Aasta keskkonnasõbralik lasteaed on Rakvere Rohuaia lasteaed

Loodus- ja keskkonnahoid on tähtis igas lasteaias, kuid on lasteaedu, kus see on lausa elustiil. Novembris toimunud keskkonnategude tunnustussündmusel kuulutati 2021. aasta keskkonnasõbralikuks lasteaiaks Rakvere Rohuaia lasteaed. 

Rohuaia lasteaia direktor Ene Nool ütleb, et lasteaiapere sai konkursi toimumisest teada alles siis, kui postkasti tuli kutse osaleda keskkonnaauhindade galal. Nominendid – kolm kooli ja kolm lasteaeda – valis keskkonnamärgist „Roheline lipp“ omavate haridusasutuste hulgast välja keskkonnaministeeriumi kokku kutsutud komisjon. Vaadati rohelipu taotlusi, vahearuandeid, õppeasutuste kodulehti ja arengudokumente. „Põhjus, miks võit just meile tuli, oli ilmselt meie tegevuse süsteemsus,“ usub direktor. „Lisaks sellele, et kuulume „Rohelise kooli“ programmi ja oleme saanud rohelise lipu kaks korda, 2019. ja 2021. aastal, kuulume ka tervist edendavate ja ettevõtlike lasteaedade võrgustikku. Kõik need programmid väärtustavad sarnaseid asju ja toetavad üksteist.“ 

Energiasäästlik hoone

2015. aastal rekonstrueeriti Eesti-Šveitsi koostööprogrammi käigus endine algkoolimaja vähese energiakasutusega ehk liginullenergia lasteaiahooneks. Nii arhitektuurilised kui ka tehnilised lahendused on valitud sellised, mis aitavad energiat säästa. Tänu aatriumile on majal vähem välisseinu. Päikesepaneelid on mitte ainult katusel, vaid ka fassaadil, veerandi aasta elektrist annabki päike. Kolmekordsed välisruloodega pakettaknad ja pikad katuseräästad tagavad, et päike suvel ruumi liiga kuumaks ei küta. Ruumides on automaatikal põhinev valgustus ja nüüdisaegne ventilatsioonisüsteem, mis reageerib süsihappegaasi hulgale. „Andur võtab õhust näidu ja kui ruumis on palju rahvast, hakkab ventilatsioon tööle neljandal astmel; kui inimesi on vähem ja õhk puhtam, töötab esimesel astmel,“ selgitab Ene Nool. „Me ise arvame, et olemegi koroonast suhteliselt kergesti pääsenud just tänu maja väga heale ventilatsioonile.“

Keskkonnahoidlik mõtteviis

Seda on lasteaias igal sammul näha ja tunda. Kraanidel on küljes sõelataolised aeraatorid, mis aitavad vett kokku hoida. Kasutatud paberid pannakse paberikonteinerisse, patareid patareide kasti, samuti saab kodust ära tuua vanad kaablid, laadijad, kõrvaklapid, nutitelefonid. Kogutakse ka küünlaümbriseid. Lasteaias on kiirkomposter, kuhu lähevad nii kohvipaks kui ka toataimede jäägid. Muide, toataimi on lasteaias sadu, ka selliseid, mis õhku puhastavad, kõigil õppe-eesmärgil sildid juures. Pooleteise kuuga tekib kompostris muld, mida kasutatakse õues.

Tallinna Ülikooli üliõpilased on erialasid lõimiva kursuse raames projektitööna rajanud lasteaeda õpperaja. Kokku viies punktis saab tutvuda majas kasutusel olevate säästvate lahendustega. Kui minna nutiseadme abil QR-koodiga veebilehele, saab nende kohta rohkem lugeda. 

Et keskkonnahoiu põhimõtted ja harjumused kinnistuksid, käivad lapsed õpetajatega koos paberit paberikonteinerisse panemas ja küünlaümbriseid ära viimas.

„Kutsusime kokku ka mudilasnõukogu, kuhu igast koolieelikute rühmast kuulus kaks last. Nad käisid läbi kõik rühmad ja pildistasid üles, kuhu pannakse banaanikoored ja muud biojäätmed ning kuhu paberid. See andis hea ülevaate sellest, kuidas asjad rühmades toimivad,“ meenutab direktor.

Kui veebruaris tähistati Belgiast alguse saanud rahvusvahelist sooja kampsuni päeva, seadistas majandusjuhataja arvutist kütte 18–19 kraadi peale, et lapsed oma nahal tunneksid: ruumis on jahe ja kampsun peab seljas olema. Räägiti ka sellest, kust toasoe tuleb ja miks on tähtis seda mitte raisata.

Tervis ja taaskasutus

Et vältida toidu äraviskamist, tõstab sööklas igaüks endale ise söögi taldrikule. Nii harjub laps võtma toitu nii palju, kui ta jõuab ära süüa. „Kindlasti tuleb lastele selgitada, et toidu kasvatamise ja valmistamise taga on palju tööd, ning vanematega lapse toitumise osas koostööd teha,“ kinnitab Ene Nool. „Kui hommikul enne lasteaeda tulekut on laps söönud kodus kohukest, siis loomulikult talle puder ei maitse, aga kella 10–11 ajal on tal kõht juba tühi. Kodu roll tervislike toitumisharjumuste juurutamisel on väga suur ning 23. novembril korraldasimegi vanematele toitumisterapeudi veebiloengu laste toitumise teemal.“

Ka taaskasutus on Rohuaia lasteaias au sees. Ajakirjad, mida kodudes enam ei loeta, tuuakse lasteaeda teistele lugemiseks. Meisterdamiseks ja pidupäevadel saali kaunistamiseks kasutatakse valdavalt taaskasutusmaterjale. Ühel aastal tegid lapsed aatriumisse jõulukuuse munakarpidest.

