Siis, kui maailm lukku läks

26. nov. 2021 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit
Aimi Püüa tutvustab Pärnu õpetajatele distantsõppe uuringute tulemusi. 
Foto: Annika Poildre

2020. aasta märtsis oli kogu maailm olukorras, kus pandeemiale tuli kiiresti reageerida. Polnud aega mõelda, kas lahendused on head või halvad, tuli tegutseda. HARNO testide ja hindamise osakonna juhataja Aimi Püüa tutvustab, millised uuringud kahe kaugõppeperioodi kohta on valminud ja mis neis sisaldub. 

Kohe, kui ühiskond lukku läks, algasid Eestis, Euroopas ja mujal maailmas arutelud, kas otsused, kuidas olukorda lahendati, olid õiged. Kas toetati noori eesmärgil saada paremaks? 

Kaugõppeteemaliste uuringute tarbeks hakati pandeemia algul koguma tõenduspõhiseid andmeid. Eestis hakati seda tegema paar kuud pärast distantsõppe algust 2020. aasta mais. Veebi vahendusel viidi uuringud kiiresti läbi, enamik oli elektroonsed, osa küsitluste, osa intervjuudena. 

Riikliku hindamise kogemusest oli kasu

Haridusteadlased tõid välja, et riigid, kus oli enne pandeemiaajastut riiklik hindamissüsteem olemas, olid paremini valmis hankima kiiresti tagasisidet pandeemiaga seoses tehtud otsuste mõju kohta. PISA uuring on näidanud, et meie õpilaste head teadmised sõltuvad nende sotsiaalsest taustast vähe. Seda peetakse Eesti riigi üheks eduteguriks PISA uuringus. Kui jäime distantsõppele, oli üks esimesi muresid, kuidas saab kool aidata kodu ja tasandada tingimuste ebavõrdsust. Muretseti, et õpilaste teadmiste ebavõrdsus suureneb ja üldine teadmiste tase võib langeda. 

Noorte arvamustes jäi kõlama, et kõik ained ei ole distantsõppe tingimustes võrdselt heal tasemel läbitavad. Eriti soovisid tagasi kooli pääseda lõpuklasside õpilased. Puudust tunti suhtlemisest – nii õpilased omavahel kui ka õpetajatega. Teadusuuringutest selgus, et motivatsioon on sageli olulisemgi, kui oleme osanud arvata. Kaugõpe sobib erinevalt õpilastele, aga peale selle sobib see erinevalt ka eri ainete õppimiseks. Me ei olnud selleks kõigeks valmis. Ühe või teise aine õpetamisel tekkisid tagasilöögid tulenevalt sellest, kuidas uue olukorraga harjuti või kui kiiresti ümber orienteeruti.  

Euroopa Komisjoni distantsõppe uuring, mille Eestis tegi Praxis, viidi läbi veebiküsitlustena õpilaste, lapsevanemate, õpetajate ja koolijuhtidega. Võrreldi viit riiki. 

Haridusfoorumi uuringul, mis toimus kohe maikuus, on ka jätku-uuring ja sellegi raport on ilmunud. Selles võrreldakse esimest distantsõppeperioodi teisega. 

Haridusministeeriumi tellimusel viis Tallinna Ülikool uuringu läbi 2020. a suve hakul. Hiljem tehti ka jätku-uuring. Avaldatud on põhjalik raport.

Eesti Euroopa viie riigi hulgas 

Euroopa uuringu tulemustest ilmnes sarnaselt Eesti omadega, et distantsõpe esimesel perioodil suurenes ebavõrdsus. Teistes riikides isegi rohkem kui Eestis olid kodused tingimused ebavõrdsed, tunti puudust internetiühendusest ja tehnoloogiast. Esimesel perioodil oli väga oluline lastevanemate roll. Euroopa ulatuses selgus tähelepanuväärne nüanss, et õpilased, kelle emakeel erines õppekeelest, vajasid eraldi tähelepanu. Eesti uuringutest tuleb välja, et meie õpetajad ja koolid toetasid väga kiiresti mitte ainult eesti keelest erineva õppe- ja emakeelega lapsi, vaid ka neid, kellele distantsõpe mingil põhjusel ei sobinud. Õpetajad ja lastevanemad tõid välja, et kui lapsed olid ekraani taga oma õpperuumis, oli nende edenemist keeruline jälgida ja toetada. Ka eesmärgipärast tagasisidet oli õpetajail keeruline anda. Õppeprotsess edenes paremini väiksemates gruppides töötades. 

Kõik uuringud ja küsitlused, eriti distantsõppe esimese perioodi kohta, tõid välja, et digiplatvormide ja tehnoloogiate paljusus segas ja andis tagasilööke. Rahvusvahelisest uuringust selgus, et õpetajad, kes olid vaimse tervise koolitustel osalenud või tegelnud sellega enne COVID-i perioodi, olid edukamad. Teistelt õpetajatelt nõudis uus olukord rohkem vaimset pingutust.

