Valuliselt vastu võetud reform

Eesti haridusstrateegia 2035 üks sisuline tegevus on kutsehariduse ja täiskasvanuhariduse integreerimine. Sel eesmärgil on viies maakonnas ühendatud kutsekoolid ja täiskasvanute gümnaasiumid või keskkoolid. Mis saab teistest koolidest? Kas reform jätkub? 

Haridus- ja teadusministeeriumil oli esialgu plaan lõpetada täisealiste üldhariduskoolide liitumise reform aastaks 2022. Hilisemast ajast pärineb otsus teha ühendamiste vahekokkuvõte aastal 2023. Nüüdseks on täiskasvanute üldhariduskoolid liidetud kutsekoolidega viies maakonnas: Lääne-, Võru-, Lääne-Viru-, Rapla- ja Järvamaal. Sel õppeaastal on Eestis 17 kooli, kus täiskasvanud saavad omandada üldharidust põhikooli lõpuklassidest kuni keskkooli lõpuni. Kuidas ühendamine jätkub, selle kohta andsid teavet omavalitsused ja selgitusi jagas ka haridusminister.

Mis on ühendamises head?

Täiskasvanute üldharidus- ja kutsekoolide ühendamiseks on HTM-i seisukohalt mitu põhjust. Eelkõige koolivõrgu korrastamine, mis on tingitud rahvaarvu vähenemisest maakondades ja linnades. Kahaneva õppijate arvu juures on vaja teha muudatusi hariduskorralduses, et tagada kvaliteetne õpe. Põhjuseks on toodud ka kohalike omavalitsuste suured kulud täiskasvanute üldhariduskoolide ülalpidamisel, millest nad liitumisel vabanevad. Samas on kõigis maakondades väga heale tasemele arendatud kutsekoolid. 

Miks täiskasvanute gümnaasiumid tuleks liita just kutseõppeasutuste, mitte aga üldharidusliku päevakooliga, selle kohta on arutelude käigus välja toodud mitmeid argumente. Liitumiskõnelustel on ka rõhutatud, et ühtegi täiskasvanud õppijat ei suunata vägisi kutseõppesse, kuid kutsekoolidel on väga hea tehniline baas, mis võiks olla täiskasvanud õppijate käsutuses, kui nad on juba otsustanud jätkata katkenud kooliteed üldaineid õppides. Neil tekib hea võimalus omandada ka ametioskusi või vähemasti võib tärgata soov omandada kutsekoolis mõni amet, millega võib tööd leida.

Kutsekooli ja täisealiste inimeste gümnaasiumi õppekavad on hõlpsalt lõimitavad, sest mõlemas on õppetöö paindlik ja kasutusel moodulõpe. Väidetud on ka, et kutsekoolis õppides muutub täiskasvanute õpe senisest elulähedasemaks. Eeldatakse, et ühendamine aitab parandada õppijate üldpädevusi ning annab võimaluse valida eriala teadlikumalt. 

Raplas peeti pikalt aru 

Esimene teave Rapla täiskasvanute gümnaasiumi (RTG) muutmise kohta pärineb aastast 2014, kui Rapla vald pakkus, et täiskasvanute gümnaasium võiks ühineda riigigümnaasiumiga. Selle kohta sõlmisid vald ja toonane haridusminister Jevgeni Ossinovski liitumislepingu. Edasi algasid vaidlused, RTG õpilaste ja õpetajate pöördumised jne. Toimusid ka kohalike omavalitsuste valimised ning kevadel 2018 otsustas valla volikogu, et RTG jääb alles sellisena, nagu on, ega liitu kellegagi. Algas ministeeriumi ja valla kirjavahetus, kuid lepingust, mis oli sõlmitud 2014. aastal ja sisaldas valla kohustusi, polnud vallal võimalik taganeda. 

