Distantsõppest õpilaste pilgu läbi

Saue Gümnaasiumi õpetaja Terttu-Triin Tomusk tutvustas Pärnu kolleegidele oma kooli õpilaste seas tehtud distantsõppe uuringut. 

Üle-eestiliste distantsõppe uuringute taustal tekkis Saue Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajal Terttu-Triin Tomuskil ja tema kolleegil Tartu Erakoolist Anu Joonel mõte vaadata, milliseid vastuseid selle kohta annavad Saue õpilased. Ettekanne valmis neil 2021. a kevadel DKG (rahvusvaheline naiskoolitajate ühing) Eesti aastakonverentsiks. Saadud tulemusi ei saa tema sõnul üldistada kogu Eesti kohta, ent vastustes võib leida sarnasusi üle-eestiliste uuringute tulemustega.

Saue Gümnaasiumis osalesid küsitluses peamiselt põhikooli kolmanda astme õpilased, vastamine oli vabatahtlik ja anonüümne. Nende, nagu ka mujal Eestis õppivate eakaaslaste arvamusest selgus, et väga tähtis roll koroonaaegsete piirangute ajal oli perel. Lisaks vanemate erinevale jõukusele mõjutas kaugõpet kodune õhkkond. „On õpilasi, kellele kodu ei ole turvaline koht ja kel mingil põhjusel pole võimalik kodus rahulikult õppida, kuid neil on turvaline koolimajas, kus saab sõpradega koos olla või psühholoogiga kohtuda,“ rääkis Tomusk. Nende laste puhul oli näha õpiinnu ja -tulemuste langust. 

Eri tasemel teadmised 

„Uuringutes on välja toodud ja meiegi kolleegidega täheldasime selle õppeaasta algul, et õpilaste teadmiste taseme erinevus mõjutab kogu klassi,“ märkis Tomusk. „Kui klassis on neli-viis õpilast, kellel oli distantsõppe ajal abivõimalustest või tugiteenustest hoolimata keeruline õppida, on vaja enne õppetööga edasi minemist tuua ka nemad sellele tasemele, et nad saaksid koos klassiga edasi liikuda.“ Selleks oli vaja välja selgitada kõigi õpilaste teadmiste tase, mistõttu oli selle kooliaasta alguses õppetöö tempo aeglasem. 

Ühes tavalises klassikomplektis oli õpilasi, kelle jaoks distantsõpe oli võimalus ise huvitavat materjali internetist juurde otsida. Nad tegid seda ning saatsid õpetajalegi põnevaid videoid. Samas klassis leidus ka õpilasi, kellele tuli helistada ja küsida, kas midagi on juhtunud, et töö, mis pidi kolm nädalat tagasi valmis olema, pole esitatud. Kooli tähtsus õpilase sotsialiseerumisel tuleb distantsõppe olukorras selgemalt esile. 

Nagu üle Eesti nii tuli ka Saue õpilaste vaimse tervise teemalistest vastustest välja vajadus olla teistega koos ja tunda sõprade tuge. Samuti tulevikuks väga vajalik oskus keskenduda klassiruumis koolikaaslaste seas. 

„Me keskendusime uuringus teisele trimestrile – selle kohta olid andmed olemas –, aga võtsin ka kokku, kui palju oli Saue Gümnaasium 2020/2021. õppeaasta teisel semestril distantsõppel,“ selgitas Tomusk uuringut tutvustades. Klassiti erines see näit paljuski seetõttu, et osas klassides õppisid eesliinitöötajate lapsed ja kui nende vanemad said koroonanakkuse, saadeti kogu klass karantiini. Seda ka juhul, kui klassikaaslane haigestus või keegi oli lähikontaktne. Kui võrrelda distants- ja kontaktõppel oldud päevade arvu, siis on näha põhjus, miks distantsõppest palju räägitakse, sõnas Tomusk. 