Maja peale on üks suur printer, mitte igas rühmas oma. Ostetakse keskkonnamärgisega koopiapaberit ja puhastusvahendeid ning A-energiaklassi tehnikaseadmeid. Mänguasjadest eelistatakse plastmassist odavatele leludele kvaliteetseid: puidust puslesid, legosid ja robootikavahendeid, mis arendavad laste loovust. „Kord palusime vanematel tuua lasteaeda kasutatud potid-pannid, mida toodigi terve hulk. Mäng sai kohe uue sisu,“ meenutab Ene Nool. 

Direktori sõnul on muutunud seegi, et kui varem anti lapsele, kellel oli sünnipäev, kodust koos tordi või kringliga lasteaeda kaasa ka ühekordsed nõud, siis nüüd saadetakse need kohe tagasi. „Kasutame päris nõusid ja joome kannuvett. Suvel palava ilmaga võtab laps kaasa mitte poest ostetud veepudeli, vaid pudeli, mida saab täita ja pesta. Kui oleme korraldanud laatu ja kohvikuid, pakime kauba kas salvräti või karbi sisse, kilekotte kasutame ainult äärmisel juhul. Need on väikesed asjad, aga püüame neist kinni pidada. Hea on näha, kuidas mitte ainult laste, vaid ka töötajate ja perede mõtteviis muutub.“

Üritused ja ettevõtmised

Keskkonnateadlikkust on aidanud suurendada ka kogukonda kaasavad ettevõtmised. Ene Nool räägib, et neli korda on Rohuaia lasteaia aatriumis toimunud maikuus taimelaat, kus linnarahvas käib oma aiamaale taimi ostmas. Ka mõned aiandid on tulnud laadale taimi müüma. „Lapsed on pannud aegsasti rühmades istikud aknalaudadele kasvama, kastnud, pikeerinud, hoolitsenud taimede eest, kirjutanud ise sildid ja olnud müümise juures abiks. Tore juhus oli, kui üks koolipoiss, meie lasteaia vilistlane, samuti kodus taimed kasvama pani ja küsis, kas tohib neid laadale müüma tulla. Väga armas, kui lasteaiast saadud harjumus sedasi püsima jääb. Oktoobri lõpus korraldasime kirbuka, kus sai kasutatud asju osta, müüa, vahetada. Iga laps tõi kodust kaasa ühe mänguasja või raamatu, mida ta ise enam ei kasuta. Hommikul lasteaeda tulles sai ta selle vastu nööbi ja võis valida teiste toodud asjade hulgast endale midagi asemele.“

Populaarne õuesõpe

Enne koroonaaega alustasid Rakvere lasteaiad loengute sarja „Roherännak“. Rohuaia lasteaia teema oli, kuidas rajada linnusõbralik aed. Loodusgiid Peeter Hussar käis rääkimas, kuidas pesakaste ehitada, paigaldada ja puhastada. Üks linnuhuviline isa pani pesakastid õuealale üles ja tuli kevadel linde rõngastama. Nii et lisaks lastele olid haaratud ka vanemad.

Õues on igal rühmal oma peenrakast, mille eest lapsed hoolitsevad. Juba mitu aastat ei niideta lasteaias õuealal igalt poolt muru ära, vaid jäetakse alles elurikkuse alad, kus liblikad ja putukad saavad elada. „Asjatundjad on öelnud, et kui muru ära niita, on aias viis liiki taimi, kui jätta see kohati kasvama, siis 75. Me ei ole murutaimi külvanud, siin on ainult need, mille jalad ja tuuled on toonud, ning tulemus on väga ilus ja armas!“ ütleb Ene Nool. 

Tänu õpetajate tehtud veebilehele „Puud lasteaia õuealal“ tunnevad lapsed kõiki õuel kasvavaid puid: haaba, kadakat, kaske, kastanit, kuuske, mändi, pihlakat, pärna, tamme, vahtrat ja õunapuud. Seintel on väljas info aasta looma, linnu, kala ja putuka kohta ning saab lugeda õpetlikke rohelisi sõnumeid. 

„Oleme ka üsna usinad projektikirjutajad ning saanud käia KIK-i ja PRIA toel linnast väljas looduses ja matkamas,“ räägib Ene Nool. „Ka rühmadel endal on olnud toredaid algatusi. Üks rühm käis õpetaja maakodus kartuleid võtmas, laste jaoks oli see suur sündmus. Teine rühm oli abiks karjamõisas parki koristamas. Pärast söödi koos suppi ja joodi teed. Meil on hästi õuelembesed lapsed ja õpetajad, iga ilmaga ollakse õues. Aatriumisse tullakse vaid paduvihmaga.“ 

Ideed tulevad direktori sõnul üksteiselt, palju häid mõtteid leiab ka internetist ja muidugi koolitustelt.

„„Roheline kool“ korraldab iga kuu õpetajatele veebiseminare, samuti on osaletud rahvusvahelistel veebiseminaridel ning käidud Narva kolledži õuesõppekonverentsidel kogemusi saamas ja jagamas. Meie õpetajad juhivad ka Lääne-Virumaa lasteaiaõpetajate looduse ainesektsiooni. Maakonna loodushuvilised õpetajad vahetavad infot ja suhtlevad omavahel tihti.“