„Salakeel“ kutsub eesti keele huvilisi võistlema

12. nov. 2021 Jonas Erik Laane Tartu Ülikooli teaduskooli kommunikatsiooni ja turunduse spetsialist - Kommenteeri artiklit

Neljapäeval, 9. detsembril toimub taas Tartu Ülikooli teaduskooli veebipõhine eesti keele võistlus „Salakeel“, millest saavad osa võtta 6.–9. klassi õpilased. Võisteldakse veebikeskkonnas viktoriinid.ee, kus osalejad saavad ettenähtud päeval 30-minutilist ülesannete lahendamist alustada enda jaoks sobival kellaajal.

Võistluse eesmärk on tutvustada põhikooliõpilastele eesti keele ja selle kujunemise eripära. Sellele viitab ka „Salakeele“ nimi: eesti keeles on peidus väga palju infot meie mõtlemise, kultuuri ja ajaloo kohta, kuid seda pole lihtne üles leida. Salapärasust lisab eesti keele kõnelejate vähesus maailma mastaabis, mida oskasid juba 17. sajandil ära kasutada eesti keelt salakeelena kõnelevad Tallinna kaupmehed.

Kui käesoleva aasta aprillis esimest korda toimunud võistlusel tutvustati ülesannete kaudu veebisõnastikke ja andmebaase, siis seekord keskendutakse eesti keele struktuurile. 

„Salakeele ülesannetega püüame suunata õpilasi märkama reegleid ja seaduspärasusi, mida eesti keelt rääkides pidevalt rakendatakse, kuid siiski ei teadvustata,“ selgitab Tartu Ülikooli eesti fonoloogia teadur Külli Prillop. Näiteks teavad igas vanuses eestlased, millal tuleb kasutada ma– või da-tegevusnime, kuid valiku tegemisel ei mõelda tihtipeale sellele, et ma-tegevusnimi on kujunenud kunagisest sisseütleva käände vormist, mistõttu see tähistab tänapäevalgi uue tegevuse alustamist.

Teistest lingvistikavõistlustest eristab „Salakeelt“ just eesti keelele keskendumine: kõik ülesanded on koostanud Tartu Ülikooli eesti keele teadur Helen Plado, nooremteadur Carl Eric Simmul ja eesti keele fonoloogia teadur Külli Prillop. Võistluse jaoks grammatikareegleid pähe õppima ei pea – pigem on ülesannete lahendamisel vaja tähelepanelikkust, võimet märgata seoseid ja teha üldistusi. Kõige olulisem on korraldajate arvates eesti keelele mõtlemise soov õpilases endas.

Võistluse korraldajad soovivad, et osalejad saaksid ülesandeid lahendades uusi teadmisi isegi juhul, kui õige vastuseni ei jõuta. Selle tõttu on iga ülesande juurde lisatud selgitav tekst või mõni huvitav fakt. Näiteks märgitakse nna-liite ülesande juures ära, et käesolev liide toodi eesti kirjakeelde alles 19. sajandi lõpus ning kaalumisel olid ka na- ja ia-liited.

Ülesandeid lahendades saab õpilane parema ülevaate kirjakeeles leiduvatest õigekeelsuspõhimõtetest, mis võivad sarnaste sõnade puhul tekitada segadust. Näiteks sõna „lingvist“ tundub paljudele imelik: kui meil on „füüsika“ ja „füüsik“, „poliitika“ ja „poliitik“, „matemaatika“ ja „matemaatik,“ siis oleks ju igati mõistlik ja loogiline ka „lingvistika“ ja „lingvistik“. Konks on siin selles, et need ik-lõpulised sõnad on Euroopa keeltesse juba mitusada aastat tagasi üle võetud ladina keelest, kus olid olemas sõnad physicus, polīticus, mathēmaticus

„Lingvist on 16. sajandi lõpus vaid inglise keeles levima hakanud uus tuletis, Vana-Roomas lingviste ei olnud,“ kommenteerib Prillop.

Tartu Ülikooli teaduskool kutsub „Salakeele“ võistlusel osalema kõiki eesti keelest huvitatud põhikooliõpilasi. Eelmise võistluse positiivse tagasiside põhjal julgeme lubada, et võistluse läbimine annab juurde nii mõnegi uue ja huvitava teadmise meie emakeele kohta.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!