See esimene klass õpib kõike kolmes keeles

Kallavere keskkool on astunud julge sammu – ühes nende esimeses klassis õpivad lapsed kõiki aineid nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Kallavere keskkool on eesti õppekeelega kool, kuid vene kodukeelega laste osakaal on seal üle 60 protsendi. Sellises olukorras on vaja ilmutada leidlikkust ja Kallavere kool on seda teinud. Nimelt õpib neil üks tänavu vastu võetud esimestest klassidest keelekümbluse meetodil kõiki aineid eesti keeles. Teine esimene klass kümbleb aga koguni kolmes keeles: eesti, vene ja inglise keeles. 

Kuidas on kaks esimest kuud uudse lähenemisega läinud, sellest räägivad eesti keeles õpetav Elo Matsi ja vene keeles õpetav Viktoria Solomina (mitmekeelne klass), eesti keeles õpetav Liis-Marie Järve (eesti keele kümblusklass) ning kooli keelekümbluse koordinaator Marin Naar ja direktor Margus Tõnissaar.

Mis aineid ja kui suures mahus õpitakse teil eesti, vene ja inglise keeles?

Liis-Marie Järve: Kolmes keeles õppivas klassis on 22 õpilast ja neil on kolm klassiõpetajat, kellest üks annab tunde eesti, teine vene ja kolmas inglise keeles.

Selles klassis on koolipäeva jooksul keskmiselt kolm tundi eesti keeles, üks vene keeles ja terve reedene päev ehk neli tundi inglise keeles. Eesti keeles õpitakse seal eesti keelt, muusikat, tööõpetust, loodus- ja kunstiõpetust ning matemaatikat-informaatikat. Vene keeles õpitakse vene keelt, kehalist kasvatust ja kunstiõpetust, inglise keeles inglise keelt, loodusõpetust, matemaatikat ja muusikat. Osa õppeaineid õpitakse seega korraga kahes keeles: matemaatikat ja loodusõpetust eesti ja inglise, kunstiõpetust eesti ja vene keeles jne.

Matemaatikat õpivad selle klassi lapsed samuti inglise keeles – üks tund nädalas igal reedel. Eelnevalt saab inglise õpetaja teada, mis matemaatikateemasid ja kuidas eesti keeles läbi võeti, ja siis jätkab teine õpetaja inglise keeles sama teema samade materjalidega, mis eesti keele õpetaja on välja töötanud. Nii saab ingliskeelsest matemaatikatunnist eestikeelse tunni kinnistamine, kuid see toimub inglise keeles kümmeldes.

Margus Tõnissaar: Meie eesmärk ei ole mitmesuunaline keelekümblus, kus kõik sihtkeeled omandatakse emakeele tasemel. Kallavere keskkool on eesti õppekeelega ja siin omandatakse ainult eesti keel emakeele tasemel, vene ja inglise keeles piirdume suhtluskeelega. Neid suhtlustasandi keeli omandavad lapsed keelekümbluse meetodil, sest see on kõige efektiivsem meetod. Alates neljandast klassist õpivad meil kõik lapsed, ka vene kodukeelega lapsed eesti keeles.

Matemaatika olevat nii keeruline aine, et seda saab õppida ainult emakeeles.

Margus Tõnissaar: Kindlasti ei ole see nii. Vene koolide eesti keele kümblusklassides hakkavad vene lapsed matemaatikat õppima eesti keeles, mis ei ole nende emakeel, kuid saavad kõik hakkama. Matemaatika kui keel on universaalne – missuguses suhtlemiskeeles me matemaatikat õpime, ei ole oluline. Samas on meile väga tähtis, et kõik meie õpilased omandaksid riigikeele. See on vajalik siin riigis hästi hakkama saamiseks. 

Kas mõni õppeaine on siiski kolmes keeles õppijale teistest raskem?

