Vaba semester täitis õpetajaid rahuloluga

15. novembrini saavad õpetajad ja tugispetsialistid kandideerida riiklikule haridusstipendiumile, mis võimaldab võtta järgmisel aastal igapäevatööst vaba semestri, et astuda rutiinist välja ning arendada iseennast ja oma valdkonda. Kahel tänavusel stipendiaadil, Haapsalu kutsehariduskeskuse kutseõpetajal Aili Tervonenil ja Rannu lasteaia Naerupesa õppealajuhatajal Karin Tuvikesel on stipendiumi kasutamise periood läbi ja nad võtsid tehtu kokku.

AILI TERVONEN:

Mais ja juunis, minu riikliku haridusstipendiumi kasutamise perioodil valmis praktilise kulinaaria õppematerjal lihtsustatud õppega abikokkadele, tasemele 3. Õppematerjal on avaldatud Haapsalu kutsehariduskeskuse kodulehel ja E-koolikotis ning seda kasutatakse aktiivselt (https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/31317-Praktiline-kulinaaria-abikoka-eriala-lihtsustatud-oppele). 

Õppematerjali roavalikust kuuluvad pooled soome-ugri toidukultuuri ja on valitud kutsestandardist tulenevate pädevuste alusel. Töö sisaldab 40 roakaarti koos juhistega, fotosid roogade valmistamisest, juhist õpetajale koos töökavaga ja hindamismudelit. Täiendava informatsioonina on lisatud soome-ugri toidukultuuri üldiseloomustus, interaktiivne kaart soome-ugri rahvastest ja tunnustoitudest ning kõrvale toodud sarnased road mujalt maailmast, mis arendavad samu tunnis läbitavaid pädevusi. Loodan, et õppematerjal abistab ja inspireerib kolleege nende töös õppijatega. 

Ajagraafik ja stipendiumi suurus (3790 eurot) projektitööks olid väga realistlikud. Juunis katkes töö minu vaktsineerimise tõttu kaheks päevaks. Lisaks ei näinud ma projekti kirjutamise ajal ette osavõttu Välis-Soome parlamendi tööst juunis. Seetõttu lükkusid viimased projektiga seotud IT-tööd edasi. Siit soovitus projektikirjutajatele: ärge planeerige ajagraafikut liiga tihedaks. 

Eeltegevusena läbisin toidufotograafia kursuse. Hindan fotode tulemust heaks, kui arvestada, et see on saavutatud lihtsate käepäraste vahenditega. Kokku töötlesin umbes 500 pilti, millest õppematerjalis on kasutatud pooli. 

Eelnevalt hakkasin mõtlema digivahenditele, kuhu õppematerjal üles ehitada. Läbisin osaliselt HARNO korraldatud H5P seminarisarja, et saada aru, kas H5P väga paljudest võimalustest näiteks Interactive Book sobib minu projektitööks. Sobilikuimaks põhjaks praktilise kulinaaria õppematerjalile osutus Google Drive, roakaardid tegin Exceliga ja üles laadisin OneDrive’i kaudu. Roakaardid on lukustatud, kasutaja saab muuta ainult portsjonite arvu. Vahenditest kasutasin veel H5P ja Geniallyd.

Võtsin osa ka soome-ugri VIII maailmakongressist, mis toimus 16.–18. juunini. Eesmärk oli kohtuda soome-ugri toidukultuuriga kokku puutuvate inimestega. Algsed ideed ei realiseerunud, kuna need, keda lootsin seal kohata, kohal ei viibinud. See-eest sain palju väärtuslikku infot eestisoomlaste kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu esimehelt Taisto Raudalaiselt (arvukate kokandusraamatute autori Linda Petti lapselaps), kellele toidukultuuri teema on nii erialaselt kui eraeluliselt lähedane. Sain käsikirjalist materjali, millega rikastasin loodud õppevara. Kongressil osalesin soome-ugri kultuuri teemapaneelis: traditsiooni(lise)st kaasaegseni, nüüdisaegsed innovatsioonid soome-ugri kultuuride arengus ja brändiloome. Soome-ugri kongress andis tõuke julgemalt esitleda oma töö- ja argitegevuses soome-ugri üdi. See on loov, mitte säilitav kultuur.

