Igale lapsele mitu haridust
Eesti Teadushuvihariduse Liit korraldas Pärnus koostööseminari „Hariduse traagelniit“, kus kõneldi formaal- ja huvihariduse lõimimisest.
Nagu rõhutas liidu juhatuse esimees Heilo Altin, on liidu tegemistes sel aastal pööratud tähelepanu just huvihariduse kvaliteedile, loodus- ja täppisteaduste populariseerimisele ning katsena käivitatud e-huvikool. Liidul on käsil kvaliteedi hindamise keskkonna loomine ning valminud keskkond huviring.ee, kuhu alates järgmise aasta algusest saavad enda kohta andmeid lisada kõik huviringid. Kui seda keskkonda infoga üleval hoida, saaks huviharidus rohkem tähelepanu, arvas Altin.
Mis toimub lõimimise vallas
HTM-i noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja Riin Tamm tutvustas ministeeriumis valminud lõiminguprojekti, mis on saanud EL-ist heakskiidu ja rahastuse. Töösse kaasatakse Eesti parimad formaal- ja mitteformaalhariduse lõimimise kogemused ning uuritakse, mis on teistes riikides tehtud, et neilt õppida. Tulemusena peaksid valmima juhised, kuidas lõimimisprotsessi läbi viia. Seejärel katsetatakse soovitusi omavalitsustes ning lõpuks peaks valmima formaal- ja mitteformaalhariduse lõimimise rakenduskava koos seadusemuudatuste ettepanekutega. Projekt kestab kaks aastat. Riin Tamme hinnangul võiks lõiming muuta ka regionaalse huvihariduse kättesaadavamaks. E-huvikool on selle hea näide.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Asta Tuusti juhatas kuulajad seente elutegevuse kaudu tähele panema, kuidas looduses toimub koostöö. Ka säästva arengu eesmärke peaks mõtestama, lähtudes loodusest kui tervikust, ning seostama loodust sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga, soovitas nõunik.
Rohepööret selgitas ta oskusena elada nii, et me poleks ületarbimise tõttu looduse ees võlgu. Kuid võlgu elame me alates 1970. aastast ja võlg aina kasvab. See tähendab, et üha ettepoole aastas nihkub päev, millal on ära kasutatud aastaseks tarbimiseks võimalikud loodusvarad. Ka see tõsiasi on seotud keskkonnaharidusega ning on üks põhjuseid, miks seda haridust vaja on. Keskkonnaharidusprogrammid sisaldavad õpet looduse, majanduse ja kultuuri seostest. Keskkonnateadlik inimene mõistab, kuidas loodus toimib, oskab ja tahab keskkonnasäästlikult käituda ning mõtleb oma valikuid tehes selle peale. Seda kõike püütakse Tuusti sõnul saavutada keskkonnahariduse programmidega, mille kvaliteedile pööratakse suurt tähelepanu.
Oma kogemusi jagas Pernova loodusmaja direktor Kaire Mertsin. Pernova on unikaalne võrreldes teiste huvikoolidega, sest teenindab kõiki Pärnu linna koole, kes on kaasatud Pernova loodus- ja tehnikamaja tegevuste kaudu lõimitud õppesse. Lõiming sünnib üld- ja huvihariduse õpetajate koostöös, mis toetub usaldusele – aineõpetaja peab teadma, kes tema õpilasi loodusmajas õpetab. Kuna tavakooli õpetajatel on aega napilt, on Pernova õpetajatel üks päev nädalas nähtud ette selleks, et viia end kurssi partnerite tegevustega, ning õppetegevust planeeritakse üheskoos.
Head kogemused
Praktilise tööna selgitati laudkonniti välja omakandi kitsaskohad ja otsiti lõiminguvõimalusi. Lüganuse vallal on plaan luua süsteem, kus üldhariduskool ei korda huvikooli õppeaineid, vaid näiteks laps, kes õpib muusikat, on koolis muusikaõppest vabastatud. Albu vallas on noorsootöö ja huvihariduse sihtasutus, mille hallata on enam kui tuhande lapsega huviringid, on oma õpetajad, kes tegelevad koolide pikapäevarühma lastega, on noortekeskused ja -toad. Kõik valdkonnad teevad koostööd omavahel ning koolide, lasteaedade ja raamatukogudega.
Saue valla Ruila koolis kasutatakse oskuslikult lähiümbruses leiduvaid võimalusi – tunde tehakse Ruila tallides, Tauno Kangro graniitvillas ja Laitse rallipargis, ühine õppekava on lasteaial ja koolil. Rae vallas seob koole, huvikoole, lasteaedu ja kultuurikeskust laulu- ja tantsupidu. Paarikümne aasta eest paarikümne osalejaga alanud ettevõtmisest on saanud pidu, kus astub üles tuhatkond osalejat.
Viljandis teevad kõik üldharidus-, huvi-, spordi- ja kunstikoolid koostööd kõigi lasteaedadega, kus käiakse tunde andmas. Pärnu üldhariduskoolid viivad oma tunde läbi muusika- ja kunstikoolis, Pernova loodusmajas ja jahtklubis. Lääne-Nigula valla Martna põhikooli lapsed viiakse bussiga Uuemõisa erahuvikooli Innokas.
Ideed ja takistused
Iga laudkond pidi esitama ühe idee, mis on lihtsalt teostatav, ja teise, mida on raske ellu rakendada. Pakuti laste- ja vanavanemate kaasamist vabatahtlikena huvitegevusse, boonuseks neile maksusoodustus. Suur mõju oleks otsusel keelata õpilastele kodutööde andmine. Selle arvelt tekiks lastele aega huvihariduseks. Tuleks luua ühtne VÕTA süsteem, mis hõlmaks üld- ja huviharidust ning mikrokraadegi ja kus sisalduksid koolide õppe- ja ainekavad ning lõimingud. Sellega laheneks probleem, et haridusliigid on omavahel sidumata märgisüsteemis. Ühendamine tuleks riigi rahatoel välja töötada ja peaks olema tasuta kättesaadav.
Takistuste ületamiseks pakuti samuti häid mõtteid. Tuleks luua huvihariduse digitaalne huvipass laste omandatud oskuste kohta. Huvi- ja üldhariduskoolid peaks tegema senisest rohkem koostööd. Et huvi- ja tavakoolid saaksid kasutada ühist süsteemi, olgu Stuudium või muu, tuleks andmeväljad ühildada. Kuid see on kallis töö ja vajab lapsevanema luba.
Miks üldse lõimida? Vastas Anzori Barkalaja: et meie lapsed oleksid tulevases rahvusvahelises klassiühiskonnas ülemises klassis, et neil oleks piisavalt 21. sajandi oskusi ja et nad eesti keelt rääkides säilitaksid eesti kultuuri.