Liis-Marie Järve: Inglise keeles õppimine nõudis õpilastelt algul rohkem vaimset pingutust, kuid võrreldes kooliaasta algusega on märgata arengut. Inglise keele puhul on oluline märkida, et selles keeles kümblevad õpilased aktiivselt ka vabal ajal nutiseadmetes ja mitmed väljendid võivad hakata tahtmatult külge ka sealt. Tänu sellele suudavadki õpilased juba pärast paari kuud inglise keeles õppimist mitmeid sõnu ja väljendeid aktiivselt kasutada. Meie eelis on, et saame igapäevaeluga seoseid luues täpsemini tagada, et lastel kujuneb välja just see inglise keele sõnavara, mida nad suhtlemiseks kõige rohkem vajavad. 

Margus Tõnissaar: Esimese paari kuuga on õpilased omandanud kõigis kolmes keeles mingid sõnad ja väljendid. Vahetunniski ütlevad selle klassi lapsed eestikeelsele õpetajale „tere“, venekeelsele „privet“ ja ingliskeelsele õpetajale „hello“.

Kolmes keeles korraga õppida peaks ju olema raske?

Margus Tõnissaar: Meie koolis see liiga raske ei ole. Esiteks on meie mitmekeelse klassi vene lapsed käinud eesti keelekümblusega lasteaias, kust neile on eesti keel juba tuttav. Inglise keeles on aga enamik lapsi kümmelnud nutiseadmes ja teleka ees. Eesti kodukeelega lastele on vene keel kõige keerulisem, aga me ei seagi liiga kõrgeid ootusi, sest kõigil õpilastel on jätkuvalt kõige tähtsam omandada eesti keel emakeele tasemel. Oleme märganud, et õpilastele meeldib, kui õpetajad ja keeled vahelduvad – see pakub neile vaheldust ning tõstab õpimotivatsiooni.

Kuidas kolmes keeles õppiva klassi õpetajad tunde ette valmistavad?

Liis-Marie Järve: Meil on igal nädalal koostöötund, kus osalevad mitmekeelse klassi õpetajad ja keelekümbluskoordinaator. Seal vaatame üheskoos üle, kuhu keegi on jõudnud, mis eesmärgid on saavutatud ja mis me järgmise nädala eesmärkidena paika paneme. Koos loodud eesmärkide põhjal valmistab iga õpetaja oma tunnid ette juba iseseisvalt.

Marin Naar: Selle klassi lapsed saavad juba praegu kõigis kolmes keeles paljudest asjadest aru ja oskavad mitmeid sõnu ja väljendeid just tänu sellele, et õpetajad arutavad omavahel kõik väga põhjalikult läbi ja teevad head koostööd. Eriti kasulikuks ja tähtsaks peab meie kool seda, et kõik õpetajad õpetavad oma emakeeles. Eesti keeles õpetab eestlanna Elo Matsi, vene keeles venelanna Viktoria Solomina ja inglise keeles britt Leon Borthwick. Ilmselt on see üks põhjusi, miks tulemus nii ruttu näha on. 

Võtame näiteks loodusõpetuse ränd- ja paiksete lindude teema, mille lapsed just läbi said. Kõigepealt võeti teema läbi eesti keeles, seejärel käsitles inglise õpetaja sedasama inglise keeles. Vene keeles õpetav õpetaja käsitles rändlindude teemat käsitöö- ja kunstiõpetuse tundides, kus lindudest räägiti vene keeles. Selline õpetajate vastastikune toetus annabki hea tulemuse.

Viktoria Solomina: Vene keele õpetajana mul matemaatikatunde ei ole, kuid olen lõiminud matemaatikaülesandeid kehalise kasvatuse tundidesse: lasen õpilastel vene keeles kümneni lugeda, lihtsamaid liitmistehteid teha jms. Me harjutame kehalises kasvatuses ka vene keeles sõnu „vasemal“ ja „paremal“, „üleval“ ja „all“, mida on matemaatika õppimisel samuti vaja teada. Kunstiõpetuses õpivad lapsed ära geomeetriliste kujundite venekeelsed nimetused, looduspilte tehes puude nimetused vene keeles. Sisuliselt on see eesti keeles õpitu kinnistamine.