Meeldis / ei meeldinud kaugõppes 

Uuringus küsiti ka põhikooliõpilastelt, mis neile distantsõppes ja kontaktõppes meeldib ja mis ei meeldi. Põhjalikku analüüsi neilt ei soovitud. Viimaseks küsiti, millised raskused võivad õpilastel nende arvates järgmisel õppeaastal ette tulla. Septembris vaadati tundides nimetatud probleemid koos üle. 

Küsimuse puhul, mis õpilastele distantsõppe ajal ei meeldinud, peeti silmas eelmist õppeaastat, kui toimusid veebitunnid. Saue Gümnaasium oli üks nendest koolidest, kus kokkuleppeliselt otsustati tunniplaani järgi toimetada, sest leiti, et nii on kõige lihtsam veebitunde organiseerida. See tähendas, et veebitund võis alata hommikul kell 8.15. Muidugi igatsesid õpilased siis taga 2020. aasta kevadet, mil veebitunde peaaegu ei olnudki, anti ülesandeid ja neid sai omatahtsi lahendada, hommikul aga võisid mõnusalt magada. „Kui mäletate, siis nii-öelda kõrgemalt poolt tuli soovitus teha võimalikult palju veebitunde,“ meenutas kõneleja. „Mingi aja pärast hakkasime saama vanematelt ja õpilastelt tagasisidet, et tõmmaku me nüüd vähemaks, aitab küll, sest kolm last ja kaks arvutit kodus tekitavad probleeme.“ 

Veebis õppimisel väsisid silmad, puudus suhtlemisvõimalus ja langes motivatsioon. Õpilased tunnistasid, et küllaltki palju oli kiusatust minna lihtsama vastupanu teed: kas toimetada koos klassikaaslastega ka juhul, kui see ei olnud ette nähtud, või küsida kellegi teise käest vastuseid. „Arvan, et enamik meist sai vahetevahel faile, mille nimed ja kirjaveadki olid ühesugused,“ muigas Tomusk.  

„Meeldivast rääkides, kuna meil oli uuringuks vestlus põhikooli lõpuosa õppuritega, siis söögiga seotu ei olnud üllatav,“ jätkas Tomusk. Kui mõelda sellele, kui tähtsal kohal on koolis söögivahetunnid, siis see, et kodus õppides saab süüa niipea kui tahad ja kui kõht tühjaks läheb, oli põhikooli lõpuklassi noormeeste jaoks äärmiselt tähtis. Samuti võimalus puhata ja olla vaikuses – õpilased märkisid, et keskenduda ja aineid omandada on vaikuses lihtsam. Mõne jaoks oli äärmiselt tähtis, et ta sai üksi olla ega pidanud inimestega suhtlema. 

Meeldis / ei meeldinud kontaktõppes 

Kontaktõppe juures ei meeldi õpilastele varane ärkamine ja teiste tempoga arvestamine. Söömine toodi eraldi välja ja vahetunde peeti liiga pikkadeks. „Meil on suur kool ja seetõttu on alates teisest vahetunnist kõik kahekümneminutilised,“ selgitas Tomusk. „See ei pruugi tunduda liiga pikk, aga kuna koolimaja koridorid on üpris väikesed, on seal palju õpilasi, liikumist ja müra. Õpilased ütlevad, et puhkamise asemel vahetund väsitab. Hea oleks võimalus viibida vahepeal aulas või kuskil mujal.“ 

Kontaktõppe juures toodi meeldimiste hulgas välja, et klassiruumis on õpetaja ja tema kehakeel nähtav. Kehakeele tähtsust tajub Tomuski sõnul ka õpetaja – õpilast jälgides saab ta aru, kas too mõistab või vajab abi. Õpilasedki andsid tagasisidet, et õpetajat nähes on teda lihtsam mõista.

Mis selgus uue kooliaasta algul? 

