Õpetaja võib olla elupäästja
On selge, et õpetaja mängib lapse elus suurt rolli. Kuid kas me siiski teadvustame, kui elumuutev see roll võib olla? Vahel piisab ühest õpetajast, et päästa noore inimese elu.
Nii Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring kui ka noorte ja õpetajate enda lood näitavad, kuidas õpetajate sõnad ja teod mõjutavad haavatavate noorte elu nii heas kui halvas suunas. Halvas suunas siis, kui õpetaja ei sekku LGBT+ noorte kiusamisse, kui ta ei käsitle LGBT+ noortele vajalikke teemasid tunnis või räägib ise LGBT+ inimestest halvustavalt. Positiivselt saab ta aga mõjutada siis, kui räägib avatult ka keerulistest teemadest, märkab LGBT+ noore probleeme ja pakub sõbralikku tuge.
Õpetaja ei ole ainult õpetaja, ta on ka inimene oma kogemuste, vaadete, hariduse ja väärtustega. Ta teeb iga päev tööd paljude lastega ning ei ole õige panna tema õlule vastutust kaitsta iga last iga võimaliku mure eest. Küll aga on vaja õpetajat toetada, et ta saaks oma tööd teha professionaalselt. See tähendab, et õpetaja näeb iga last kui indiviidi, kes on ellu astumas ning vajab selleks tuge ja teadmisi. Iga laps, nagu üldse iga inimene, on identiteetide ristumiskoht, ning LGBT+ noored ei tohi jääda parima neile vajaliku hariduseta ühe sildi ehk oma seksuaalse või soolise identiteedi pärast.
LGBT+ identiteet ei ole erivajadus ja LGBT+ noor ei vaja erikohtlemist. Ta vajab turvalist koolikeskkonda, kus aktsepteeritakse kõiki, ka neid. LGBT+ noor ei vaja eraldi esiletõstmist ja kohe kindlasti ei vaja ta vaenulikke kaudseid vihjeid või otseseid väljaütlemisi. Ta vajab kooli, kus õpetaja ei ütle klassi ees, et geid on haiged. Ta vajab kooli, kus täiskasvanud oskavad ja tahavad peatada kiusamist seksuaalse või soolise identiteedi pärast. Uuringu järgi märkis vaid 11% vastanutest, et kaasõpilased sekkusid alati või enamasti, ning 55% vastas, et nende kaaslased ei sekkunud kunagi.
LGBT+ noor vajab kooli, kus keegi ei kasuta oma usku või uskumusi, et õigustada vaenu teatud laste vastu.
„Kuna õpetaja on lastele eeskuju, siis antud teemas soovin anda omapoolsed seisukohad lastele kaasa. Ja siin on kristlikud väärtused põhialuseks ning selles kontekstis ei ole tegemist normaalsusega.“¹
LGBT+ õpilane vajab ka kooli, mille juht ei poe mugava üldistuse taha, öeldes, et kedagi ei tohi kiusata, samal ajal tahtlikult või tahtmata mitte märgates koolis leiduvat LGBT-vaenu.
„Õpetajad tihti räägivad, kuidas LGBT on haigus, mida tuleks ravida.“ ²
„Õpetajad räägivad tihti tunniväliselt LGBT inimestest halvasti, kuidas nad on väärakad, rõvedad, perverdid jne, jne, Saan aru, et igaühel oma arvamus, kuid õpilaste ees on väga kohatu nii rääkida.“ ³
Isegi kui õpetaja soovib parimat, vajab ta koolijuhi tuge, sest LGBT+ teemad on tänapäeva ühiskonnas kahjuks laetud ning õpetaja võib karta näiteks lapsevanemate reaktsioone LGBT+ teemade käsitlemisele. Koolijuht peab õpetajat toetama, aga temalgi on oma kooli pärast mure. Kooliomanikud, sh kohalikud omavalitsused peavad näitama, et nende jaoks on iga õpilase heaolu ja turvalisus oluline. Suund peab tulema kõige kõrgemalt, haridus- ja teadusministeeriumist.
Ministeeriumi teha on haridus, mis kajastab elu selle mitmekesisuses ja päriselt toetab kõiki õpilasi võrdselt. Ministeerium saab tagada, et tulevased õpetajad saavad ülikoolis tuttavaks ka LGBT+ teemadega ning koolitöötajad saavad vajalikku täiendõpet. Seni pole ministeerium seda oluliseks pidanud, nagu ka millegi ütlemist või tegemist siis, kui LGBT+ noored on langenud kaasõpilaste, lapsevanemate, poliitikute või lausa riigijuhtide vaenu ohvriks.
Mida on vaja olukorra parandamiseks? Haridus- ja teadusministeerium peab teadvustama, et meie koolides on LGBT+ noori ja LGBT+ peredest pärit lapsi. Ministeerium saab koolitöötajaid toetada täiendõppe ja selliste õppematerjalide loomisega, mis ei halvusta ega jäta kedagi teadlikult välja. Koolijuhid saavad toetada oma kolleege ning julgelt öelda, et nende koolis on LGBT+ õpilasi ja nende kiusamine ei ole lubatud. Üldised kiusamisvastased meetmed on olulised, kuid see on poolik lahendus. Meede, mis peaks sobima kõigile, ei sobi lõpuks kellelegi.
Õpetajad ise on seda ka tunnistanud: „Veidral kombel ma ei ole ka märganud, et erinevates koolikiusamist ennetavates programmides oleks LGBT+ teema sees. Seksuaalsus ja seksuaalkasvatus on väga tähtis osa täiskasvanu elust ja sellest peab rääkima ning seda õpetama.“⁴
Järgmises koolikeskkonna uuringus võiks koolitöötajatelt halvustavaid kommentaare kuulnud LGBT+ õpilaste hulk olla palju väiksem kui praegune 57%. LGBT+ õpilasi, kelle sõnul ei sekkunud õpetajad nende kiusamisse kunagi, võiks olla palju vähem kui 61%. Neid, kes on tunnis kogenud negatiivset LGBT+ teemade käsitlust või pole sellest tunnis üldse kuulnud, peaks olema vähem kui 60%.
Nende numbrite taga on mõju noorte elule. Kui LGBT+ noored puutuvad koolis kokku toetavate õpetajate ja koolitöötajatega, kui tundides käsitletakse LGBT+ temaatikat positiivses võtmes, siis on õpilaskond suurema tõenäosusega LGBT+ õpilaste suhtes aktsepteerivam ning LGBT+ noored tunnevad ennast turvalisemalt ja kooliperre kuuluvana, õpivad paremini ning on paremate vaimse tervise näitajatega. Näiteks LGBT+ õpilastel, kellel on rohkem toetavaid õpetajaid ja koolitöötajaid, esinesid ka kõrgemad enesehinnangu näitajad (57% vs. 38%) ja madalamad depressiooni näitajad (38% vs. 56%).
Mis saab olla parem kui kool, kus kõik õpilased saavad parima võimaliku hariduse, tunnevad end hästi, on hea vaimse tervise juures ning astuvad täiskasvanuellu enesekindlate noorte inimestena.
Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring 2018
Karmen Raik. Õpetajate teadlikkus ja valmisolek toetamaks LGBT+ kogukonda kuuluvat õpilast. Magistritöö 2021
–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
¹ Karmen Raik. Õpetajate teadlikkus ja valmisolek toetamaks LGBT+ kogukonda kuuluvat õpilast. Magistritöö 2021
² Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring 2018
³ Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring 2018
⁴ Karmen Raik. Õpetajate teadlikkus ja valmisolek toetamaks LGBT+ kogukonda kuuluvat õpilast. Magistritöö 2021