Mis keeles kolme õpetaja koosolekud toimuvad?

Marin Naar: Koosolekud toimuvad meil eesti ja inglise keeles. Kuna me alles õpime üksteise töömeetodeid tundma, peame esialgu päris palju asju inglise õpetajale tõlkima, kuid ka tema kümbleb ja lubab eesti keeles B2-tasemeni jõuda.

Kuidas lapsevanemad kolmes keeles õppimise idee vastu võtsid?

Margus Tõnissaar: Meile laekus ainult üks avaldus nn tavaklassi, enamik lapsevanemaid soovis panna oma lapse kolmes keeles õppivasse klassi, sest milline lapsevanem ei tahaks, et tema laps suudaks juba kolmanda klassi lõpuks kolmes keeles suhelda. Neid lapsevanemaid, kelle laps eesti keelt üldse ei osanud, pidime siiski veenma, et esialgu on ainult eesti keelega kümblusklass nende lapsele parem. Lapsevanematel oli loomulikult palju küsimusi, aga nendele vastata ei olnud keeruline, sest korralduse ja eesmärgid oleme hästi läbi mõelnud.

Mida lapsevanemad enne kooli algust küsisid?

Margus Tõnissaar: Mind üllatas, et paljud vene perekonnad suhtusid keelekümblusse ettevaatlikult. Nad uurisid, miks rakendatakse seda ainult vene õppekeelega koolides. Nemad soovisid, et nende laps õpiks ikka läbinisti eesti koolis, kus eesti keel omandatakse ilmselt kõige paremini. Selgitasime siis neile, et keelekümblus on lihtsalt üks paljudest õppemeetoditest, mida võib, aga ei pea kasutama. Meie arvates on kümblusmeetod väga hea ja me ei kasuta seda mitte ainult vene lastele eesti keele õpetamiseks, vaid ka eesti lastele inglise ja vene keele õpetamiseks.

Meil on hea meel, et on olemas riigi toetatud keelekümbluse programmid, mis toovad koolidesse tõhusa keeleõppe ja lisaks parema ja tänapäevasema pedagoogilise praktika. Kuna keelekümbluse meetodiga kaasnevad suuremad kulutused, on ka sellepärast väga mõistlik, et riik seda kõike toetab. 

Marin Naar: Mina olen väga rahul, et lapsed hakkavad õppima teist ja kolmandat keelt juba esimeses klassis, mitte ei alusta inglise keelega alles kolmandas ja vene keelega kuuendas klassis. Mulle ei meenu ühtki juhtumit, kus mõnele esimese klassi lapsele ei oleks meeldinud kolmes keeles õppida. Vahel on ikka raske olnud, kuid negatiivset hoiakut pole kellelgi. Maardu linnas elavad lapsed mõistavad, et kasulik on osata nii eesti, vene kui ka inglise keelt. 

Mis hirmud õpetajatel endal algul olid?

Liis-Marie Järve: Eks iga uus asi võib vahel hirmutada ning vajada selgitust, kuid saime keelekümbluse programmist põhjalikud teadmised. Käsitleti ka võimalikke kaasnevaid muresid. Nüüd, kui oleme saanud keelekümblust ise rakendada, on need hirmud kadunud. Oleme aru saanud, et see meetod ei ole nii keeruline, kui me algselt arvasime, ning õppetöö on läinud sujuvamalt, kui ette kujutasime. 

Elo Matsi: See oli väga põhjalik keelekümbluse baasprogramm, mille me läbi tegime, väga inspireeriv ja motiveeriv. Lisaks käisin ma Läänemere gümnaasiumis keelekümbluse tunde jälgimas, et näha, kuidas see kõik toimib.

Margus Tõnissaar: Ministeeriumi keelekümbluse eksperdid on ka meie õpetajate kümblustunde vaatamas käinud ning nende toetav ja konstruktiivne tagasiside on olnud õpetajatele abiks.

