juhtida. 

Planeeritud sõnumid

Teele ise on keskkonnataju ja -tundlikkusega inimene. Talle on loomupärane olla lastele ses osas eeskuju ja mõjutaja. „Aga oma ettekandes rääkisin pigem sellest planeeritud poolest, kuidas kavandada sõnumeid,“ selgitab Teele. Ta tõdeb, et üldpildis on laste keskkonnateadlikkus pigem väike ja õpetajatest sõltub nende suunamises rohelisema mõtteviisi poole päris palju.

Lihtsad võimalused on muidugi sellised, et paluda lastel käsi pestes veega mitte niisama mängida ja joonistades võtta ette paberi mõlemad pooled. „Aga ei tohi unustada sealjuures selgitada, miks see vajalik on, tuua juurde ka mõni enda kogemus,“ leiab Teele.

Ta ütleb, et kui kiita laste ilusaid riideid, saavad nad sõnumi, et uus ja ilus on vajalik. Kui laps jookseb õpetajale rääkima, et ta isa ostis uue suure maasturi, tasub jutu sees mainida, et on ka keskkonnateadlikumaid valikuid. „Mitte maha teha seda maasturi ostu, vaid rääkida, kui lahe on oma asju ajada rattaga sõites,“ näitlikustab Teele, kes ise on muidugi tulihingeline rattur.

Regulaarsus loeb

Kui näited on lihtsad ja konkreetsed, saavad ka juba nelja-aastased aru, et nende käitumine muudabki keskkonda. Teele isegi arvab, et mida pisemad lapsed on, seda paremini sõnumid kinnistuvad, sest hiljem panevad lapsed öeldu juba kahtluse alla. 

„Istutama peab neid ideid ikka süsteemselt. Kui laps järgmine kord midagi samast teemast kuuleb, siis on tal seeme juba olemas,“ toob Teele paralleele, kuidas lasteaias arvestada ka reklaamimaailma teadmisi.

Niuhti nagu võlukepikesega ei maksa küll tulemusi oodata, käitumismustrini jõudmine võib aega võtta. „Seepärast oleks hea, kui kodu toetaks neidsamu väärtusi, siis on lapsel juba mitu mõjuisikut,“ leiab Teele.

Ta tuletab meelde, et sõnumit ei pea korrutama iga päev ja samas sõnastuses, vaid seda võiks pikkida sujuvalt eri teemadesse. „Meil olid näiteks rühmas teemaks tipud – rääkisime maailmakuulsatest tornidest, mida võiks ära tunda, kõrgematest mägedest Eestis ja mujal. Pole ju üldse keskkonnahoiu fookus. Aga kui vaatasime videot Mount Everestile ronimisest, arutasime lõpuks pikalt, miks lumel on nii palju prahti – mägironijad ei tassi üles rühkides asju kaasa ja need jäetakse lihtsalt maha,“ toob Teele elulisi näiteid.

Lasteaiaealiste keskkonnasõbralikke või mistahes muid eluvaateid kujundades on õpetajatel palju suurem roll kui seadusepaberil või plakatil. Võrdlus suunamudijaga tundub paika pidavat.


Mudi suunda oma lapse rohehariduses!

(Teele soovitused ka kodus kasutamiseks)

  • Joonistamisel ja meisterdamisel kasuta ära paberi mõlemad pooled. 
    • Põhjendus: paber on valmistatud puidust. Kui kulub palju paberit, tuleb langetada rohkem puid.
  • Hoia oma mänguasjad terved ja korras. 
    • Põhjendus 1: Iga mänguasja valmistamiseks kulub materjali. Materjal saadakse loodusest või looduse abil.
    • Põhjendus 2: Kui mänguasi katki läheb, saab sellest prügi. Maailmas on juba mäesuurused prügihunnikud. Ärme tee prügi juurde.
    • Põhjendus 3: Kui sina neid mänguasju enam ei vaja, saab puhtad ja korras asjad anda väiksematele lastele, kes nendega meeleldi mängivad.
  • Hoia oma riided terved.
    • Põhjendus 1: Riiete valmistamiseks kulub materjali. Materjal saadakse loodusest või looduse abil.
    • Põhjendus 2: Kui riie katki läheb, saab sellest prügi. Maailmas on juba liiga palju prügi, ärme tee prügi juurde.
    • Põhjendus 3: Kui sinule rõivas väikseks jääb, saab korralikud ja terved riided anda väiksematele lastele.
  • Kustuta tuli, kui märkad, et see on põlema unustatud.
    • Põhjendus: Lamp kasutab põlemiseks elektrit. Elektri tootmine on keeruline ja selleks kulub palju loodusenergiat.
  • Pliiatsid on loodussõbralikumad kui vildikad.
    • Põhjendus: Vildikad on valmistatud plastikust. Kui vildikas saab tühjaks, saab sellest prügi. Plastik jääb loodusesse või prügimäele sadadeks aastateks.
  • Maiustusi, näiteks jäätist valides eelista Eestis toodetuid.
    • Põhjendus: Kaugelt maalt tuuakse kaup Eestisse lennuki, laeva või kaubaautodega. Need sõidukid kasutavad liikumiseks palju kütust. Kütuse põletamine saastab õhku.

PS! Õpetuse juurde peab järgnema põhjendus, et laps saaks aru, kuidas üks või teine oskus aitab loodust hoida. Kindlasti ei maksa eeldada, et oskus omandatakse ühe korraga. Iga harjumuse kujunemine vajab harjutamist ja aeg-ajalt meeldetuletamist.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õpetaja kui suunamudija”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Taas NÄIDE,
    kus õpetajaid tuleb ÕPETAMA inimene, kes ise midagi PEDAGOOGIKAST ei tea … Ja kõige hullem, kui keegi “ehitabki oma töö koolis” sellele üles – õpetamine, kasvatamine ja ARENDAMINE on palju keerulisem, kui taoliste “tarkuste” pähe ajamine (igasugustest LGBT “tarkuste” ohjeldamatust jagamisest meie lastele rääkimata). Kas see kõik kokku on RUMALUS, soov MOODNE olla (kedagi jäljendada), teha ÕPETAJA tobukeseks või soovitaksegi anda surmahoop meie väikerahvale? Veel 50 aastat tagasi koolis sellist KÄSUMAJANDUST ei olnud …

    Tulgem ikka LOODUSPÄRASE (samas TEADUSPÕHISE) laste õpetamise-kasvatamise juurde tagasi (lähemalt-põhjalikumalt – “Carpe diem!” ja “Vanadus on suurepärane”). Ja MÕELGEM ise!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!