Sõprussuhete alus on keeleoskus

Soome Instituut tähistas möödunud nädalal oma 30. sünnipäeva konverentsiga. Tähtpäevaga seoti ajaliselt ühte ka soome keele õpetajate sügisseminar.

Tähtpäeva puhul oli Tallinna saabunud Soome teadus- ja kultuuriminister Antti Kurvinen. Konverentsil kõneldes tunnustas minister instituudi tegevust kahe riigi ja rahvuse sarnasuste ja traditsioonide toetamisel. Instituudil on olnud alates asutamisest kontor nii Tallinnas kui Tartus. Nende kaudu on instituut kogu Eesti oma tegevusega katnud, lausus Kurvinen ja nimetas huvitavaks arenguks ettevõtmisi Narva suunas. „On väga rõõmustav, et instituut on viimastel aastatel Ida-Virumaal venekeelsetele koolidele koolitusi korraldanud ning mentorluse ja arendusprojektide abil on sellesse kaasatud Soome kolleege,“ rääkis Kurvinen.

Soome keel on olnud üks kolmest Eestis kõige enam kasutatud võõrkeelest. Kurvineni sõnul on maailmas väga vähe selliseid riike. Minister avaldas rõõmu, et huvi soome keele õppimise vastu on Eestis kasvamas. „Selle eest oleme tänulikud ka meie päevakangelasele, kes on selle nimel kogu oma 30-aastase tegevusperioodi jooksul palju tööd teinud,“ lausus Kurvinen. 

Soome keele õpetamise kõrval on instituut toetanud Eesti koolides keele- ja kultuuritegevust, nagu näiteks Aleksis Kivi päeva tähistamine ja ühiskoolitused soome keele õpetajatele aktuaalsete keeleküsimuste teemal. Soome keele õpetamist ja õppimist on motiveerinud iga-aastane soome keele õpetaja, kooli ja noore õpetaja valimine ning parimate soome keele oskajate võistlused. Instituut on olnud Agricola-nimelise konkursi korraldusmeeskonnas. 

Minister tänas Soome Instituuti keelepoliitilise mõjutustöö eest. „Pärast kahekümneaastast pausi on Eestis jälle võimalik soome keele testi sooritada,“ lausus Kurvinen. Tema sõnul nõudis see instituudilt suurt ponnistust ning nüüd on see õnnestunud nii Eestis kui Soomes. Hõimurahva minister kohtus konverentsi eel ka haridus- ja teadusministri Liina Kersnaga. Kurvineni sõnutsi vesteldi kohtumisel väga olulisel teemal – Soome ja Eesti koostöö tihendamisest hariduse vallas.  

Sõpra on vaja kriisis

Eelkõnelejast erinevalt vaatles ajalehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand kahe riigi suhteid ühiskonnakriitiliselt. „Just sellest hetkest, kui Eestist sai Euroopa Liidu ja NATO liige, on eestlaste ja soomlaste omavahelised, just soomekeelsed suhted kiiresti alla käinud ja nende jätkuvus tulevikus on küsimärgi alla seatud ja kahjustatud,“ arvas Tarand ja põhjendas oma väidet mitme näitega. 

1980-ndate lõpuks oli Eestis välja kujunenud – kuigi vigase rääkimisega – väga lai soome keele mõistmise ja tarvitamise alus. See oli meile suureks abiks võrreldes meie ajalooliste saatusekaaslastega uude ühiskonda siirdumisel, sellega kohanemisel ja enda mõistmise saavutamisel. Tarandi hinnangul hakkas meil kultuurinormiks kujunenud soov soome keeles rääkida ja seda mõista hääbuma selle sajandi alguses. Soome keele oskajate ja huviliste järelkasv Eestis ei ole piisav. Üldhariduskoolide kohustusliku võõrkeeleõppe struktuuriga oleme me kultuuriajakirjaniku hinnangul valel teel. Seal peaks võõrkeelte õppimisel olema eelkõige puhtpraktiline eesmärk. Riigi poliitika kujundamisel peab silmas pidama nii inimese isiklikku võimalikku kasu, mis tal tulevikus keeleoskusest tekib, kui ka riigi ja ühiskonna strateegilist hüve. Keeleõpe meie üldhariduses ei teeni Tarandi sõnul kumbagi eesmärki. Sõpra on vaja siis, kui on kriis, aga sõbraks ei saa, kui keelt ei oska, sedastas Tarand.

Hargmaisus on uus elustiil

Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik kõneles kahe maa suhete hoidmisest. Kuigi meie ühiskond ei ole nii sidus, nagu on Põhjala riikides, meil on vähem usaldust oma riigi ja kaaskodanike vastu ning ühiskonnas teravamad lõhed, on meil võrredes teiste endiste idabloki riikidega hästi läinud, arvas Raik. 

Välispoliitika eksperdi sõnul on Põhjamaade koostöö muutunud taas nähtavamaks ning kõigi Põhjala-Balti regiooni riikide huvides on tugevdada ka omavahelist koostööd. Põhjala-Balti regioonina võiks koos rohkem panustada Euroopa Liidu arengusse, pakkus Raik. 