Marin Naar:Meil on plaanis edaspidigi teiste koolide kümblustunde vaatama minna. Näiteks huvitab meid, kuidas toimib kahesuunaline keelekümblus Tapa keelekümbluskoolis. Meiega liitub muusikaõpetaja, sest tema annab oma tunde nii eesti kui inglise keeles. 

Margus Tõnissaar: Kallavere koolis peavad kõik õpetajad läbima keelekümbluse koolituse, see innustab kasutama aktiivõppe meetodeid, õpetab toetama laste õpimotivatsiooni, märkama nende vajadusi, tagasisidestama professionaalsemalt jne. Järgnevatel aastatel laiendame kümblusmeetodi kasutamist teistesse klassidesse ja kooliastmetesse. Näiteks järgmisel õppeaastal hakkame kasutama kuuendas klassis hilise keelekümbluse programmi, et vene kodukeelega õpilased omandaksid eesti keele kiiremini ja tõhusamalt.

Kuidas eri kodukeelega lapsed omavahel läbi saavad?

Viktoria Solomina: Minul on klassis mitu vene kodukeelega last, kes on mulle abiõpetaja eest. Näiteks ühe tüdruku ümber on koondunud kolm eesti last, keda see tüdruk vene keeles õppimise ajal aitab: näitab ette, selgitab, tõlgib. 

Marin Naar: Üks eesti laps rääkis kodus rõõmsalt, et tal on klassis toredad vene tüdrukud, kes on lubanud talle vene keele selgeks õpetada, ja tema õpetab neile omakorda eesti keele selgeks. Selline sõbralik tagasiside teeb ainult rõõmu. Ilmselt oleme midagi õigesti teinud.

Viktoria Solomina: Üksteise aitamine on hea motivaator. Näiteks vene keele tund oleks vene keelt hästi oskavale lapsele igav, kuid eesti õpilasi aidates leiab temagi tegevust, teisi õpetades ta õpib ka ise: kordab ja kinnistab õpitut. Loomulikult annan ma headele vene keele oskajatele ka lisaülesandeid, näiteks midagi täiendavalt lugeda ja kirjutada, kuid praegu esimeses klassis aitavad nad eesti lapsi ja neile meeldib aidata!

Liis-Marie Järve: Ka eesti keeles õppimise tunnis saavad mõned eesti lapsed teistest kiiremini kõik tehtud ning aitavad siis vene kodukeelega õpilastel eestikeelsetest ülesannetest aru saada. Lastele meeldib teisi õpetada, kuid teiste õpetamine arendab ka nende endi keelt ja võimaldab neil endil õpitut hästi kinnistada. Väga oluline ongi keele areng positiivseks kogemuseks muuta.

Kas kolmes keeles õppimine ei lähe mitte aeglasemalt?

Margus Tõnissaar: Öeldakse tõesti, et laps suudab päevas omandada teatud kindla arvu sõnu ja kui ta õpib kolme keelt korraga, siis tuleb see sõnade arv jagada kolmega. Kuid meid see ei kurvasta, et läheb aeglasemalt. Meie peame tähtsaks, et laps hakkaks juba esimesest klassist õppima ka teist ja kolmandat keelt, sest keel omandatakse seda tõhusamalt, mida varajasemas eas sellega alustatakse. Kui need lapsed jõuavad kolmandasse klassi, oskavad nad teist-kolmandat keelt juba palju paremini kui need lapsed, kes kolmandas klassis alles hakkavad teist-kolmandat keelt õppima.

Õppekavas peaks teise ja kolmanda keele omandamine algama võimalikult vara ja kui tarvis, siis nn faktirikaste õppeainete arvelt. Tänapäeval on faktiteadmised mõne kliki kaugusel. Palju olulisem on anda õpilastele kogu eluks vajalikke oskusi, ja keeleoskust läheb kahtlemata vaja kogu elu. 

