eTwinning kaotab riigipiirid

Head rahvusvahelist koostööd tegevad koolid saavad eTwinningu kooli tunnustusmärgi. Eestis sai 2020/2021. õppeaastal sellise märgi üheksa kooli.

Veebipõhistes eTwinningu projektides saab ühte klassiruumi kokku tuua õpilased praktiliselt üle maailma, aga ennekõike hõlmab eTwinning Euroopa üldharidus- ja kutsekoole ning lasteaedu: nende virtuaalne võrgustik on aktiivsem kui kunagi varem. 

2020/2021. õa pälvis Euroopas eTwinningu kooli märgi kokku 2134 õppeasutust, Eestist sealhulgas üheksa: Pärnu Kuninga tänava põhikool, Pärnu Koidula gümnaasium, Surju kool, Paikuse kool, Peetri lasteaed-põhikool, Tartu Mart Reiniku kool, Tallinna Kesklinna vene gümnaasium, Narva Paju kool ja Kohtla-Järve lasteaed Tareke. Need õppeasutused teevad juba aastaid eTwinningus head tööd, kaasatud on palju õpetajaid ning koolis on rahvusvahelist projektitööd toetav õhkkond. Märgi saanud koolid on eeskuju digitehnoloogia kasutuses, e-turvalisuses, õpetajate kutsealases arengus, tavatunnist erinevate võimaluste pakkumises õpilastele. 

Kuidas jõuavad koolid eTwinningu juurde?

Projektõpe on olnud see, mis on pakkunud uusi elamusi nii õpilastele kui ka õpetajatele. Kui esimene eTwinningu projekt oli edukas, siis andis see tõuke edasi tegutseda, õpilased olid uudishimulikud ja tahtsid jätkuvalt tutvuda teiste maade kultuuriga – see on väike loetelu eTwinningu juurde jõudmise võimalustest. 

Tartu Mart Reiniku kooli õpetaja Meili Läänemets jõudis eTwinningu programmi juurde koolituse kaudu: „Mind ajendas rahvusvahelist koostööd alustama koolitusel saadud heaolutunne, toredad ja väga sõbralikud koolitajad ning suur huvi proovida midagi uut.“ 

Reiniku koolis on läbi viidud pea 20 eTwinningu projekti. „Parimaks pean projekti „Tere tulemast käsitöölaadale“, kus lapsed tegid väga põnevat loomingut ja said inspiratsiooni ka teiste maade laste töödest,“ sõnab Mart Reiniku kooli õpetaja Meili Läänemets. „Rahvusvaheline kunstinäitus oli igas projektis osalevas koolis. Me saatsime üksteisele tavapostiga õpilaste kunstitöid ja panime kokku näituse. Projektis osalesid lapsed Eestist, Leedust, Saksamaalt ja Horvaatiast. Lisaks sai vaadata virtuaalset kunstinäitust.“ 

Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumis sai otsustavaks soov tutvuda Euroopa riikide haridussüsteemiga. „eTwinningu platvorm kustutab piirid, toob inimesi kokku, loob väärtusi ning pakub täiendavaid võimalusi kooli arenguks,“ kinnitas Kesklinna vene gümnaasiumi õpetaja Anne-Liisa Antsma.

Pärnu Koidula gümnaasium on tegelnud eTwinninguga 2005. aastast ehk eTwinningu sünniaastast alates. „eTwinningu algusaastatel oli rahvusvaheline koostöö väga eriline ning pakkus suurt huvi kõikidele osalejatele. Kõige südamelähedasemad on meie esimene projekt ning tänavu koostöös Leeduga tehtud distantsõpet analüüsiv koostööprojekt. Projekte tunnustati Euroopa kvaliteedimärgiga,“ tõi Pärnu Koidula gümnaasiumi haridustehnoloog Tiiu Leibur näiteks. 