Kahel päeval viibisin Astangu kutserehabilitatsiooni keskuses. Seal viisime koos kutseõpetajate Tiivi Karuse ja Aet Kalaga läbi praktilise toiduvalmistamise tunnid, kus abikoka eriala õpilased valmistasid toitu projektis olevate roakaartide alusel. Tulid välja mõned roakaartide nõrgad kohad, mis on nüüdseks parandatud. Astangu KRK õpetajad hindasid sellist koostööd väga ja olid õppematerjali üle rõõmsad. Nad viitasid süsteemsusele, kus pädevused ja road on kokku viidud. 

Enesearenguks lugesin veel teemaga seotud romaane. Palju toidukirjeldusi on Soome kirjaniku Kaari Utrio ajaloolistes romaanides. Lugesin läbi kõik tema eesti keelde tõlgitud romaanid.

Tõdesin, et soome-ugri toidukultuur on nagu voogav muinasjutt, mis ei tunne riigipiire, vaid ujub üle nende ja napsab naabrite toidulaualtki head ja paremat. Kohati võib see olla isegi sensoorse kasvatuse õppetunniks: „Jugralased joovad verd nagu vett …“ (A. Leete, Soome-ugri saladused 2019). Toidupärimust kujundab maastik, millele asetuvad uued kihistused kultuurikontaktide ja tehnika arengu kaudu. Oli imeline pühenduda kaks kuud soome-ugri toidupärandile ja tegeleda enesearenguga. Tavatöö kõrvalt ei oleks seda suutnud. 

Positiivsete emotsioonidega täidetud õpetaja suudab jagada neid ka õppijatega. Õnnelik õpetaja tähendab ka õnnelikku õppijat, kasutagem võimalust ennast rahuloluga täita. Tänan Haapsalu kutsehariduskeskust, Astangu KRK-d ja oma abilisi õppematerjali valmimisel.

KARIN TUVIKENE:

Tegelesin arendusteemaga „Loovuse ja eneseregulatsioonioskuste õppimine ning selle soodustamine koolieelses eas erivajadustega lastega“. Lapsevanematele ja õpetajatele teeb muret laste väljakutsuv käitumine. On oluline, et täiskasvanu oskaks õpetada lapsele uusi käitumisviise, sõnastada lapse probleemid ümber oskusteks, mis laps peab omandama. See võib kujuneda pikaks ja aeganõudvaks tegevuseks. Lapsele tuleb õpetada näiteks, kuidas järjekorras seista, milliseid sõnu kasutada enda väljendamiseks jne. Lapsel on tähtis elus toime tulla, leida oma vajadustele sobivaid lahendusi. 

Üha enam erivajadustega lapsi käib lasteaias koos tavaarenguga lastega. Väikese inimese närvisüsteem on tundlik nii kasulike kui ka kahjulike mõjutuste suhtes. Inimene areneb sellel arenguetapil kiiresti. Mitmed erivajadused on süsteemse tegevuse korral kõrvaldatavad juba enne kooli. Iga lasteaiaõpetaja peab märkama erivajadusega last, vajadusel selgitama vanemale lapse arengutaset. Teemat valima ajendas mind selle aktuaalsus. Tulemusest on edaspidi abi erivajadustega laste tegevuse korraldamisel.

