Täpselt sihitud haridus kui kogukonna tugevuse alus

19. nov. 2021 Tarmo Soomere Eesti Teaduste Akadeemia president - Kommenteeri artiklit
Tarmo Soomere. Foto: Reti Kokk

Just sai Glasgow’s läbi juba 26. kliimaprobleemidele pühendatud tippkohtumine. Kõigi selliste kohtumiste eel on teadlased püüdnud riigijuhtidele head nõu anda. Pealtnäha mitte eriti tulemusrikkalt, nagu on häälekalt väljendanud Greta Thunberg. Siiski ei tasu alahinnata nõuandmise mõju. See on nagu tehnoloogiliste muudatustega. Roy Amara sõnastuses: hindame nende lühiajalist mõju üle ja alahindame pikaajalist. Mälu-uurija Endel Tulving on selgitanud, et nõu tulebki anda eri sõnastuses mitu korda. See käib ka õppimise kohta. Eriti siis, kui õppuriteks on juba suure kogemusega täiskasvanud.

Teame Murphy (Clarke’i) seadusest, kuidas asjad uute ideede puhul käivad. Reaktsioonil on üldiselt kolm astet. Algul ühmatakse, et see on võimatu. Varsti kuuleme, et see on võimalik, aga ei tasu ettevõtmist. Kui ettepanek on realiseeritud, ei unusta keegi kinnitada, et ta on kogu aeg rääkinud, kui hea see idee oli.

Kui miski üldse täiskasvanute õppimist segab, siis just selle seaduse mõju. Käilakujude positsiooni muutused lõhuvad usaldust. Enamasti me ei mäleta täpselt, mida keegi nimelt ütles. Aga Endel Tulving kinnitab: meie mälu on selle kinni püüdnud ja salvestanud. See ilmub kindlasti kord nähtavale. Tavaliselt ebasobival ajal.

Nii nagu nõuannete kuulamine, on ka õppimine usalduse küsimus. Õpetaja peab olema õppijast targem ja kogenum. Sest muidu ei ole ju mõtet teda kuulata või järgida. Bertrand Russelli sõnadega: kui rumal inimene jutustab ümber seda, mida tark räägib, ei ole see kunagi õige, sest alateadlikult muudab ta kõik selle, mida kuuleb, selleks, mida suudab mõista.

Globaalprobleemide lahendused on lokaalsed

Glasgow’sse kogunenud riigijuhtidele antud soovituste sekka lipsasid ka mõned uued aspektid. Tehnoloogilistest uuendustest enam ei piisa. Vajame lahendusi, mis suudavad arvestada inimeste tundeid, soove ja hirmusid, aga ka inimkäitumise eripära. Ei piisa, et rohepöördes saame kauba peale puhtama õhu, parema tervise ja energiajulgeoleku. Inimesed peavad end selles protsessis hästi tundma.

Elamist vääriva tuleviku ehitamine on sarnane vaktsineerimisega. Probleemid on globaalsed, aga lahendused lokaalsed. Isegi kui õpitakse globaalselt teada olevaid asju, on õppijaks konkreetne inimene. Vaktsineerimine on üksikisiku tegu, aga vaktsineerimise mõju alati kollektiivne. Sama on rohepöördega või kliimamuutuse leevendamisega. Üleminek teistmoodi toimimisele peab saama teoks kogu maailmas. Samas iga aparaat paigutatakse kellegi aia taha või lausa õue.

Sageli pole aparaati vajagi, soovitati riikide juhtidele. Tehnika viimane sõna ei pruugi olla parim lahendus. Kõik sõltub kohast ja tingimustest. Tuleb nutikalt rakendada traditsioonilisi oskusi, sobituda kohalike oludega, mõista ja toetada inimesi. Kohalike kaasamine ja neile sobiva õpetuse pakkumine on sageli suurim samm elamist vääriva tuleviku poole.

Mastaapsed ümberkorraldused ei tohi käia isevoolu teed. Sest siis saavad ikka rikkad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks. Ka Eestis näeme kiiret polariseerumist. See ei ole ajaloo vältimatu kaasnähe. Maailma tulevikku kujundavad protsessid vajavad ka tarka juhtimist ja selgeid plaane. Mitte ainult riigijuhtide, vaid ka regioonide, valdade ja kogukondade tasandil.