Kohtla-Järve lasteaed Tareke osaleb eTwinningus juba kümme aastat, tehtud on 150 projekti. „Iga projekt toetab laste ja õpetajate arengut ja on seotud lasteaia õppekavaga. Tooksin välja eelmise õppeaasta, 2020/2021. õa projekti „Mesilastwinnerid“ (The BeeTwinners), rääkis lasteaia direktor Ene Kruzman. „Lapsed teavad nüüd, mis võib mesilaste elu ohtu seada, on kuulnud mesilaste toodete kasutamisest toiduks ja tervishoiuks. Nad arendasid oma mõtlemist, sotsiaalseid oskusi, paindlikkust ja algatusvõimet, kriitilist mõtlemist, loovust, uudishimu, IKT-oskusi. Lapsed said teavet mesilaste elust, õppisid looduse ja mesilaste eest hästi hoolitsema. Nad õppisid programmeerima Matataboti robotit ja Bee-Botti.“

Pärnu Kuninga tänava põhikooli projektijuht Liis Raal-Virks märgib, et Kuninga tänava põhikooli seni edukaim projekt on olnud „Loeme ja kirjutame 21. sajandi Euroopast“, mida tunnustati 2020. aastal Eesti eTwinningu projektivõistlusel kui parimat eTwinningu ja Erasmuse koostööprojekti. „Soovisime tõsta algklassiõpilaste lugemishuvi, arendada nende kirjutamis- ja lugemisoskusi. Esimesel aastal loodi näiteks ühiskirjutamise meetodil ainulaadne lasteraamat „Maagiline gloobus“, kus iga osa kirjutasid ühe partnerkooli õpilased ning illustreerisid mõne teise partnerkooli lapsed. Eesti õpilased said illustreerida peatükki, mille kirjutasid Prantsuse lapsed, ning ise lõid nad raamatu kolmanda peatüki, kus peategelased satuvad maagilise gloobuse abiga Eestisse, käivad laulupeol ning keskööl kohtuvad ristteel vanapaganaga. Lisaks valmis kultuuriteemaline veebiajakiri; lavastati partnerriikide muinasjutte; korraldati maskeraade, kus riietuti partnerriikide raamatutegelasteks; tehti interaktiivseid ülesandeid,“ kirjeldas Raal-Virks. 

Surju kooli õpetaja Ave Kartau meenutab: „Väga tore oli 2012/2013. õa projekt „Tunne oma naabreid“, milles tutvusime Läti Ruhja kooliga. Lootsime, et lisaks kooli tutvustamisele ja kirjavahetusele kasvab sellest välja midagi enamat, sest Ruhja asub Surjust vaid 70 km kaugusel. Nii läkski. Üks meie õpetaja oskab läti keelt, õppisimegi siis lätikeelseid viisakusväljendeid ja dialooge ning esitasime neid kontserdil. Kõik olid väga emotsionaalsed, lehvitasid Eesti ja Läti lippe. Läksime Lätti vastukülaskäigule, vanemad aitasid transpordiga. Nii liikus pikk autorong Surjust Ruhja. See oli laste, vanemate ja õpetajate esimene ühine välismaareis, meie jaoks oli tõeline pidu korraldatud!“

Peetri lasteaias-põhikoolis on kokku läbi viidud 60 eTwinningu projekti alates aastast 2012. „Üheks parimaks pean „Matemaatika on lõbus“ (Math is fun). Projekt sai vabariikliku ja Euroopa kvaliteedimärgi ning saavutas riigisisesel eTwinningu projektivõistlusel II koha,“ selgitas kooli haridustehnoloog Signe Reidla. „Projektis tegutsesid 12–14-aastased. Püüti suurendada õpilaste huvi matemaatika vastu, õppida tundma geomeetrilisi kujundeid ja arvutada nende pindala. Õpilased joonistasid matemaatilistest kujunditest pilte, arvutasid kujundite pindala, kirjutasid piltide kohta ingliskeelseid kirjeldusi ja saatsid need partnerkoolile. Partnerkoolide õpilased pidid kirjelduste põhjal sarnaseid pilte joonistama ja kujundite pindala arvutama.“

Paikuse kooli jaoks oli huvitavaim projekt „Õpime lugema, et valgustada oma tulevikku“. „Uurisime ja rakendasime eri strateegiaid kirjanduse käsitlemisel ja õpetamisel. Kõik partnerkoolid võrdlesid oma koolis rakendatavaid metoodikaid, koostati ühiseid juhendmaterjale, katsetati partnerite kogemusi. Õppisime, kuidas õpilaste lugemisoskust parandada ja huvi kirjanduse ning lugemise vastu suurendada. Innustuseks oli projektile antud Euroopa kvaliteedimärk,“ rääkis õppejuht Angela Taggo.

Mida eTwinningus osalemine õpilasele, õpetajale ja koolile annab? 