2019. aasta kevadel võttis Rapla valla volikogu vastu uue otsuse: RTG liitub kas Rapla gümnaasiumi, Kehtna või Vana-Vigala kutseõppeasutusega. Jõuti kokkuleppele, et kool liitub Kehtna kutsehariduskeskusega. Otsust põhjendati sellega, et täiskasvanute ja riigigümnaasiumil on erinevad eesmärgid, täiskasvanud õppijad polnud nõus õppima koos statsionaarse õppega ehk oma lastega jne. Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool ei sobinud, kuna selle asukohta peeti ääremaaks. Otsus tehtigi: lõpetada täiskasvanute gümnaasiumi tegevus alates 31. augustist 2021. Tänavu kevadel tähistas kool oma 75 aasta juubelit ja jaanipäeva eel toimus viimane aktus. 

Õppetöö jätkus Kehtnas 13. septembrist ja samast kuupäevast võeti sinna tööle mitu RTG õpetajat. Raplamaal on täiskasvanutel võimalik omandada üldharidus Kehtna KHK-s üldhariduse osakonnas. 

Kevadel oli RTG-s 50 lõpetajat. Valdavalt läksid õpilased juba kevadel üle Kehtnasse, teatas õpetaja Kristi Luik, kes samuti Kehtnasse üle läks. Temaga koos asusid Kehtna KHK-sse tööle kaks klassijuhatajat täiskasvanute gümnaasiumist. „See oli kogukonna vaim,“ ütles Luik oma kolleegide ühise sammu kohta. Kristi Luik on inglise keele õpetaja, kes annab ka karjääri- ja ettevõtlus-, tervise- ning perekonnaõpet ning on kahe klassi klassijuhataja, lisaks karjäärispetsialist. 

Mitte kõik üldhariduse õppijad ei soovi omandada koolis kutset, pealegi on kutsekoolid eri suundadega ja Kehtnas näiteks ei saa õppida juuksuriks, lilleseadjaks jne, vahendas Luik õpilaste arvamusi. Täiskasvanud on asunud õppima kindla eesmärgiga saada üldharidust, et pärast lõpetamist otsustada järgmise sammu üle. Õppurid on pere- ja töötavad inimesed. Nad on arvamusel, et need kaks kooli peaksid ikka eraldi olema, sest täiskasvanud õppija teab, mida ja kus õpib. 

Pärnus lõid kired lõkkele

Pärnus arutleti täiskasvanute gümnaasiumi ja Pärnumaa kutsehariduskeskuse ühinemise üle pikalt ja kirglikult. Kohalikus lehes ilmusid poolt- ja vastuarvamused. Oma seisukohti selgitasid haridusjuhid. Linnavalitsuse juures korraldasid täiskasvanute gümnaasiumi õppurid protestimeeleavalduse. Plakatitel vihjati lähenevatele valimistele ja lubati minna protestima ka Toompeale. 

Meeleolukale miitingule järgnenud kohtumisel, kus osalesid ministeeriumi ja kutsehariduskeskuse esindajad ning PTG õppenõukogu, pakkus kutsekool tulevastele õpilastele muu hulgas võimalust ööbida õpilaskodus, samuti hilisõhtust ja laupäeviti õppimise võimalust koolimajas – seda olid õpilased nimetanud oma suletava kooli ühe eelisena. Lepiti ka kokku, et PTG õppegrupid lähevad kutsekooli üle oma klassijuhatajatega ning uues asukohas jäävad neile alles kõik senised tugisüsteemid. Läbirääkimised on peetud ja kokkulepped sõlmitud – järgmisest sügisest jätkub täiskasvanute gümnaasiumi õppetöö Pärnumaa kutsehariduskeskuses.

Järvamaal liideti koolid tänavu  

Paide linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Enn Lehtpuu teatas, et Järvamaal otsustas Paide linnavolikogu tänavu jaanuaris lõpetada Paide täiskasvanute keskkooli tegevuse 31. augustil 2021. Selle otsusega seoses sai linnavalitsus volikogult ülesande sõlmida kokkulepe HTM-iga, millega tagatakse, nagu volikogu otsuses kirjas, „Paide täiskasvanute keskkooli õppuritele mittestatsionaarses õppevormis õppimise jätkamine põhikooli- ja gümnaasiumiastmetele Järvamaa kutsehariduskeskuse Paide õppehoones“. 