Lahenduste alus on adekvaatne informatsioon

Tänapäeva maailmas õppimist mõtestades ei pääse üle ega ümber informatsioonist ja selle liikumisest. Fakte on saanud nii palju, et isegi ühe valdkonna piires pole lihtsurelikul võimalik neid omandada. Peale selle tohutu hulk asju, mis pole õiged. 

Mõnikümmend aastat tagasi tundus, et kohe jõuame helgesse teadmispõhisesse maailma, kus vajalik teave on vaid mõne kliki kaugusel. Saabusime aga müra ja ebatõdede maailma. Nende kandjad – internet ja sotsiaalmeedia – on eelmise sajandi kõige fantastilisemad leiutised; suurepärased võimalused nii enesetäiendamiseks, kultuuriliseks arenemiseks kui ka meelelahutuseks. Mõlema tugevaim ja nõrgim külg on sama: vabadus.

Interneti kasutamine on saamas üheks inimese põhiõigustest. Küsida tuleb aga, kas inimestel on ka võõrandamatu õigus viibida infomüra keskel või teadlikult konstrueeritud valeinfo väljas? Nõukogude süsteemi ühelt kõige sädelevamalt kriitikult, väljapaistvalt filosoofilt Aleksander Zinovjevilt pärineb mõte, et pole midagi saatanlikumat kui professionaali käega moonutatud tõde. Isegi haritud ja kogenud inimesel on sageli pea võimatu omal käel sellist valet eristada.

Veel raskem on aduda, kuidas mõjub see, kui infot esitletakse osaliselt. Nii näiteks kirjutas Varro Vooglaid Facebookis 05.11.2021, et akadeemik Krista Fischeri hinnangul tulnuks 23. oktoobril Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldus „lihtsalt ära keelata“.

Krista Fischeri sõnad olid tegelikult järgmised: „Sellisel moel seda lubada ei olnud õige. Deltatüvi on nii nakkav, et võis levida ka vabas õhus. Aga peamiselt: selle võimaluse, et inimesi pannakse bussidesse ja tuuakse mujalt kohale, oleks kindlasti pidanud välistama. Fotodelt on näha, et Võrust, Valgast, Tartust ja mujalt kohale toodud olid peamiselt vanema generatsiooni esindajad, istusid bussis tihedalt koos ilma maskideta. Oleksin toetanud selle ürituse ärakeelamise otsust, kuigi saan aru ka neist, kes õigustasid lubamist.“ Varro Vooglaid tõi ära vaid akadeemiku selgituse esimese ja viimase lause. Sellest muutus radikaalselt kogu kontekst.

Arvamuste vabadust peab tasakaalustama hea haridus

Kui sõna on nii vaba, et sõnumit võib julgesti moonutada, kui kirjeldatud tüüpi esitlemine on inimõigus (ja praegu tundub, et on), siis ei saa piirduda klassikalise haridusega, mis tutvustab fakte ja pakub valiku nendevahelisi seoseid. Noor põlvkond saab koolist teada, mis on demagoogia ja kuidas ära tunda manipuleerimist. Sellist teadmist ja kaasnevat paksu nahka paljudel keskealistel ja vanematel lihtsalt pole. Siis, kui nemad koolis õppisid, oli hea lastetoa ja varitsevate ohtude tähendus teistsugune.

Haridusmaastik peab reageerima nende kategooriate tähenduse muutumisele. Inimestel on võõrandamatu õigus saada teada, kuidas ära tunda petukirju, õngitsemist või püramiidskeeme. Kui maailm muutub keerukamaks, peab muutuma hariduse paradigma. Parafraseerides tuntud ütlust: igaüks peab olema vähemalt üks kord elus noor; ja pole vahet, mis vanuses.

Maailma rohelisemaks muutes

Vaid vähestel on tänapäeval privileeg töötada samas valdkonnas terve elu. Elu muutub nii kiiresti, et kord õpitud ametid kaovad ja uued tekivad.

Tulevikust vaatab vastu energia probleemistik. Mitte ainult selle pärast, et elektri hind on hüpanud laest läbi. Sellel on sügavamad põhjused. Kaasaegne infoühiskond saab eksisteerida ainult siis, kui seda toetab perfektne energiavarustus.