Tiiu Leibur: „See on õpetanud aja planeerimist, arendanud vastutustunnet ning koostööoskusi, võõrkeeleoskust. Kõige olulisem on aineülene veebipõhine koostöö ning digivahendite kasutamine uute teadmiste ja oskuste arendamisel. eTwinning annab hea võimaluse teha rahvusvahelist koostööd uurimis-, probleem- ja projektõppe abil, arendada silmaringi ja samas leida ka uusi sõpru.“

Ene Kruzman: „Õpetajad rakendavad eri õppemeetodid, sealhulgas STEAM. Lapsed saavad õppida tegutsedes.“

Liis Raal-Virks: „Pärnu Kuninga tänava põhikoolis osalevad eTwinningu ja Erasmus+ koostööprojektides kõik klassid esimesest kuni üheksandani ning teatud tegevustesse on kaasatud ka HEV-õpilased. Projektid on lastele harjumuspärane ja oodatud osa õppetööst, projektitööd tehakse kas korra nädalas või mõned korrad kuus. Projektitöö on põimitud ainetundidesse ning tegevusi juhendavad aineõpetajad, vahel ka kooli huvijuht ja projektijuht. Meie koolis on õpetajatest umbes 65% tegev rahvusvahelises projektitöös. See on soodustanud õppeainete lõimimist, õpiülesanded on seotud reaalse eluga.“

Ave Kartau: „Tänu eTwinningule oleme leidnud häid koostööpartnereid nii Eestist kui välismaalt. Oleme õppinud koostööd tegema teiste koolidega, õppinud tundma teisi kultuure, arendanud inglise keele oskust. Kindlasti oleme õppinud kasutama paremini tehnilisi vahendeid ning avastanud ka uusi. Rõõmustab see, et kui kolleege kutsuda, siis nad tulevad ja panustavad. Näiteks kunstiõpetaja on juhendanud õpilaste kunstitöid projekti jaoks, logopeed on harjutanud lastega selget diktsiooni, kooli IT-juht aidanud salvestada helifaile. Eelnevalt eTwinningus omandatud tehnilised jm oskused ning meetodid tulid distantsõppe ajal väga suureks kasuks. eTwinninguga tegelevatel õpetajatel oli lihtsam distantsõppega kohaneda.“

Angela Taggo: „Olenevalt projekti teemast oleme kaasanud projektidesse õpilasi eri klassidest ja see on tekitanud suurema meie-tunde. Huvitavad on olnud ka need projektid, kus ühe teema piires on koostööd teinud aineõpetajad. Juhtkond on alati projektitööd soosinud ja innustanud. Rõõmustav on, kui protsessi tulemusena jõuamegi püstitatud eesmärkideni ja avastame ka midagi uut.“

Signe Reidla: „Tänu eTwinningust leitud partneritele ja Erasmus+ projekti rahastusele said meie kooli õpetajad olla töövarjuks partnerkoolides. Õpilased said praktiseerida inglise keelt, õppida kasutama mitmesuguseid digikeskkondi.

Meie koolis liitub igal õppeaastal eTwinninguga uusi õpetajaid. Koolis on kaks eTwinningu mentorit, kes abistavad algajaid liitujaid projekti kirjutamisel ja/või läbiviimisel, ka eTwinningu platvormi kasutamisel. Aineõpetajate koostöö sõltub projekti tegevustest. Eriti rõõmustab, kui inglise keele õpetajad aitavad projekti meeskonnal veebikoosolekuid teha.“

Meili Läänemets: „Projektõpe on suurepärane vahend rutiini vältimiseks. Selle abil saab motiveerida lapsi õppima, sest projektõpe on ka õpilaste jaoks huvitav. Kindlasti aitab see kasvatada lapsi sallivamaks. Lisaks on minu ja õpilaste digipädevus palju arenenud. Rõõmustab juhtkonna toetus.“

Anne-Liisa Antsma: „Rahvusvahelistes projektides töötamine on meie õpetajate ja õpilaste igapäevane töö. Praegu on koolis kuus aktiivset projekti. Meile meeldib selle koostöö juures kõige rohkem see, et projektid ühendavad kõiki ja aitavad leida töös osalejate varjatud andeid.“

eTwinningu programmi kaasrahastab Euroopa Liidu Erasmus+ programm. eTwinningu programmi viib Eestis ellu haridus- ja noorteamet. www.harno.ee/etwinning