Väga paljud uuringud tõid välja õpetajate, aga üllatusena ka õpilaste digipädevuse kasvu. Enesejuhtimine muutus võtmesõnaks ning uuringud on näidanud, et seejuures eristuvad vanuseastmed väga selgelt. 

Eesti hea töö nõrgematega

Uuringud tõid välja, et Eestis leiti üles raskusse sattunud õpilased. Teisel perioodil, s.o 2020/21. õppeaastal kutsuti kooli õpilased, kellega oli vaja eraldi tegeleda, ja nende õpe toimus individuaalselt. Ka PISA tulemused näitavad, et Eestis tehakse head tööd nõrgemate õpilaste toetamisel, sama kinnitasid distantsõppe järel tehtud uuringud. Tugispetsialistid, ja mitte ainult IT-asjatundjad, vaid kõik kooli tugispetsialistide võrgustiku liikmed, olid paljudes koolides ootamatult väga olulised ja hõivatud ning neid kasutati heas mõttes ära. 

Õpilased tõid välja, et just õppe alguses ootasid nad sageli ülevaadet õppimise pikemast plaanist: mida ja miks õpitakse ning kuhu tahetakse jõuda, ning seda nad ka said

Väga paljud õpetajad andsid ka kontakttunde ja märkisid koormuse tõusu distantsõppe perioodil. Sarnaselt teiste riikidega ilmnes Eestis, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad vajasid abi ja juhendamist, et toetada õpilaste heaolu ja vaimset tervist. Õpetaja ja õpilase hea kontakt aitas õppimisele kaasa. 

Esimesest kogemusest õpiti kiiresti

Eesti uuringud näitasid, et 2020/21. õppeaasta alguses oldi koolides kokku lepitud digitaalsete keskkondade kasutamises ja tarvitati neist vaid ühte-kahte, mitte nagu alguses, kus iga õpetaja kasutas oma keskkonda. Uuringutest ilmnes, et pärast esimest koroonaperioodi valmistuti selleks, et uuel õppeaastal võivad koolid naasta distantsõppele: augustis enne õppetööd planeeriti uut õppeaastat, olles õppinud kevadisest kogemusest. Uue õppeaasta tingimustes arvestati paindlikku õppekorraldust ning kontakt- ja distantsõppe head kogemused põimiti uue õppeaasta alguses ühte. 

Haridusfoorumi uurimuse jätku-uuringu raport on mahukas. Seal on toodud paralleele esimese perioodiga ning see, millega uuel õppeaastal arvestati. Üle 40% uuringus osalenud õpetajatest tõi välja, et teisel perioodil olid nad kindlamad, rahulikumad, olid ise ja koos kollektiiviga analüüsinud esimest perioodi, kavandanud meetmeid, vahendeid, kuidas käituda, kui teine periood peaks jälle distants- või hübriidõppele sundima. Eesti õpetajaid iseloomustas samuti toimunust õppimine. 

Veerand vastanutest leidis, et teine periood oli lihtsam. Tehti mitte ainult koolisiseseid kokkuleppeid, vaid lepiti kokku ka õpilaste ja lapsevanematega. Samas kümnendik õpetajatest pidas teist perioodi kurnavamaks.

37% õpilastest teatas, et teisel perioodil oli õppekorraldus parem. Rohkem oli videotunde, õpe oli eesmärgipärane, reeglites olid kokku lepitud. Samas ütlesid õpilased ja ka lapsevanemad, et teine õppeaasta oli pingelisem. Tööd oli rohkem, õpilased väsisid varasemast enam, nõuded olid suuremad ja vaba aega õpilastel vähem. Õpilaste hinnangul paranesid oskused viiel protsendil, üheksal protsendil paranesid nende arvates ka õpetajate oskused saada erilises olukorras hakkama. Siiski märkis 21% õpilastest, et võrreldes esimese pandeemiakevadega oli raskem: koormus oli suurem, motivatsioon langenud, käegalöömine ning stress süvenesid. 

Lapsevanemad jagunesid kolmeks

Uuringus toodi välja, et lapsevanemad jagunesid kolmeks: olid väga positiivsed ja entusiastlikud ning väga negatiivsed. Nende vahele jäid need, kes usaldavad lapsi ja kooli ning väga palju õppetöösse ei puutu. Kriitilisemad lapsevanemad täheldasid sarnaselt õpilastega langenud motivatsiooni, vaimse tervise probleeme, vähenenud liikumist ning laste omavahelist suhtlust. Hea oli see, et lepiti kokku tehnilised platvormid ning arenesid nii laste kui õpetajate tehnilised oskused. 

Vanemad tõid positiivsena välja, et enne uue õppeaasta algust olid reeglid teada ja see andis turvatunde. Positiivsemalt meelestatud lapsevanemad märkisid, et teisel perioodil kokku lepitud reeglid hõlbustasid õppetööd. Eesti lapsevanemadki tõid esile, et õpetajad leidsid üles lapsed, kellel oli raskusi ja kellele tuli läheneda individuaalselt, ning pakkusid neile tuge. 


Pandeemiaaegset kaugõpet käsitlevad uuringud


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!