Räägime praegu palju rohepöördest. Kõige rohelisem on see energia, mis on jäetud tootmata ja tarbimata. Hoonete kompleksne renoveerimine tundub olevat selles suunas kõige etem valik. Soojustamise ja küttesüsteemi vahetuse kaudu hoonete energiavajadus väheneb lausa paar korda. Luuakse hea sisekliima ja surutakse maha õhu kaudu levivad haigused. Eesti on mitme aasta võrra Euroopast ees oma tööstuslike lahendustega, mida pakub akadeemik Jarek Kurnitski töörühm.

Sellest voost on praegu väljas väikeelamud ning administratiiv- ja tööstushooned. Jõukuse ja energia hindade kasvades tuleb hakata ka nendega tegelema. Selles vallas saavad paljud mitu aastakümmet tööd ja leiba.

Iga kogukond ja selle hooned on erinevad. Kohalikud oskavad enamasti kõige paremini hinnata, milliseid oskuseid oleks tarvis omandada või milliseid lahendusi rakendada. Selle kohta käivad Antoine de Saint-Exupéry sõnad: kui taltsutad, siis vastutad. Kui annad soovituse või sätid paika regulatsiooni, siis õpeta, kuidas seda mõista ja järgida.

Teine viis liikuda rohepöörde poole on puhtamalt elektrit toota. Elektrit ei saa praegu lattu panna. Siit taastuvate energiaallikate nagu tuul ja päike murekoht. Meie kliimas võivad talvised tuulevaiksed perioodid kuni kolm nädalat katta kogu Põhja-Euroopa. Tuleviku energeetika keskne ülesanne on seega energia salvestamine sellisteks aegadeks.

Energeetikasüsteemi muutumine algab selle kõige tagumisest otsast, kohalikest omavalitsustest, ääremaalt. Kui hakata seal elektrit tootma ja salvestama, ei ole vaja nii jämedat traati ja nii võimsaid trafosid. See tähendab kümneid uusi ameteid ja sadu uusi töökohti seal, kus varem ainult tarbiti ja maksti. Või toodeti prügi. Ringmajanduses ei ole enam prügi, on teistmoodi ressurss. Nagu naljatades öeldakse teaduse kohta: ühe mehe vead on teise mehe andmed.

Tarkus tarviline vara

Järjest enam peetakse kogu maailmas silmas, et ka kõigi poliitiliste otsuste tegemisel oleks laual parim erialateadmine ja sellega koos vastav väljaõpe. Olgu see tselluloositehas, tuumajaam, uus väikesadam või tuulepark. See suund on äärmiselt vajalik ka kohalike omavalitsuste tasandil.

Eesti on väike riik, kus peaaegu kõik tunnevad kõiki. Parim teadmine on enamasti vaid paari telefonikõne kaugusel. Sageli piisab kiirest nõupidamisest nendega, kes teavad. Tarkadega, mitte kavalatega. Nendega, keda saab usaldada ja kelle järgi joonduda. Paljudes ühiskonnaelu aspektides on sellised eksperdid kulla kaaluga. Werner Heisenbergi definitsiooni järgi: ekspert on inimene, kes teab kõige hullemaid vigu, mida tema alal on võimalik teha, ja seda, kuidas neid vältida. Eriti oluline on see kohalikul tasandil, kus ressursse ja vintskust ei pruugi väga palju varuks olla. Selleks ei pea olema meeletult informatsiooni. Lennart Meri sõnadega: õigete otsuste langetamisel ei ole määrav informatsiooni hulk, vaid selle kvaliteet.

Tulevikku piilumiseks sobivad hästi Iiri õpetlase Clive Staples Lewise sõnad: me ei saa minna tagasi ja muuta algust, kuid saame startida sealt, kus oleme, ja muuta lõppu. Pakkudes oma kaasteelistele usaldatavat informatsiooni, head ja täpselt sihitud haridust ja innustades neid selle alusel julgelt tulevikku vaatama. See teeb kogukonnad tugevaks. Ka meie riik on lõppeks ainult nii tugev, kui tublid ja võimekad on selle rakukesed.


Lühendatult Erasmuse projekti „AGENDA – Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava“ lõpuseminaril 9. novembril peetud ettekandest.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!