OSKA ülevaade: digi- ja rohepööre panevad inimesed õppima

2. nov. 2021 SA Kutsekoda - Kommenteeri artiklit

Digitehnoloogia ulatuslik kasutuselevõtt ja keskkonnasäästlikkuse tähtsustumine mõjutavad kõiki majandussektoreid tugevalt juba lähiaastatel. Koos digi- ja rohepöördega muutuvad tööelus vaja minevad teadmised ja oskused igal tasandil – nii lihtööliste kui juhtide jaoks, selgub OSKA värskest ülevaatest.

Kõige tugevamalt mõjutab tulevast tööjõu- ja oskuste vajadust suund automatiseerimisele ja digitaliseerimisele, millega väheneb tööjõukasutus ja tööjõust sõltuvust. Rutiinsete ülesannete täitmisel hakkavad inimesi järjest enam asendama nutikad tehnoloogiad. Senisest rohkem hakkab vaja minema keerukamate digioskustega, n-ö targemat tööd tegevaid inimesi.

OSKA uuringujuhi Urve Metsa sõnul on baasdigioskused muutunud juba praegu elementaarseks tööalaseks vajaduseks ning järjest enam tuleb eri elualadel keskenduda valdkonnaspetsiifiliste IKT-oskuste arendamisele.

Mets tõi välja, et kui varem on räägitud n-ö T-kompetentsist, kus erialase kompetentsuse (vertikaalne haar) kohal moodustavad katuse üldoskused koos teadmistega haakuvatest valdkondadest, siis nüüdsest tuleks rääkida π(pii)-kompetentsist, kus teise vertikaalse samba moodustavad erialased digioskused.

Tootlikkuse kasvatamiseks ja konkurentsieelise loomiseks peavad ettevõtete juhid ise olema digimuutuste eestvedajaks enda organisatsioonis. „Kindlasti ei pea juht olema IT-spetsialist, kuid ta peab oskama näha võimalusi, kuidas tehnoloogia saab parimal viisil toetada organisatsiooni arengut ja konkurentsivõime tõstmist,“ selgitas Mets.

Ka oskustöötajad vajavad senisest oluliselt sügavamaid teadmisi tööde automatiseerimise ja digitaliseerimise võimalustest.  „Näiteks kaasaegse keevitusroboti operaator peab oskama keevitada ja robotit seadistada ning seda programmeerida. See on nüüdisajal juba lahutamatu kuluefektiivne oskusvajadus,“ tõi Mets näite.

Kui juhtide digioskuste taset saab tõsta täienduskoolitusega, siis oskustöötajate puhul peab valdkondlike IT-oskuste omandamine saama alguse tasemeõppes.

Keskkonnateadlikkust on tarvis, sõltumata töökohast

Rohepöördega on digipööre vältimatult seotud, kuna digiüleminek võimaldab leida efektiivsemaid lahendusi ka rohepöörde eesmärkide ellu viimisel.

OSKA ülevaatest selgub, et mitmes valdkonnas nähakse rohepööret kui kasvumootorit, mis loob uusi töökohti ning äri- ja ekspordivõimalusi. Näiteks loob rohepööre eelduse kasutada puitu ehitusmaterjalina märksa suuremas mahus või arendada puidukeemia ja biotehnoloogilise väärindamise lahendusi, rääkis OSKA uuringujuht Riina Tilk.

Teisalt toob rohepööre osas valdkondades kaasa töökohtade kadumise. Ekspertide hinnangul enamik töökohtadest siiski ei kao, vaid liigub pigem ühest valdkonnast teise. Näiteks põlevkivisektori töökohtade kahanemisel Ida-Virumaal nähakse potentsiaalsete kasvusektoritena, kus vabanev tööjõud võiks rakendust leida, tööstust, taastuv- ja alternatiivenergeetikat, keskkonna- ja rohetehnoloogial ning ringmajandusel põhinevaid tööstusharusid, aga ka IKT-sektorit. Üleminekuks vajavad töötajad koolitusi või ümberõpet ning ligipääsu roheoskuste omandamisele.

Tööturul kasvab nõudlus keskkonnateadlikkuse järele. Roheoskuste vajadus võib varieeruda ametialaspetsiifilistest tehnilistest oskustest ametialaüleste nn pehmete oskusteni, nagu koostöö- ja  projektijuhtimise oskus, kriitiline mõtlemine ja ettevõtlikkus. Ka rohepöörde õnnestumiseks on ettevõtete juhtide roheteemadega seotud väärtuste ja teadmiste värskendamine otsustava tähtsusega.

Aina enam oodatakse eri tasandi töötajatelt võimet õpitut edasi arendada ja rakendada. See seab omakorda kõrgemad ootused haridusasutustele elukestvat õpet toetava koolituse pakkumisel.

OSKA ülevaatele lisab haridus- ja teadusministeerium (HTM) oma analüüsi. Ettepanekud digi- ja rohepöördeks vajalike oskustega tööjõu tagamise ning teadmusbaasi arendamise kohta esitab HTM Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks veel sel aastal.

Tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavast viiest suurest tulevikutrendist, sh digi- ja rohepöördest, räägitakse 17. novembril toimuval  OSKA konverentsil „Kosmoselend tulevikku“.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!