„Õppimine üldharidusõppes ei ole seotud kutseõpingutega,“ selgitati kooli kodulehel õppureile, „seega ära pelga ning lõpeta pooleli jäänud haridustee. Kutseõpe lisaks on võimalus, kui sa soovid, mitte kohustus.“ Kooli õppetöö jätkubki Järvamaa KHK koosseisus. 

Saaremaal jääb vanaviisi

„Saaremaa vald ei ole läinud mainitud reformiga kaasa,“ kirjutas Saaremaa valla haridus- ja noorsootööosakonna juhataja Urmas Treiel. Volikogu kinnitatud Saaremaa haridusruumi otsusesse on kirjutatud erisus hoida täiskasvanuhariduse õpe eraldiseisvana. „See on tingitud ka Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi heast tööst ning meie inimeste jätkuvalt suurest õpihuvist,“ põhjendas Treiel otsust. Kõige olulisema põhjusena tõi ta välja asjaolu, et 2017. aasta andmetel oli Saare maakonnas 22,3% tööealisest elanikkonnast kolmanda taseme haridusega, mis on Eesti maakondade seas üks nõrgemaid näitajaid. 

Treiel märkis, et poliitilisi suundumusi jälgides võib tõdeda, et senine HTM-i juhis liitmise kohta on asendumas suunaga hoida elujõulisemaid koole eraldiseisvana võimaldamaks täisealistel elanikel omandada gümnaasiumiharidust.  

Mitmel pool on otsused tulemas  

Kohalike valimiste tulemused võivad mõjutada otsustamist mitmel pool. Jõgeval on arutatud täiskasvanute keskkooli liitmist Jõgevamaa gümnaasiumiga, sest maakonnas pole kutseõppeasutust, millega täiskasvanute keskkool kokku sobiks. Ühtegi otsust tehtud ei ole. Küsimus tõstatatakse pärast omavalitsuste valimisi, oli haridusnõunik Helle Kajaste kindel. Kuna Jõgeval on lahendamist vajavaid haridusteemasid rohkemgi, ootab uut volikogu pärast valimisi tähtsate otsuste tegemine, teatas Kajaste. „Loodame need teha kaalutletud,“ avaldas haridusnõunik lootust. 

Valga vallavalitsus arutas tänavu varakevadel HTM-i esindajatega Valga kaugõppegümnaasiumi ja kutseõppekeskuse liitmise võimalusi. Kohtumisi ja arutelusid on toimunud seejärel veel. Valga vallavalitsuse kultuuri- ja haridusteenistuse juhataja Pille Raudami sõnul on vallavalitsus ära kuulanud kaugõppegümnaasiumi õpetajad ja teada saanud nende ootused. Valgalastele jagas Rakvere ametkooli direktor oma kogemust ühinemisest ja selle positiivsetest tulemustest. Arutellu kaasati ka Valga valla volikogu hariduskomisjon ja suurem arutelu toimus juunis volikogus. 

Raudami sõnul lepiti kokku, et moodustatakse töörühm, kuhu kuuluvad kõik osapooled. Töörühma liikmed on haridusasutuste valitud ja esitatud. Töörühma ülesanne on koostada analüüs liitmise otstarbekusest ja mõjust ning tagada laiem koolipere, õpilaste, vanemate ja kogukonna kaasatus, teatas Raudam. 

Viljandiski on ühinemisprotsessiga alustatud. HTM on Viljandi linna poole pöördunud ning Viljandi on avaldanud valmisolekut sel teemal läbirääkimisi pidada, teatas linna haridus- ja kultuuriameti juht Jaak Raie. Kuna enne omavalitsuste valimisi ei olnud Raie sõnul praktiline läbirääkimistega algust teha, jätkab selle teemaga uus linnavõim. Raie lisas, et Viljandi täiskasvanute gümnaasiumil on linna hariduselus selge väärtus ning see saab olema eelolevatel läbirääkimistel linna lähtepositsioon. 