Ta tõi välja meile ja soomlastele omaseks saanud kahe kodu pidamise kahel pool Soome lahte. Sellisel elul on põnev nimi hargmaisus ja tänapäeval ei ole selles tema arvates midagi erilist. Hargmaised inimesed räägivad kahte keelt ja tunnevad seotust mõlema kultuuriga. Nemad hoiavad majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. „Hargmaistel inimestel on Eesti-Soome suhetes oluline koht – me seome ühiskondi kokku,“ sõnas Raik, kes isegi kuulub nende sekka. Rahvuslusel, mis on Eestile ja Soomele väga oluline, võib tema sõnul olla ka positiivne jõud. See hoiab ühiskonda koos ja viib edasi, olles maailmale avatud. 

Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi võttis konverentsi kokku seal kõlanud märksõnadega: sõprus ja selleks vajalik keeleoskus ning hargmaisus. „Soome eestlane või Eesti soomlane – seda ei ole kunagi varem ajaloos olnud sellisel moel kui praegu. Ja see on meie ühise kultuuriruumi alus,“ sõnas Valkeeniemi.

Keeleõpetajate sügisseminar

Soome keele õpetajate sügisseminar toimus konverentsile järgnenud päeval neljatunnise hübriidkoolitusena. Seminari korraldaja, Soome Instituudi eesmärk oli anda õpetajatele põgus ülevaade Soome keele- ja kultuurielus toimuvast ning teemadest, mis on olulised seal töötavate soome keele õpetajate jaoks.

Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi teatas, et instituudi sünnipäevakingiks saadud raha soovivad nad kasutada selleks, et saata soome keelt õppivaid õpilasi umbes nädalaks Soome koolidesse, et keelt autentses keelekeskkonnas omandada ja kasutada. Plaan on otsida Soomest Eesti koolidele sõpruskoole, kus õpilased saaksid paari-kolmekaupa tunde jälgimas käia. Rahaga kaetakse õpilaste reisikulud.

Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Pille Põiklik tutvustas põgusalt rahvusvahelist projekti, kus on uuritud, milline on olnud koroonaaja mõju keeleõppele ja -õpetajatele. Projekti alus oli küsitlus, mis viidi läbi üle maailma. Koguti 1700 vastust enam kui 40 riigist, sealhulgas Eestist. 

Koroonaperiood on hästi osutanud, kui oluline on meie kõigi vaimne heaolu, õpetajate ja õpilaste head suhted, mis on olnud edu võti distantsõppes. Vastajad olid hinnanud oluliseks ka vajadust anda õpilastele rohkem vastutust ja vabadust. Põhisõnumina tõi Põiklik uuringust välja, et kõik, mis toimib keeleõppes, toimib samuti koroonaajal. Projektist valmivad soovitused ja heade praktikate ülevaated.

Keelepoliitika peaekspert nimetas ka valitsuses 11. novembril kinnitatud eesti keele arengukava ja hariduse arengukava järgmiseks 15 aastaks. „Esmakordselt on eesti keele arengukavas võõrkeeled ja seatud sihid nende õppimiseks ning keeleoskuste väärtustamiseks,“ rääkis Põiklik. Keelte kõrval, mida on vaja õppida ja osata, on välja toodud ka meie lähinaabrite keeled. Soome keelel on Põikliku sõnul oluline varjund, sest sel on meie kultuuri peegeldusena eriline roll. 

1993. aastal loodud Eesti soome keele õpetajate seltsil on 78 liiget. Seltsi juhatuse esinaise Karola Velbergi sõnul kasvab liikmete arv iga aastaga. 

Aino Kallase preemia pälvis Tallinna Ühisgümnaasium

Soomes tegutsev sihtasutus Viro-Säätiö (Eesti Fond) andis 2021. aasta Aino Kallase preemia Tallinna Ühisgümnaasiumile kooli panuse eest soome keele õppimise edendamises. Auhind anti üle 12. novembril Soome suursaatkonnas Tallinnas. 

„Keeleoskusel on äärmiselt oluline roll Soome ja Eesti suhete arendamisel. Tallinna Ühisgümnaasium teeb tänuväärset tööd soome keele õppimise edendamiseks,“ põhjendas Viro-Säätiö esimees Jorma Lempinen. Koolis õpetatakse soome keelt B-keelena alates 6. klassist. Edukalt on koolis rakendatud uusi meetodeid soome keele populariseerimiseks, nagu näiteks tänavu esmakordselt korraldatud Soome ettevõtluspäev. Soome keelt valikainena hakati Tallinna Ühisgümnaasiumis õpetama 40 aastat tagasi. 

Nagu Soome Instituut nii on ka Aino Kallase preemia asutanud Viro-Säätiö loodud 1991. aastal eesmärgiga toetada teadust, kunsti haridust ja kultuuri. Tänavu soovib fond keskenduda oma põhieesmärgile ning toetada soome keele õpetust Eestis. 

Aino Kallase preemiat antakse välja aastast 2004. Sellega tunnustatakse eestlastest üksikisikuid või kollektiive, kel on märkimisväärseid teeneid Eesti-Soome kultuurisuhete arendamisel. 2013. aastal pälvis selle preemia Tallinna Lilleküla gümnaasium.