Õpilastele andmetarkust jagama!

19. nov. 2021 Silja Enok Vändra gümnaasiumi õpetaja - Kommenteeri artiklit
6. klassi õpilane otsib statistilisi andmeid. Foto: Silja Enok

Õpilased tuleb õpetada juba varakult info hankimisel usaldusväärseid allikaid kasutama ja infot kriitiliselt hindama.

Silja Enok: „Küsimused, mis puudutavad õpilast ennast, on alati põnevad. Näiteks võib uurida statistikaameti veebilehelt, kellel on täna nimepäev.“ Foto: Õie Kuusk

Koos õpilastega andmete otsimine on üks osa minu igapäevatööst. Olen klassiõpetaja ning esimese ja teise kooliastme majandusõpetuse õpetaja. Statistiliselt lähenedes olen olnud keskmiselt kolm aastat 8. klassi juhataja. Neist suurimas õppis 32 ja väikseimas 18 õppurit. Majandusõpetaja olen olnud 2–8 klassikomplektile õppeaastas. Väikseim majandusõpilaste arv aastas on olnud 36, suurim 140. 

Nutikas teejuht andmete juurde 

Lihtsaid andmeid hakkavad õpilased leidma ja kirja panema alates esimesest klassist. Teises ja kolmandas klassis oleme õpilaste andmekirjaoskuse arendamiseks hakanud andmetega tutvuma statistikaameti kodulehel. 

Selle eeltingimus on, et laps tunneks numbreid ja oskaks lugeda. Vanemad õpilased liiguvad veebilehel juba osavamalt ja teevad kaasa konkreetseid otsimisülesandeid. Esmalt harjutavad nad koos õpetajaga, kuid hiljem proovivad juba ise ülesandeid koostada. 

Muuda andmemaailm lapsele huvitavaks

Andmetega toimetamine eeldab oskust süveneda ja huvi uurida. Esialgu näeb laps lihtsalt pakutud numbrit, mitte seoseid. Ta tunneb rõõmu, et leidis veebilehelt vastuse esitatud küsimusele. Seejärel hakkab õpilane nägema andmete taga lihtsaid seoseid ning sedamööda, kuidas seostamisoskus suureneb, kasvab ka huvi andmematerjalide vastu. Kõik ei hakkagi andmemaailmas end hästi tundma, kuid laste huvi saab virgutada järjepideva ja mõistlikku pingutust pakkuva harjutamisega. 

Alustada tasub küsimusest, millele on lihtne vastust leida. Näiteks leia statistikaameti kodulehelt www.stat.ee, kui suur on rahvaarv meie riigis. Leia, kas kartuli- või teraviljasaak on eelmise aastaga võrreldes kasvanud või kahanenud.

Küsimused, mis puudutavad õpilast ennast, on alati põnevad. Näiteks võib uurida statistikaameti veebilehelt, kellel on täna nimepäev. Millal on sinu nimepäev? Mitmendal kohal on sinu eesnimi teiste Eestis esinevate eesnimede seas? Neile küsimustele saab vastuseid otsida statistikaameti nimede statistika rakendusest https://www.stat.ee/nimed/

Üks kogemus tunnis

Õpilastele pakub huvi võrdlemine ja valitud andmete põhjal diagrammide koostamine. Neile, kes juba pisut harjutanud, võib korraga esitada mitu küsimust. Näiteks minu 5. klassi tunnis pakkus õpilastele pinget maakondade rahvaarvu võrdlemine. 

Kõigepealt otsisid õpilased juhendamise järgi rahvastiku andmeid soo, vanuserühma ja maakonna kaupa. Esimene katse tundus paljudele küll keerukas ega leidnud enamuse heakskiitu, kuid tehniliselt osavamad andsid siiski positiivset tagasisidet. Järgmises tunnis tegime uue katse. Ülesanne oli võrrelda 2021. aasta naiste ja meeste arvu kodumaakonnas ja vähemalt ühes naabermaakonnas. Ülesande ülesehitus oli tuttav, mis sisendas enesekindlust ja need, kes tunni lõpus oma õpitulemusega rahule jäid, olid ülekaalus.

Lust tekib võimalusest valida

Olen märganud, et õpilasi inspireerivad harjutused siis, kui suudavad ületada andmete valimise raskused. Ettevõtmine muutub lustlikuks, kui esimesed õpilased mõistavad, et saavad huvipakkuvaid andmeid andmeallikast ise valida – näiteks statistikaameti veebilehelt – ja nende põhjal tabeli või graafiku koostada. Tore on näha, kuidas õppeprotsessis üksteist aidatakse ja koostööd tehakse.

Andmeharjutus on korda läinud, kui õpilane ütleb, et ei saanud arugi, et lahendas ülesannet. Sellistest õpilastest kasvavadki tulevikus tõenäoliselt need, kelle jaoks andmemaailm ei ole vaid tüütu tabelite ja numbrite puru.


Statistika näidisülesanne

Tunni teema: „Tegevusalad maakonnas ja riigis“.

Õpitulemused: õpilane oskab nimetada tähtsamaid tegevusalasid Eestis ja oma maakonnas ning mõistab, kuidas need mõjutavad piirkonna elu ja riigi toimimist.  

Ülesanne: esitle oma maakonna teenindusvaldkondi pantomiimi abil (15 min).

Tegevus toimub rühmades. Kui ilm võimaldab, võib tegevuse klassiruumist õue kolida. Rühmad tõmbavad endale loosiga tegevusülesande või loosib neile ülesande arvuti (nt Flippity.net). Rühma ülesanne on anda pantomiimiga edasi loosiga saadud teenindusvaldkonna tegevust. Jätke ettevalmistuste tegemiseks ja rühmas rollide jagamiseks 5–7 minutit, seejärel andke esinemisjärg rühmadele. Pealtvaatajatel on ülesanne pantomiimi põhjal pakkuda, millist valdkonda kujutati. Märkige pakutud valdkonnad tahvlile (õues pabertahvlile) ja joonige lõpuks alla vastusevariandid, mis kuuluvad teenindussektorisse.

Tahvlile tulevad sõnad „tervishoid“, „haridus“, „majutus“, „toitlustus“, „meelelahutus ja kultuur“, „logistika“, „reklaam“, „sideteenused“, „iluteenused“. Järgneb analüüs ja statistiliste andmete otsimine väljatoodud tegevusvaldkondade kohta.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!