Ida-Virumaal on oma eripärad

13. oktoobril 2020. aastal allkirjastasid Narvas toonane haridusminister Mailis Reps ja linnapea Aleksei Jevgrafov kokkuleppe, mille järgi „pooled lepivad Narvas mittestatsionaarse üldharidusõppe ümberkorraldamise tegevuskava kokku hiljemalt 31.08.2022“. Samas leppes öeldakse, et Ida-Virumaa kutsehariduskeskus hakkab mittestatsionaarset üldharidusõpet andma 1. septembrist 2022. 

Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja asetäitja, haridusteenistuse juhataja Larissa Degeli teatel alustas linnavalitsus tänavu augustis haridussüsteemi arengukava 2030 koostamist. Dokument peab valmima 2022. aasta kevadel. Degel juhtis tähelepanu tõigale, et viimastel aastatel on piirilinnas kasvanud täiskasvanute kooli õpilaskond: 2011/2012. õppeaastal oli 254 õpilast; eelmisel õppeaastal 446 ja tänavu on 541. Seda asjaolu arengukava koostamisel arvestatakse, lisas Degel.

Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasium, kus õppetöö toimub eesti ja vene keeles kolmes eri kohas, õpetab nii linna kui ka kogu Ida-Virumaa täiskasvanuid.  

Gümnaasiumihoones õpivad mittestatsionaarses õppes need, kel vanust kuni 18 aastat ja kellele Innove on soovitanud seda õppevormi, ning täiskasvanud õppijad. Alates 2015. aasta sügisest on kooli õpetada ka Viru vangla kinnipeetavaid, seda nii põhikooli kui ka gümnaasiumi tasemel. 2019. aasta kevadest alates korraldab kool II ja III kooliastme õppetööd Ida-Viru keskhaigla sõltuvusprobleemidega noorukite ravikeskuses Torujõe noortekodu, mis on linnavalitsuse koostööprojekt Ida-Viru keskhaiglaga.

Kohtla-Järve hariduse peaspetsialist Irina Putkonen täpsustas, et Ida-Viru regioonis on linna täiskasvanute gümnaasium ainus, mis pakub eestikeelset põhi- ja keskharidust täiskasvanutele. Kahe viimase õppeaasta jooksul on õpilaste arv märkimisväärselt kasvanud ja õppeasutus on muutunud populaarseks õppimiskohaks, teatas Putkonen. 

Kohtla-Järve linna arengukavas 2016–2034 on ühe haridusvaldkonna arengu eesmärgina välja toodud elukestva õppe arendamine linna territooriumil, mis tähendab, et seda tüüpi gümnaasiumi vajab Kohtla-Järve linn ka edaspidi ja gümnaasium jätkab tööd eraldi õppeasutusena. Gümnaasiumi liitmist teise kooliga ega likvideerimist pole ette nähtud, teatas Putkonen.

Reformist on jäänud kõrvale Tallinn ja Tartu. 

2021. a 1. jaanuari seisuga oli Eestis 15–64-aastaste seas 152 963 põhihariduse või madalama haridustasemega inimest, s.o 18,2%. 20–24-aastaseid oli neist 12 966 ehk 20,7% oma vanuserühmast. 

Koolid, kus 2020/2021. õppeaastal saavad täiskasvanud omandada üldkeskharidust

• Haapsalu kutsehariduskeskus
• Jõgeva täiskasvanute keskkool
• Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasium
• Kuressaare täiskasvanute gümnaasium
• Narva täiskasvanute kool
• Järvamaa kutsehariduskeskus
• Pärnu täiskasvanute gümnaasium
• Rakvere ametikool
• Kehtna kutsehariduskeskus
• Tallinna täiskasvanute gümnaasium
• Tallinna Vanalinna täiskasvanute gümnaasium
• Tartu täiskasvanute gümnaasium
• Valga kaugõppegümnaasium
• Viljandi täiskasvanute gümnaasium
• Võrumaa kutsehariduskeskus
• Hiiumaal saavad täiskasvanud haridusteed jätkata Hiiumaa gümnaasiumi mittestatsionaarses õppes, et lõpetada 7.–9. klass või gümnaasium
• Põlva gümnaasiumis on täiskasvanuil võimalik õppida mittestatsionaarselt 10.–12. klassis

Edasi liigutakse paindlikult

Vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna. 