Vahel tuntakse muret, kas aineteadmised võõras keeles õppides ei kannata. Uuringud näitavad, et lapsed, kes õpivad kahes või isegi kolmes keeles, ei jää aineteadmiste poolest emakeeles õppivatest lastest maha. Neid erinevusi ei teki ka erivajadustega või kehvema sotsiaalmajandusliku staatusega laste puhul. Põhjuseks peetakse keelekümbluse meetodit, mis loob keelte omandamiseks väga soodsa õpikeskkonna, kus lapsed õpivad suure huviga.

Viktoria Solomina: Võin oma kogemuse põhjal kinnitada, et esimeses klassis omandavad lapsed uut keelt kiiremini kui kuuendas-seitsmendas-kaheksandas klassis, kus nad ei taha enam nii lihtsaid sõnu nagu „maltšik“ ja „devotška“ jms õppida, sest see tundub neile lapselik ja naljakas. Seevastu esimeses klassi on laste huvi vene keele vastu suur. Seda muidugi ka põhjusel, et esimeses klassis on kümblusmeetod, mille puhul õpitakse vene keelt peamiselt suheldes ja mängides. Praegu algab vene keel kuuendas klassis, meie nägemuse järgi peaks algama oluliselt varem, kasvõi paaril tunnil nädalas, sest mida väiksemad lapsed, seda kergemini nad keeli omandavad.

Margus Tõnissaar: Riigikeelt teise keelena peaks hakkama õppima juba lasteaias. 

Mida kolmes keeles õppivad lapsed võrreldes 1. septembriga nüüd rohkem oskavad?

Liis-Marie Järve: Eesti keeles suudab iga vene kodukeelega laps midagi öelda, vene ja inglise keeles oskavad kõik teatud sõnu ja lihtsamaid väljendeid, sealhulgas viisakusväljendeid. Vene rahvusest lapsed mõistavad koolis pidevalt korduvaid eestikeelseid korraldusi, nagu „tõuse püsti“, „istu“, „läheme sööma“. Nad oskavad eesti keeles ennast ja oma perekonda tutvustada, rääkida, mida neile teha meeldib, ning saavad aru kehaosade, värvide, loomade jne nimetustest.

Viktoria Solomina: Vene keeles oskavad nad samuti ennast tutvustada ja oma perekonnast rääkida, isegi ennast kirjeldada, venekeelset teksti lugeda.

Liis-Marie Järve: Inglise keeles tunnevad õpilased kehaosade, loomade, värvide nimetusi. Osatakse rääkida ka oma perekonnast. Meil on klassides „rääkivad seinad“, kus on kehaosade nimetused kolmes keeles välja toodud, samuti perekonnaliikmed, matemaatika mõisted, keerulisemad sõnad ja väljendid, mida parajasti õpitakse. 

Elo Matsi: Mina õpetan ainult eesti keeles õppivaid vene lapsi ja meil on ilmakaru, keda me riietame vastavalt sellele, missugune ilm väljas on, ja samal ajal räägime sellest ilmast eesti keeles. Nii on saadud selgeks sellised sõnad nagu „soe“, „külm“, „tuul“, „päike“, „vihm“ jt. Ilmaga seoses õpime ära ka riietusesemed, nagu „mantel“, „müts“, samuti „punane müts“, „roheline mantel“ jt. Meie vene lapsed saavad aru kõigist eestikeelsetest viisakusväljenditest ja koolis antavatest korraldustest. Osa lapsi ütleb eesti keeles juba kolmesõnalisi lauseid: „Tahan täna joonistada“ jms.

Margus Tõnissaar: Meil on uskumatult tore õpetajate meeskond, ilma nendeta ei oleks lapsed juba kahe kuuga nii palju ära õppinud. 

Kuidas õpilased ise kolmes keeles õppimisse suhtuvad?

Viktoria Solomina: Nad ei karda mitmes keeles rääkida! Kui palun kuuendas klassis midagi vene keeles öelda, kardab mõni laps eksida ega ütle mitte midagi, kuid esimese klassi lapsed valehäbi ei tunne. Nemad ütlevad järele kõike, mida ma palun neil öelda. Ma näen, et esimese klassi lapsed tahavad selle klassi tundides osaleda.

