Väike-Maarja gümnaasium on hõbedavääriliselt ettevõtlikkuse õpet rakendanud
Kui Arno isaga kolm aastat tagasi Väike-Maarja gümnaasiumisse jõudis, oli seal ettevõtliku kooli seeme juba idanema pandud.
Käeoleva aasta oktoobris anti koolile üle „Hõbetaseme ettevõtliku kooli“ diplom. Selleks hinnati ettevõtliku hariduse rakendamisel toimunud muutusi õppeasutustes. Hinnati kahes osas: esimese etapina toimus õppeasutuse enesehindamine, mida nõustas Lääne-Viru arenduskeskus, teises osas seirekomisjonipoolne välishindamine õppeasutuses.
Lääne-Virumaal on liitunud „Ettevõtliku kooli“ programmiga 19 haridusasutust, millest kõrgema ehk hõbetaseme on saanud kaks kooli – Väike-Maarja gümnaasium ja Sõmeru põhikool ‒ ning lasteaedadest Rohuaia lasteaed.
Ettevõtlikkuse õppele Väike-Maarjas pani aluse kohalike koostatud kaheaastane koostööprojekt „Pandivere ettevõtlikud noored“, sealt edasi pakkus ka Lääne-Viru arenduskeskus „Ettevõtliku kooli“ programmi, Väike-Maarja gümnaasium võttiski pakkumise vastu, läbis koolituse ja sai esialgu baastaseme, seejärel, nüüdseks hõbetaseme. „See on üks viis kaasaegse õpikäsituse rakendamiseks. Ettevõtlikkus on läbiv teema meie õppekavas, et õpilasel oleks koolis maksimaalselt võimalusi, et end tulevikus teostada,“ rääkis direktor Marje Eelmaa. Ta usub, et hõbetasemega on kool loonud võimalusi ja õppekava rohkem mõtestanud. Oluliseks peab Eelmaa seda, kui aktiivne on kooli meeskond kooliväliselt ühiskonnaelus ja mil moel on ta õpilastele eeskujuks.
„Ettevõtlikkust näitab ka see, kui kaks kolmandikku kooli meeskonnast liikumisväljakutsega liitub – nagu see tänavu kevadel oli,“ tõi direktor näite.
Hõbetasemeni jõudmisega kaasnes hindamisraport, mis võttis kokku kooli ettevõtlikkuse näitajad ja andis soovitusi arengukohtades.
Mille poolest Väike-Maarja gümnaasium ettevõtlik on?
- Üldtööplaanis on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus olnud läbiv teema
Igal aastal valib kool õppekava läbivate teemade seast, mida konkreetse õppeaasta teljeks hoida. Nii on terve aasta tegevuste planeerimist toetanud „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“, „Tervis ja ohutus“, tänavu „Väärtused ja kõlblus“.
- Hästi toimiv ja läbimõeldud ettevõtlusõpe
Kooli ettevõtlusõpet on toetanud võimalus käia õppekäikudel Lääne-Virumaa ettevõtetes, näiteks on õpilased tutvunud OG Elektra tootmisega, OÜ-ga Päts, OÜ-ga Palmse Metall, kogukonnapraktika raames on tegutsetud piirkonna MTÜ-des – EEKBL VALDUSTE OÜ-s, Rakvere loovuskeskuses, MTÜ-s Meie Kiltsi, MTÜ-s Kotli Maja, Ebavere tervisespordikeskuses, toidupangas jne.
Programmi koordinaator Väike-Maarjas, õppealajuhataja Anneli Kütt tõi veelgi näiteid: „Samuti on piirkonna ettevõtted õpilasi toetanud, kui on sponsorlust küsitud. Neid ettevõtteid on palju. Ettevõtjad on külastanud ettevõtlusnädala raames ettevõtluse tunde ja rääkinud, kuidas neist said ettevõtjad. Kõik eeltoodu toetab ettevõtlusõpet.“
- Võimalused andekatele õpilastele
Andekate õpilaste toetamiseks on õppekavasse viidud õpilastele võimalus osaleda ülikoolide juures pakutavatel kursustel, et noor saaks õppida just seda valdkonda, mis teda huvitab. Maakoolina antakse endale aru, et kõikide soove valikaine raames kooli tasandil ise katta ei saa. Ülikoolide pakutavat kursust saab õpilane praegu lasta arvestada gümnaasiumiastmes, kuid koolis mõeldakse, kuidas sarnast süsteemi ka põhikooliosas rakendada. Koolis on toimunud andekatele õpilastele matemaatika õppimist toetav huviring, käesoleval õppeaastal on ajaloohuviring olümpiaadiks ettevalmistamiseks.
- Koostöine õpetamine Väike-Maarja gümnaasiumis asuvas Lääne-Viru Värkstoas
- Õpilaste tugev kaasatus
Hinnati, et Väike-Maarjas on õppijad õppeprotsessi kujundamisse kaasatud. Kooli siht on võimaldada seda veel aktiivsemalt, siis on õpilasel ka lihtsam eesmärke püstitada.
- Õpilaste ja õpetajate rahulolu kui üks mõõdik ja eesmärk
Kooli arengukavas rahulolu mõõdikuna sõnastamine näitab komisjoni hinnangul, et õppeasutuses väärtustatakse õppijat ja õpetajat.
- Õpilas- ja õpetajavahetus
Raportis hinnati positiivsena, et ellu on kutsutud õpetajavahetus.
Õpilasvahetus on toimunud näiteks meie vallast Simuna, Kiltsi, Rakke ja Tallinna lähedalt Laagri kooliga.
- Kool on kogukonna keskus
Hinnati seda, et toimuvad projektid koostöös teiste koolide ja mitmete partneritega. Toetatakse õpilasalgatusi kogukonna jaoks, avalike ürituste korraldamiseks, need on omakorda silmapaistval tasemel – heategevusalased algatused, rahvusvaheline koertenäitus jne. On üritusi, millest võtavad osa nii kool kui ka kogukond.
Üks võimalus on rakendada õpilastel algatusi ellu suurearvulise vabatahtliku õpilasesinduse kaudu.
Eraldi on kool juba mitu aastat silma paistnud mini- ja õpilasfirmade arvu ja jätkusuutlikkuse poolest.
Mis vajab arendamist?
Alati on, kuhu püüelda. Nende seas oli raportis mainitud näiteks õpilas- ja minifirmade juhendajate arvu tõstmist. Koordinaator Anneli Kütt kinnitas, et järgnevatel õppeaastatel on see plaanis, nii on mõned õpetajad juba osalenud selleks vajalikel koolitustel, näiteks Junior Achievementi koolitusel „7 sammu“.
Soovitati igapäevases õppetöös rohkem aineid lõimida, kasutada kolleegidevahelisi tunnivaatlusi, küsida enam õpilaste tagasisidet tundides, panna rõhku koostööle partnerite ja lastevanematega, leida võimalusi rahvusvahelisteks projektideks.
Kuidas edasi?
Hõbetase kehtib 2022. a 1. jaanuarist 2024. a lõpuni. Kooli edasine suund on muidugi kuldtaseme saavutamise poole. „See on võimalus sihti fookustada,“ sõnastas Marje Eelmaa.