Haapsalus, Rakveres, Võrus, Raplas, Järvamaal on täiskasvanute gümnaasiumid liidetud kutsekoolidega. Ministeeriumi plaan oli, et liitmine lõpetatakse aastaks 2022. Mis saab ülejäänud täiskasvanute gümnaasiumidest – kas see plaan peab paika või on midagi muutunud? 

Täiskasvanute gümnaasiumide ülevõtmisel liigutakse edasi paindlikult ning individuaalselt kokku leppides ja kohalikke vajadusi arvestades.  

Fookuses peavad olema õppijate vajadused ja lõpptulemuseks õppekvaliteedi kasv. Plaanime välja töötada tegevused, et mõõta täiskasvanud õppijate rahulolu õpingutega ja muud sellega seotut. Haridussüsteemist väljalangenud õppijad vajavad paindlikku lähenemist ning selleks vajalikud oskused ja andragoogilised teadmised on täiskasvanute gümnaasiumides olemas. Täiskasvanute gümnaasiumide tugevus on individuaalne lähenemine, mida õppijad sellelt koolitüübilt ootavad ja vajavadki.

Pärnu kohta on teada, et täiskasvanute gümnaasium ühendatakse kutsehariduskeskusega järgmisel sügisel. Kuidas toimitakse teiste samasuguste koolidega Ida-Virumaal, Jõgeval, Saaremaal, Valgas ja Viljandis?    

Ükski tehtav otsus ei tohi kahjustada täiskasvanute gümnaasiumis õppijaid. Meil on palju täiskasvanuid, kelle haridustee on jäänud eri põhjustel lõpetamata. Tuleb pakkuda paindlikke ja individuaalseid vajadusi arvestavaid õppimisvõimalusi. Sellest peavad lähtuma kõik järgnevad otsused.

Sel muudatusel võisid ja võivad olla igas kohas mõned oma põhjused, aga mida võiks üldistatult välja tuua: miks ministeerium nende õppeasutuste reformi alustas? 

Riigi jaoks on oluline madala haridustasemega täiskasvanud õppesse tagasi tuua ning selleks on vältimatu senisest veelgi rohkem panustada väljalanguse vähendamisse, õppekeskkonna parandamisse ning õppekvaliteedi tõstmisse. 

Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega võib riik võtta üle täiskasvanute õppe korraldamise, kui sellega paranevad õppija võimalused kvaliteetse hariduse paindlikuks omandamiseks ja efektiivne ressursikasutus. Maakondades, kus ei ole täiskasvanute gümnaasiume, luuakse vajadusel õppekohad kutseõppeasutuste või riigigümnaasiumide juurde. 

Milline on selle reformi rahaline tulemus – see on ju ka ilmselt välja arvutatud? 

Iga piirkonna puhul on muudatuse mõju erinev. Oluline on, et rohkem raha läheks koolihoonete ülalpidamise arvelt õppetegevuse parendamisse ja mitmekesisemaks muutmisse. 

Näiteks Võru täiskasvanute kooli jätkamine eraldi koolihoones oleks Võru linna eelarvest lisaks tavapärastele koolipidamiskuludele nõudnud u 2 miljonit eurot ainult koolimaja ülalpidamiskuludeks. 

Kas Tallinnas ja Tartus jäävad need koolid alles?   

Koolidele lähenetakse eripära- ja vajaduspõhiselt, koostöös koolipidajaga. Kindlasti peavad täiskasvanute gümnaasiumid olema nii Tallinnas kui ka Tartus.

