Parimad praktikandid on hakkajad ja uudishimulikud

Eesti Tööandjate Keskliit kuulutas möödunud reedel pidulikult välja tänavused aasta parimad praktikandid. 

Selleaastase konkursi tase oli kõrge. Esitatud 46 kandidaadist ligi pooled said oma praktikaettevõttelt tööpakkumise. Enim kandidaate laekus kõrghariduse kategoorias ning kõige arvukamalt oli praktikante ehitussektorist ja meditsiini valdkonnast. Mõlemas on tööjõupuudus märkimisväärne ning on näha, et ettevõtted panustavad kohalike noorte koolitamisse, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. 

Tugevad kandidaadid, parimad juhendajad 

„Ettevõtted hindavad neid praktikante, kes lisaks erialateadmistele on hakkajad ja uudishimulikud,“ ütles liidu tegevjuht. Kandidaatide ankeetides oli palju positiivset – praktikandid tõid tööl meeskonda uusi teadmisi ja tegid hulga vajalikke töid ning said kutse tulla tööle või tagasi praktikale. „Parimate praktikantide selja taga on nende juhendajad, mistõttu tunnustame konkursil ka töökohtade ja koolide poolseid mentoreid,“ lausus Aas.

Praktika on tegevjuhi sõnutsi erialase väljaõppe oluline osa ja liit soovib, et see mõtteviis saaks paljudele noortele omaseks ning leviks ka tööandjate seas. „Meie soov on tähtsustada noorte hulgas praktikat kui olulist sammu karjääriredelil,“ lausus Aas.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna, kes praktikantidele tunnustused üle andis ja juhendajaid tänas, rõhutas tööandjate tagasiside väärtuslikkust nii õppijatele kui ka õppeasutustele. Viidates uuringule, rääkis minister, et üliõpilastest pooled soovinuks õpingute ajal saada rohkem praktikat, kutseõppijatest kolmveerand on pidanud seda piisavaks. 81% praktikantidest hindas oma juhendajaid väga kõrgelt. „See on suur tunnustus ka ettevõtetele,“ märkis Kersna. 

Juhendajatele pani auhinnad välja Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor koos Ülemiste Cityga. Auhinnaks olid avatud kõrgkooli kinkekaardid, mille eest on võimalik valida endale sobivaid kursuseid. 

IT alal tihe konkurents

Parimaks praktikandiks kuulutati Tallinna Tööstushariduskeskuses noorem tarkvaraarendajaks õppinud Piret Buldas. Kooli infotehnoloogia osakonna juhataja Madis Lokotar oli oma õpilase tunnustuse üle väga õnnelik. „See tunnustus on minul kui praktikajuhendajal ja osakonna juhatajal esmakordne,“ sõnas Lokotar, kes peab praktikat kutseõppes väga tähtsaks. Koolist saavad õpilased väga palju teoreetilisi teadmisi, mida peab ettevõttes kinnistama, rääkis Lokotar.

Piret Buldase jutust selgus, et üsna keeruline oli praktikakohta leida. Paljud ettevõtted kas ei vastanud tema soovikirjale või oli neil pakkuda praktikat tema jaoks sobimatul ajal. Lõpuks leidis ta ettevõtte tuttavate soovitusel. 

Erialast tööd ei ole IT valdkonnas väga keeruline leida, aga konkurents on Lokotari sõnul tihe – ettevõtteid on palju, kandideerijaid samuti, sest seda ala õpitakse mitmes koolis. Silma paista pole lihtne ja kes ise suudab praktikakoha leida, saab sellega väärt kogemuse. „Ma olen väga uhke, et Piret leidis ise endale praktikakoha,“ sõnas Lokotar. Koolipoolse juhendajana üritab ta noori selles tegevuses aidata. Enamasti leiavad vähem kui pooled õpilased ise koha. Tema laseb neil endal piisavalt kaua otsida ja sekkub siis, kui nad hätta jäävad. Praktikakoha leidmine on tema hinnangul ka suur samm edaspidiseks iseseisvaks eluks. Kui õppijad sellega hakkama saavad, on nad suutelised hiljem leidma ka esimese töökoha. 

Cybernetica AS-i seiresüsteemide osakonna juhataja Olle Tischler rääkis, et ettevõte kasutab väga palju praktikante, peamiselt ülikoolidest, kuid palju küpseid inimesi leidub ka kutsehariduses. „Praktikandid on väga hea allikas, kust uusi töötajaid saada,“ rääkis Tischler. „Me oleme harjunud neid vastu võtma, koolitama, arendama. See on meie pikaajaline kogemus, mille eest oleme tunnustust saanud varemgi.“ 

Cyberneticas on 175 töötajat, suvepraktikale võetakse 20 ja enamgi inimest. Praktikante kasutavad kõik osakonnad, kus neile antakse mitmesuguseid ülesandeid. Piretil oli Tischleri sõnul väga keeruline töö, mida osalt tehti ettevõttes esimest korda. Küsimusele, mille järgi praktikante valitakse, vastas Tischler: „Eks ikka inimese enda järgi, kas ta oskab sõnastada, mis on ta huvi ja milleks ta on võimeline.“ 

Tööandja saadab kooli 

Internetihääletusega valiti sotsiaalmeedias publiku lemmikuks Martin Paberit, kes kogus rekordiliselt 1092 häält. Martin, kes õpib Eesti Lennuakadeemias õhusõiduki hooldustehnikuks töökohapõhises õppes, rääkis, et otsis kõigepealt töökohta ning siis selgus, et tööks vajalik õppeprogramm on loodud tööandja Magnetic MRO ja lennuakadeemia koostöös. Nii oligi loomulik akadeemiasse teooriat õppima asuda. 