Päris mitu tugevamat õpilast tõid välja, et kuigi nad õppisid distantsõppe ajal järjepidevalt ja tulemused olid head ning nad tundsid, et said asjad selgeks, avastasid nad sügisel kooli tulles oma teadmistes ootamatuid lünki. Nad polnud kindlad, kas põhjuseks oli enda tähelepanematus või oligi jäänud mõni asi rääkimata. 

Uue kooliaasta alguse kohta märkisid õpilased, et küllaltki palju oli kordamist, samal ajal liiguti edasi uue materjaliga ning see tegi pinge mitmekordseks. 

Koolirutiiniga oli väga raske harjuda. Kuna kaugõppe ajal oli võimalik proovida, kuidas lihtsamalt hakkama saada või küsida kelleltki, selle asemel et ise mõelda või tegutseda, oli see muutunud juba harjumuseks. Üks noormees tõi välja, et eelmisel aastal sai ta hakkama ja nüüd küsib endalt alatasa, miks ta peaks pingutama. 

See viib mõtted riigieksamite vabatahtlikuks muutmisele ja põhikooli lõpetamise punktidele, mis võib-olla tasandab üldharidust, märkis Tomusk. Kui pole enam nõuet, et kooli lõpetamiseks on vaja saavutada teatud tase, kuidas mõjutab see kogu meie haridussüsteemi taset? Tema meelest on ohtlik, kui 7. ja 8. klassis on teada, et kooli lõpetamiseks ei pea pingutama.  

2020./2021. õppeaasta teise trimestri õppetöö Saue Gümnaasiumis

• Trimester kestis 30.11.20–12.03.21, s.o 57 õppepäeva ehk 11 õppenädalat.
• 1.–4. klassid olid distantsõppel 14.–22.12.20 ja 11.–12.03.21
• 5.–9. klassid olid distantsõppel 5,4 õppenädalat ja koolis kontaktõppel 6 õppenädalat, s.o 53% 2. trimestri õppeajast, distantsõpe oli neil u 47% õppeajast.
• 10.–12. klassid olid distantsõppel 7,4 ja koolis kontaktõppel 4 õppenädalat, mis on 35% 2. trimestri õppeajast, distantsõpe oli 65% õppeajast. 

Info võttis kokku kooli õppejuht Karmi Rumm. 

Distantsõppe juures meeldib

• Saab kauem magada, ei pea kooli kõndima.
• Võimalus rohkem planeerida oma aega.
• Saab harjutada enesedistsipliini.
• Ei pea inimesi nägema ja suhtlema.
• Saab olla vaikuses ja puhata, kui on vahetund.
• Saab süüa, kui näljane oled.
• Saab sõpradelt abi küsida kui vaja.

Distantsõppe juures ei meeldi

• Varajased veebitunnid, st esimene tund on veebitund.
• Tehnilised raskused (veebitunnid, keskkonnad).
• Liiga palju veebitunde.
• Pidev arvuti taga olemine.
• Silmad on õhtuks väsinud arvutist.
• Näost näkku suhtlust ei ole.
• Paljud ei tee ise, vaid helistavad/kirjutavad ja küsivad vastuseid.
• Peab iseseisvalt tähtaegadest kinni pidama ja jälgima.
• Motivatsiooni ei ole.

Kontaktõppe juures meeldib

• Otsesuhtlemine (sõpradega, õpetajaga).
• Inimesed on ümber, ühtsustunne.
• Rutiinne, kergem osaleda.
• Lihtsam on asju mõista, saab kohe küsida.
• Liigun rohkem, kõnnin kooli ja tagasi.
• Ei pea nii palju arvuti taga olema.
• Kui tunnid läbi saavad, siis on tunne, et koolipäev on läbi. 

Kontaktõppe juures ei meeldi

• Vara ärkamine.
• Peab teistega ühes tempos püsima.
• Vähe aega enda jaoks.
• Ei saa süüa, millal tahad.
• Palju segavaid faktoreid (inimesed, müra, vähe privaatsust).
• Täpselt tunniplaani järgi õppimine.
• Liiga pikad vahetunnid.