Liis-Marie Järve: Lastele meeldib kolmes keeles õppida. Kui nad hakkavad väsima, siis tuleb uus õpetaja ja räägib uues keeles ning laste tähelepanu koondub temale ja neil tekib uus energia. Kui on uudne ja huvitav olukord, siis on õpilaste tähelepanu õpetajal. Nad mõtlevad aktiivselt kaasa ja see soodustab uute teadmiste salvestumist pikaajalisse mällu. 

Marin Naar: Kui lapse käest kodus küsid, mida ta koolis õppis ja kuidas läks, siis tuleb tihti nagu lindi pealt vastuseks: „hästi“, „ei mäleta“ jms. Kui aga hakkad näiteks süüa tegema ja laps on ka juures, ütleb ta nagu muuseas porgandi kohta „markovka“ kartuli kohta „kartoška“ jne. Siis sa näed, et keelekümbluse meetod toimib täitsa hästi.

Margus Tõnissaar: Parim viis keelt õppida toimubki siis, kui seda tehakse tahtmatult. Keelekümbluse lapsed ei õpigi otseselt keelt, vaid loodusõpetust, matemaatikat, kunsti. Lisaks laulavad meie lapsed kolmes keeles: muusikat õppides omandavad nad ka keelt.

Marin Naar: Meil on tähtsal kohal interaktiivne tahvel. Mõni lapsevanem ütleb, et lapsed on niigi kogu aeg nutiseadmes, kuid meie lihtsalt ei ole niisama SMART-tahvlis, vaid kasutame seda õppe eesmärkidel. Kui töövihik õpilast ei kõneta, pakume talle sama asja SMART-tahvlil, kus ta saab seda ülesannet pildina vaadata ja kõnena kuulata. Lisaks saab ta seda ülesannet ka muuta. Nii koondab laps oma tähelepanu ülesandele ja lahendab selle ära. Muidugi ei tohi liialdada ja terve tund me SMART-tahvlit ei kasutagi. Kuid lapsi huvitab just interaktiivse tahvli osa tunnist kõige rohkem. 

Margus Tõnissaar: Omal algatusel lapsed nutiseadmetes ainult mängiksid. Koolis harjuvad nad kasutama nutiseadmeid õppimiseks.

Viktoria Solomina: Õpetajale tähendab kolmes keeles õppiv klass muidugi lisakoormust. Tuleb kogu aeg kolmekesi ühiseid plaane koostada ja kõike läbi arutada. Lisaks on selles kolmkeelses klassis väga erineva tasemega õpilasi ja nad tuleb jagada sobivatesse õpperühmadesse, koostada igale rühmale eraldi tunnikavad jne. Muud moodi meie koolis õpetada lihtsalt ei saa. Väga erineva algtasemega õpilaste puhul on ka hinnata väga keeruline, mistõttu olen hakanud tagasisides toetama eelkõige õpilaste püüdlikkust.

Marin Naar: Kallavere keskkoolis on esimesest klassist kuni kolmanda klassi teise pooleni sõnalised hinnangud, kus märgitakse ära, mida laps on juba selgeks saanud ja mis osas on vaja veel pingutada.

Kuidas läheb ainult eesti keeles kümblevatel vene lastel?

Elo Matsi: Kooli vastuvõtmise ajal vesteldi kõigi õpilastega ja selle põhjal läksid paremini eesti keelt oskavad õpilased kolmes keeles õppivasse klassi ja nõrgema eesti keele oskusega õpilased ainult eesti keeles õppivasse kümblusklassi. 

Praegu on eesti keele kümblusklassis kuusteist õpilast ja nende kõigi kodune keel on vene keel. 

Sarnaselt kolmes keeles õppiva klassiga toimetame ka meie rühmadena, igas rühmas on kuni kolm õpilast.  Teistest kaugemale jõudnud õpilane on oma kahele rühmakaaslasele vajadusel abiõpetaja eest: näitab ette, selgitab või tõlgib.