Eesmärkide poole liikusin teadlike väikeste sammudega. Tundsin ennast kindlalt ja rahulikult ning keskendusin tegevustele, mida nautisin ja tähtsaks pidasin. Kodus töötada oli meeldiv, tundsin, et mul on oma pere ja lähedastega väga vedanud. Lähedaste toetus oli tähtis ja suhtlemisvõimalus omast käest võtta. Mõtlesin ka, kuidas oma keha ja vaimu eest hoolt kanda. Püüdsin tervist turgutada ja vaba aega sisustada, et püsida aktiivne. Iga päev tegin hingamis- ja joogaharjutusi, mis taastavad ja toetavad tervist. Jooga abil sain tähelepanu suunata ja emotsioone juhtida. Vaimse tervise hoidmiseks panin tähele looduse ilu, see andis optimismi. Loodus andis ka energiat ja pühkis peast muremõtted. Vabaneva energia sain suunata enesearengusse, sest usun positiivsesse mõtlemisse. See annab jõudu. 

Üks minu unistustest oli juba aastaid, et õpetajad võiks iga viie aasta järel olla õppetööst aasta eemal ja tegeleda enesearendamisega. Nüüd oli mul võimalus keskenduda käesolevale hetkele, et oma tööst rohkem rõõmu tunda. 

Enese motiveerimise juures oli oluline koostööpartnerite tagasiside, oma tegemiste järje peal hoidmine ja võimalus oma eriala teemadel mõtteid jagada. Põnev oli oodata kolleegide arvamusi. Tekkisid põhjalikud arutelud. Kahju, et koroonaviiruse tõttu ei saanud me koostööpartneritega suhelda silmast silma, lähikontakte tuli vältida. Kui hea sõna tuleb kolleegilt, on seda väga hea kuulda. Stipendium suurus (8335 eurot) oli kodukontoris töötamiseks piisav. Kui aga koroonaviirus poleks lähikontakte piiranud, oleksin saanud end täiendada ka väljaspool Eestit. Sel juhul poleks stipendiumist jätkunud. 

Pean tähtsaks, et stipendium on suunatud tulevikku, nii saab arendada valitud teemat, milleks ei jagu igapäevatöö kõrvalt aega.

Lisaks osalesin kursustel, mille käigus keskenduti lapse käitumisraskuste mõistmisele ja sobivate lähenemisviiside otsimisele. Täiendkoolitusel analüüsiti karistamise negatiivset mõju ja anti nippe, kuidas lahendada keerulisi olukordi. Kasuks tuli kursus, mille käigus õppisin kasutama õppetöös multimeedia vahendeid. 

Sain panustada Eesti hariduse arengusse ja ennast professionaalselt arendada. Olen valmistanud ette õppematerjalide kogumiku erivajadustega lastele loovuse ja eneseregulatsioonioskuste teemal. Läbirääkimised kirjastusega käivad. Praegu valmistan käsikirja ette. 

Soovin õpetajatele pealehakkamist haridusstipendiumi taotlemisel. See on erakordne võimalus enesearenguks. Minu meelest võiks haridusstipendiumi rakendada laialdasemalt kui ainult viiele õpetajale aastas.

• Riiklikke haridusstipendiume suurusega kuni 11 000 eurot saavad taotleda Eesti üldhariduskoolide, kutsekoolide ja lasteaedade õpetajad ning tugispetsialistid 15. novembrini. Välja antakse kuni viis stipendiumi kasutusajaga kuni kuus kuud (2022. aastal).
• Kandideerimisel tuleb valida üks prioriteetne teema, millega omakorda siduda täpsem arendusteema. Prioriteetsed teemad on digipedagoogika rakendamine, õpikäsitus ja selle muutumise toetamine ning kaasava hariduse rakendamine. Stipendium on hea võimalus mitmesuguste parimate praktikate (nt distantsõpe, põimõpe jne) analüüsimiseks ja arendamiseks. 
• Stipendiumile saavad kandideerida õpetajad ja tugispetsialistid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele ning on töötanud oma ametikohal vähemalt viis aastat.
• Lisainfo ja taotlusvorm https://www.hm.ee/et/haridusstipendium.