Eesti keele arengukava
Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Jaak Valge, kas uus eesti keele arengukava võiks toetada muutusi Narvas eesti keele õppimises ja igapäevakasutuses?
Eesti keele arengukava ei pärsi, aga paraku ka ei toeta muutusi Narvas eesti keele õppimises ja igapäevakasutuses. Tõsi, arengukavas on üheks strateegiliseks eesmärgiks sõnastatud valdavalt eestikeelsele kooliharidusele üleminek. Aga mida tähendab „valdavalt“, pole ju selge, võib öelda ka, et oleme juba praegu valdavalt eestikeelsele kooliharidusele üle läinud. Selles arengukavas on häid kohti, aga peamine ja fundamentaalne puudus, mida positiivsed küljed paraku ei kompenseeri, on asjaolu, et arengukava on halvasti keskendatud sellele, milleks ta on kutsutud ja seatud. Arengukavas pole toonitatud, et Eesti kool vajab hädasti juurde kava tegelikke elluviijaid – eesti keele ja kirjanduse õpetajaid. Seejuures on üsna kõnekas tõik, et eelnõu kooskõlastanud organisatsioonide hulgast puudub Eesti Emakeeleõpetajate Selts.
Sama on eesti keele arengukavaga temaatiliselt piirnevate teiste arengukavadega – haridusvaldkonna arengukava ja sidusa Eesti arengukavaga. Ning see ei puutu mitte ainult Narvas eesti keele õpetamisse, vaid kõikidesse arengukavades käsitletavatesse küsimustesse. Need arengukavad algatab valitsus, nende koostamist korraldavad ametnikud, kes võtavad arvesse neid ettepanekuid, mida peavad vajalikuks. Ning edaspidi viib ka muudatused sisse valitsus. Nii on see juba 2014. aastal, Reformierakonna valitsuse ajal vastu võetud seaduse järgi ning hoolimata lakkamatust kriitikast pole õnnestunud seda olukorda muuta. Parlament ainult arutab neid ning tundub, et arengukavad on vajalikud eelkõige selleks, et neile viidates Euroopa Liidu fondidest raha taotleda. Niisiis kirjutatakse sinna igaks juhuks sisse palju vasakliberaalseid loosungeid, sisu osas aga jäädakse ebakonkreetseks.
Eesti keele arengukava puhul demonstreerib seda kõige selgemalt mõõdikute puudus, millega arengukava täitmist hinnata. Kaheksast mõõdikust puudub viis. Nende hulgas 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles, eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust, eesti keele maine ühiskonnas ja Eesti elanike enesehinnanguline võõrkeeleoskus. Niikaua kui neid mõõdikuid ei ole, pole võimalik hinnata, kuhu poole või missuguse kiirusega kavatseme liikuda. Ning isegi kui oleks, võib valitsus neid igal ajal kohandada. Seega ei kohusta see arengukava millekski, keeleõpe ning eesti keele igapäevakasutus Narvas sõltub teistest sammudest.