Päeva alustame hommikuringiga. Hommikuringi teemad muutuvad vastavalt nädala eesmärkidele. Põhilised tegevused hommikuringis on võimlemine, seejärel kordame üle nädalapäevad, kuupäevad, kuud, ilma õues eile, täna, homme ning riietame Ilmakaru.

Olulisel kohal on ka õppeainete lõiming. Näiteks sügisel oli teema „Kehaosad“ – õppisime kehaosade eestikeelsed nimetused selgeks ja kasutasime seda oskust kõigi õppeainete tundides. Kehaosade teemat sai lõimida nii eesti keele, kunsti-, tööõpetuse, kehalise kasvatuse kui ka muusikatundi. Eesti keele tunnis õppisime selgeks kehaosade eestikeelsed nimetused. Kunstiõpetuses joonistasid õpilased inimese pildi. Tööõpetuses lõikasid enda joonistatud pildi välja ja kleepisid koos kehaosade nimetustega paberile. Muusikaõpetuses lauldi kehaosade laulu koos liigutustega ning kehalises kasvatuses mängiti liikumis- ja rütmimänge, kus kasutati mõisteid „pea“, „õlg“, „käsi“, „jalg“, „silm“, „suu“ jne. Kõigi nende tegevuste ajal korrati kehaosade eestikeelseid nimetusi.

Viimasel ajal oleme õpilastega kuulanud umbes poolteist minutit kestvaid eesti laste laule. Näiteks ühes laulus läheb poiss külma ilmaga õue ja laulab sellest, mida ta endale selga paneb. Vene lapsed kuulavad laulu ja kirjutavad üles kõik eestikeelsed sõnad, mis nad selles laulus ära tunnevad (näiteks: kehaosad, riided, värvid). Kes veel hästi kirjutada ei oska, see võib joonistada. Selliste ülesannetega on õpilased väga hästi hakkama saanud. 

KOMMENTAAR

Põhjalikult ettevalmistatud uuendus

Maire Kebbinau, HTM-i keelepoliitika osakonna peaspetsialist:

Kallavaere keskkool alustas juba kaks aastat tagasi HARNO-ga konsultatsioone ja arutelusid, et leida parim lahendus eesti õppekeelega koolile, kus on viimastel aastatel kasvanud muu kodukeelega laste osakaal. Kooli meeskond osales mitmetel HARNO korraldatavatel keelekümbluse metoodika koolitustel, kutsus oma õpetajatega kohtuma nõustaja ja külastas Tapa keelekümbluskooli. Pikk kaalumis- ja valikute tegemise aeg andis kooliperele julguse teha panus keelekümblusele ja nii avati üks esimene klass eesti keele kümblusklassina

Käesoleva aasta alguses andis koolipidaja oma nõusoleku ja kool esitas avalduse liitumiseks keelekümblusprogrammiga. 

Kuid Kallavere koolil oli teinegi väljakutse: mida teha klassiga, kus on pooled eesti ja pooled vene kodukeelega lapsed ning kes on valmis üheskoos õppima kolmes keeles. Ka siin otsustati kasutada keelekümbluse põhimõtteid ja Tapa keelekümbluskooli kogemusi.

Külaskäigul Kallavere keskkooli nägime innukat ja asjatundlikku kooliperet ja õpetajaid ning lapsi, kes õppisid eesti, vene ja inglise keeles. Klassiruumides oli seintel näha juba selgeks õpitud teemadel pilte, sõnu, väljendeid ning need olid mõistmise toetamiseks õpetajal käepärast. Lapsed askeldasid eesti keele, matemaatika- ja käelise tegevuse lõimitud tunnis rühmadena ega pannud külalisi tähelegi.

Soovin Kallavere keskkooli kooliperele jätkuvat õpihimu, usku tulemustesse ja palju rõõmu alustatud teel.