Õpetajate Leht 19. novembril
Pigem on uhke tunne näidata kaaslastele, et olen terve
Novembrikuu tõi koolidesse kiirtestimise. Kuidas lisakohustuse täitmine on läinud ja mismoodi kulgeb koolielu edasi? Õpetajate Lehe vestlusringis jagasid mõtteid Eesti ühe suurima, 1500 õpilasega Keila Kooli direktor Mait Tõitoja, 89 õpilasega Vastse-Kuuste kooli direktor Inge Kalle ja 750 õpilasega Tartu Hansa kooli direktor Liina Karolin-Salu.
Erivajadustest saab normaalsus
Lähitulevikus liidetakse erikoolid tavakoolidega, kus õpetajatel aitavad erivajadusega lapsi õpetada abiõpetajad ‒ nii näeb kaasava hariduse tulevikku HTM-i kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg.
Õpilastele andmetarkust jagama!
Õpetaja Silja Enok kirjutab oma kogemuse põhjal, kuidas saab lastele juba esimesest klassist alates usaldusväärse info leidmist õpetada.
Suhted, tunded ja matemaatika
Aineõpetajalt oodatakse lisaks enda aine eesmärkide saavutamisele ka kõikide üldpädevuste õpetamist, klassijuhatajaks olemist, individuaalsete erinevuste toetamist, laste ja kolleegidega hästi läbi saamist. See nimekiri läheb üha pikemaks ning soovi hakata enda õpetamise protsessi taas juppideks lahti võtma jääb üha vähemaks. Mis oleks, kui keeraks olukorrale teise külje ja püüaks vaadelda, kuidas on need elemendid omavahel seotud?
Mitmekülgne ja avatud Pärt Uusberg
„Arvan, et on hea, kui helilooja saab luua eri žanrites, see hoiab vaimu värskena,“ ütleb Pärt Uusberg. Intervjuus räägib ta muusika juurde jõudmisest ja oma õpetajatest, 2023. aastal toimuvast noorte laulupeost, mille kunstiline juht ta on, ning tööst helilooja ja dirigendina.
Täpselt sihitud haridus kui kogukonna tugevuse alus
Mõnikümmend aastat tagasi tundus, et kohe jõuame helgesse teadmispõhisesse maailma, kus vajalik teave vaid mõne kliki kaugusel, kirjutab Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Saabusime aga müra ja ebatõdede maailma. Nende kandjad – internet ja sotsiaalmeedia – on eelmise sajandi kõige fantastilisemad leiutised; suurepärased võimalused nii enesetäiendamiseks, kultuuriliseks arenemiseks kui ka meelelahutuseks. Mõlema tugevaim ja nõrgim külg on sama: vabadus.
Uurimistegevus võiks olla koolikultuuri ja iga õpetaja pärisosa
Kutsusime kahekõnet pidama kaks doktorikraadiga direktorit: Karin Lukk on 15 aastat olnud Tartu Kivilinna kooli tüüril (10 aastat direktorina), Liisa Puusepp on järgmisel sügisel avatava Rakvere riigigümnaasiumi juht. Mõlemat naist on pärjanud tiitliga Tallinna Ülikool: 2019. aastal sai Lukk sajandi vilistlaseks ja Puusepp silmapaistvaks vilistlaseks.
Õpetaja kui suunamudija
Laagri lasteaia õpetaja Teele Joost mõtestab õpetaja rolli ootamatust vaatenurgast, võrreldes seda suunamudija omaga. „Mõjutamine ei käi ju ainult sotsiaalmeedia kaudu. Õpetajatel on suunamudijatega paljugi sarnast: kindel publik, oma sõnumid, regulaarsus – kohtume ju viis päeva nädalas,“ mõtiskleb Teele.
Loodus on hea õpetaja
Laagri lasteaia õpetaja Liina Muuga, kellele looduse ja elurikkuse teemad on südamelähedased, püüab ka lastele oma teadmisi ja suhtumist edasi anda. Harjumaa lasteaiaõpetajate konverentsil „Loodustark laps“ rääkis ta, mida nad lastega rühmas teinud on.
Kes on eriline laps – kas ainult selline, kellel on tuvastatud hariduslikud erivajadused?
Oleme juba harjunud, et õpetajad, noorsootöötajad, haridusteadlased ja koolijuhid arutavad, psühholoogid ja logopeedid, arstid ja lapsevanemad tegutsevad nii igaüks omaette kui üheskoos nende laste heaolu nimel, kes pole tavalised, on teistsugused. Tihti juhtub, et kui oled „tavaline“, on sul tuge raskem leida. Tuleb välja, et ühiskond ei suuda liiga paljudele noortele sobivat elukeskkonda pakkuda, ta on abi pakkumas vaid siis, kui abivajaja sildistamisega nõustub. Teisest küljest – kui last peetakse eriliseks, püüab vanem anda endast parima, aga tavalise lapse vanemal polekski nagu põhjust pingutada.
Sõprussuhete alus on keeleoskus
Soome Instituut tähistas möödunud nädalal oma 30. sünnipäeva konverentsiga, kus kõneldi muu hulgas kahe riigi kultuurisuhetest ja nende arengust ning keeloskuse vajalikkusest.
Sünnipäeva järel toimus traditsiooniline soome keele õpetajate seminar ja anti välja Aino Kallase preemia. Sellega tunnustati Tallinna Ühisgümnaasiumi head tööd soome keele õpetamisel.
Auto- ja metallitöö õppehoone andis tõuke koostööks
Pärnumaa KHK-s tähistati auto- ja metallitöö maja esimest ümmargust sünnipäev. Hoone valmimisest täitus kümme aasta. Selle ajaga on majast kujunenud tehnoloogia kasvuhäll, seal on avatud lisaks autotehnikutele veel kolm eriala, kus valmistatakse ette majandusele vajalikke oskustöölisi.