Parimaks praktikandiks töökohapõhises õppeskuulutatudAnatoli Smorodin õpib Tallinna Ehituskoolis ehituspuusepa erialal ja sooritas õppes ette nähtud praktika EFC Norge AS-is. Norras tegutseva ehitusettevõtte esindaja Rain Rõngelep iseloomustas Anatoli Smorodinit: „Kohusetundlik, teotahteline.“ Nii on igal alal, arutles Rõngelep: kes tahab edasi jõuda ja kel on kohusetunne, see ka pingutab, arendab ennast ja õpib. Kohusetundeta elus edasi ei jõua. 

Küsimusele, milline on praktikant, kellega tööandja rahul ei ole, vastas mees napilt: „Laisk.“ Kui praktikandil pole kogemust, aga on tahtmist, siis ettevõte aitab ja toetab teda, annab võimaluse, et inimene saaks õppida. Kui inimene on loomult laisk, siis ei ole temaga midagi teha, rääkis Rõngelep.

Tallinna Ehituskooli kutseõpetaja Priit Valge sõnul on kooli jaoks atraktiivne selline koostöö, kus ettevõte tuleb kooli õppijate grupiga. „Nii võiks Eestiski olla nagu Norras, kus firma võtab mehed töökohapõhisele õppele ja saadab nad korra kooli,“ rääkis Valge. „See annab paremad üldised ehitusoskused, koolidel on siis rohkem tööd ja sellega tõuseb kutsekoolide maine.“ 

Rõngelep selgitas, et EFC Norge suunab inimesed sellepärast õppima, et Norras on riigi objektidel nõue, et 60% ehitajail peab olema kutsetunnistus. „Ma toetan seda, mis Priit ütles, et nii võiks olla ka Eestis,“ sõnas Rõngelep. Et Eesti ettevõtted saadaksid oma töötajad õppima, peaks samasugune nõue olema riigihankeseaduses, arvas Valge. Seda ei juhtu enne, kui seadus ei eelda teatud arvu kutsetunnistusega töötajaid firmasse selleks, et võita riigihanget.  

Praktik cum laude konkursile said tööandjad esitada kandidaatideks ametit õppivaid inimesi, kes läbisid nende juures praktika ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 31. augustini 2021. Iga tööandja sai konkursile esitada kuni neli kandidaati, igas kategoorias ühe. Kategooriaid on neli, lisaks tunnustatakse rahvahääletusel enim hääli saanud praktikanti.

Eesti Tööandjate Keskliit korraldas konkurssi kuuendat aastat koostöös HTM-i ja HARNO-ga. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskliit. Parimaid praktikajuhendajaid tunnustas kõrgkool Mainor. 

Parim praktikant kutsehariduses 

Tallinna Tööstushariduskeskuses noorem tarkvaraarendajaks õppinud Piret Buldase praktika Cybernetica AS-is nägi ette testija-dokumenteerija täiemahulist rolli. Piret seadis üles ja installeeris kogu vajaliku testsüsteemi riist- ja tarkvara ning dokumenteeris tehtud sammud. Ta koostas arendajatele töökäske, kirjutas saadud teadmiste baasil kasutajajuhendeid ning ajakohastas analüüsidokumente. Piret haaras kõiki teadmisi, rolle ja olukordi väga kiiresti – nagu kogenud töötaja. Tema puhul on märkimisväärne, et praktikat alustades oli tema ülesanne olla tugiinsener, kuid vastavalt vajadusele suutis ta täita ka testija, analüütiku ning tarneinseneri ülesandeid. Praktika ja kooli lõpetamise järel jätkab Piret tööd Cyberneticas.

Parim praktikant töökohapõhises õppes 

Tallinna Ehituskoolis ehituspuusepa erialal 4. tasemel õppinud Anatoli Smorodin sooritas töökohapõhises õppes ettenähtud praktika EFC Norge AS-is, kus tema praktikaülesanded olid sise- ja välisseinte puitkarkassi, kips- ja OSB plaatide ning akende paigaldus, samuti tuuletõkkekipsi, välisroovituse ja laudise paigaldus. Praktikant sai kõigi ülesannetega suurepäraselt hakkama, tehes iseseisvat tööd ja olles hea meeskonnas töötaja. Anatoli oskas oma tööd ette planeerida ning tööülesannete täitmiseks vajalikku lisainfot hankida. Vajadusel suhtles ta inglise keeles kliendiga või objektil olevate teiste firmade töötajatega. Ta on rahuliku suhtumise ja hea pingetaluvusega, alati rõõmsameelne ja abivalmis. EFC Norge AS on Anatoli töökoht. 

Parimad kõrghariduse praktikandid

Kõrghariduse kategoorias anti välja kaks auhinda. Need pälvisid Tallinna Tehnikakõrgkooli teedeehituse tudeng Rauno Sepp, kes sooritas praktika Verston OÜ-s, ja Tallinna Tervishoiukõrgkooli farmatseudi eriala tudeng Kaisa Mumma, kes oli praktikal Lennujaama Apteek OÜ-s. Parim praktikant välistudengite kategoorias Amina Alinbekova õpib Tartu Ülikoolis keemiat ja materjaliteadust. Tema praktika toimus Ericsson AS-is.