Annika Poldre

Enam kui sada aastat õhtukeskkoole

Pärnu täiskasvanute gümnaasiumil täitus tänavu oktoobris sada aastat tegevuse algusest. Juubeli puhul ilmus raamat, mis kajastab kooli käekäiku niihästi läbi ajaloo kui ka sellega seotud inimeste lugude kaudu. Nagu ütleb teose koostaja Jaan Sudak sissejuhatuses: „Ajalugu ilma elulugudeta oleks tühi ning nõnda moodustavadki elulood siin raamatus põhiosa.“ Teose ajaloolise osa koostamisel on autor teinud põhjaliku eeltöö, uurinud hariduselu ajaloolist tausta ning ühiskondlikke olusid. 

Kui sõda lõppes, mindi tagasi kooli 

Võitlus iseseisvuse eest oli äsja lõppenud, seljataha jäänud ilmasõda. Neile, kel rinne oli läbi lõiganud haridustee, saabus võimalus jätkata õpinguid. Nende kõrval oli teisigi, kel himu õppida, ning riik vajas haritud inimesi. 24. veebruarist võimule asunud Eesti ajutine valitsus andis juba sama aasta novembris välja deklaratsiooni, millega kehtestati uued koolihariduse põhimõtted ning pandi alus kohustuslikule ja tasuta kuueaastasele algharidusele. 1920. aastal anti välja avalikkude algkoolide seadus ja kaks aastat hiljem avalikkude keskkoolide seadus. 

Täiskasvanutele, kel koolitee oli katkenud, avati juba 1919. aastal õhtukeskkoolid Tallinnas ja Tartus. Pealinnas kandis täiskasvanutele mõeldud õppeasutus Tallinna kolledži nime. Aastast 2018 eksisteerib Tallinnas kaks täiskasvanute gümnaasiumi – Tallinna Vanalinna täiskasvanute gümnaasium ja Tallinna täiskasvanute gümnaasium. Mõlemad koolid peavad ennast Tallinna kolledži järeltulijaks. Võru täiskasvanute gümnaasiumi ajaloo alguseks aga on loetud aastat 1855, kui linna kulul avati pühapäevakool käsitööliste õpipoistele. 

Pärnus 80 õpihimulist 

Kui Pärnus alustas 1921. a sügisel tegevust üldhariduskeskkool neile, kel kooliharidus katkenud, kuid kohustuslik põhiharidus omandatud, siis laekus uude kooli üle 80 sooviavalduse. Kuna asutamisdokumentide registreerimisega jäädi hiljaks, alustas kool esimesel aastal seadusliku kinnituseta ja seetõttu ka riigi toetuseta. Majanduslikele raskustele vaatamata ja kooli asukohta korduvalt vahetades ei katkenud õppetöö. 1923. aastal registreeriti kool seaduslikult eraühisõhtureaalgümnaasiumiks. 

Praegusel õppeaastal on Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis õppijaid põhikoolis 48, gümnaasiumiastmes 478, neist e-õppes 270. E-õppijad asuvad lisaks Eestile mitmel pool maailmas, näiteks ka Hispaanias ja USA-s.
2020. a kevadel sai koolis lõputunnistuse 112 inimest. Tänavu juunis anti välja 172 lõputunnistust – 21 põhikooli- ja 151 gümnaasiumilõpetanutele. Medaliga lõpetas 20 õppijat. Koolis avati uus valikaine – vanemmadrus. Ehkki huvilisi on alla kümne, on kursus olnud edukas ja kutsetunnistuse saanuist osa juba merel tööl, teatas direktor Karin Kurvits, kes on selles ametis 21. aastat. Praegune õppeaasta jääb koolile selle nime all ja senises asukohas viimaseks. 

Annika Poldre

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Valuliselt vastu võetud reform”

1. Henno ütleb:

   10. nov. 2021, 21:58

   See on väga hea reform.