Teadustööde konkursile oodatakse nooremaidki
Eesti Teadusagentuur kutsub juba kahekümne esimest korda õpilasi osalema teadustööde konkursil. 12–19-aastased põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased saavad oma uurimis- või loovtöid esitada kuni 20. veebruarini.
Konkursi siht on innustada noori süvitsi uurima huvipakkuvat teemat või nähtust ja anda võimalus tutvustada oma tööd laiemale publikule ning saada ka tagasisidet haridus- ja teadusvaldkonna asjatundjatelt.
Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Alliku sõnul on konkursil osalejate arv järjest kasvanud. Seekord saavad osa võtta ka nooremad huvilised.
„Meie üks eesmärk on äratada noortes teadushuvi ja pakkuda neile võimalust seda päriselt rakendada, seega on tore teatada, et nüüd on osalema oodatud kõik vähemalt 12-aastased õppurid,“ lausus Allik. „Konkursil osalemine on hea võimalus end proovile panna, tutvuda teiste põnevate töödega ja kui läheb hästi, siis võita väga ägedaid auhindu, muuhulgas võimalus esindada oma teadustööga Eestit välismaal. Ka tänavuselt Hispaanias toimunud Euroopa noorteadlaste konkursilt tõid Eesti noored koju eripreemiad.“
Konkursitöid hinnatakse eraldi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes, võitjate vahel läheb jagamisele 11 400 euro suurune preemiafond.
Kuni sada parimat saavad oma uurimusi esitleda konkursi lõppvoorus, mis toimub õpilaste teadusfestivalil 12. ja 13. aprillil Eesti Rahva Muuseumis. Festivalil antakse üle riiklikud preemiad ja koostööpartnerite eriauhinnad ning tunnustatakse parimate tööde juhendajaid.
Premeeritute seast valitakse Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ja rahvusvahelisele teaduskonkursile Regeneron ISEF Ameerika Ühendriikides.
Teadusagentuur paneb välja eriauhinnad osalemiseks International Wildlife Research Weekil Šveitsi Alpides ja Šveitsi talendifoorumil. Rahvusvahelised konkursid avavadki noorte jaoks sageli uusi ja põnevaid uksi teadusmaailma.
Mitmed Eesti kõrgkoolid, näiteks Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool, võtavad konkursil edukalt osalenud gümnaasiumilõpetajaid vastu väljaspool konkurssi.
Riikliku preemiaga autasustatud tööd antakse üle rahvusarhiivile. Rahaauhinnad saavad ka I preemia pälvinud tööde juhendajad. Põhikooliõpilaste juhendajatele antakse välja kaks I preemiat (à 850 eurot), kaks II preemiat (à 550 eurot) ja kaks III preemiat (à 350 eurot).
Gümnasistide juhendajatele antakse välja kaks I preemiat (à 1100 eurot), kaks II preemiat (à 800 eurot), kaks III preemiat (à 600 eurot). Kõigi I preemia pälvinud teadustööde juhendajad saavad preemiaks 725 eurot.
Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpetaja Lauri Mällo juurde panevad õpilased end juba pool aastat ette kirja, et just teda endale juhendajaks saada. Mällo võtab igal aastal vastu kümmekond juhendatavat, kaks korda rohkem, kui peaks. Enamasti leiavad tema juurde tee õpilased, kel oma idee juba olemas. Juhendaja küsibki esmalt, kas siht on teha hinde kättesaamiseks kohustuslik koolitöö või osaleda oma uurimusega ka konkursil. Paljud Mällo juhendatavad on jõudnud nii Eesti Teadusagentuuri kui ka teistel õpilastööde konkurssidel hinnatud kohtadele ning parimatest parimad rahvusvahelisele tasemelegi.
„Minu õpilastel on läinud konkurssidel ka seepärast hästi, et mulle endale meeldib juhendada. Pean seda oluliseks õppemeetodiks,“ ütles Mällo.
- Konkursil võivad osaleda 12–19–aastased Eestis õppivad noored kas üksinda või kuni kolmeliikmelise rühmana. Osalemiseks tuleb esitada konkursi toimumisega samal (2022) või sellele eelnenud kalendriaastal valminud ja nõuetekohaselt vormistatud konkursitöö.
- Lisainfo konkursi ja osalemistingimuste kohta leiab teadusagentuuri veebilehelt. Töid saab esitada konkursikeskkonnas www.etag.ee/konkursid. Konkursitööle tuleb lisada kuni üheleheküljelised eesti- ja ingliskeelsed kokkuvõtted. Kui töö on esitanud õpilaste kollektiiv või konkursitöö moodustab osa laiemast uurimistööst, tuleb kaaskirjas selgelt välja tuua iga õpilase panus töö valmimisse.
- Konkurssi korraldab teadusagentuur koostöös HTM-iga.