Kõik on võimalik!

Mida õpetas teile 2021. aasta?

Mida ootate järgmiselt aastalt?

Reemo Voltri, Eesti Haridustöötajate Liidu esimees:

1. Sain kinnitust teadmisele, et muudatused ei ole lihtsad ning et millegi muutmiseks peavad kõik, keda muudatused puudutavad, nende vajalikkusest aru saama. Eesti õpetajate esindusorganisatsioon EHL võttis vastu uue arengukava ja loodan, et selle rakendumisel saavutame olulise arenguhüppe. Seda aga eelkõige siis, kui enamik õpetajaid saab aru: ainult siis hakatakse õpetajaametit väärtustama, kui meie ise, õpetajad, seda väärtustame ja kuulume selle väärtustamiseks EHL-i.

2. Loodan, et järgmisel aastal astutakse riigi tasandil päriselt samme õpetajaameti väärtustamiseks, Vastasel juhul sureb meie õpetajaskond välja ‒ õpetajaid lihtsalt enam ei ole. Õpetajate töötasu peab muutuma konkurentsivõimeliseks, st peab algama Eesti riigi keskmisest töötasust! Kui keskmiselt saavad teised kõrgharidusega töötajad kolmandiku võrra rohkem palka kui õpetajad –kõrgharidusega spetsialistid (koolis vähemalt magister) ‒, siis ei ole põhjust loota õpetaja järelkasvule. Kui õpetajale pole aga järelkasvu, kaob ka meie väga hea haridus.

Margit Timakov, Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees:

1. Koolides töötavad superinimesed, sõna otseses mõttes eesliinitöötajad, kes lisaks õppetööle on jaganud toidupakke ning korraldatud mitte ainult pedagoogilist, vaid ka meditsiinilist testimist. See inimlikkus, paindlikkus, väsimatu kohanemine ja töövõime, mida koolimeeskonnad on sel aastal üles näidanud, soojendab südant. Kõik on võimalik!

2. Lahendusi vajavaid teemasid on hariduses päris palju. Tõsiselt rõõmustav oleks, kui mõned tähtsad teemad (nt õpilaste ja õpetajate ülekoormus) saaks pingevabalt arutelulauale tõsta. Kriitika asemel tuleb kasuks, kui ühiselt keskendutakse lahenduste leidmisele. Rõõmu teeks, kui õpetajad leiaksid endas (lisa)jõudu, et rõõmsalt ja rahumeelselt ka ennast tähele panna, leida seda, mis toetab ja rõõmu pakub. See omakorda looks võimaluse tekitada keskkonda, kuhu uued õpetajad tahavad tulla ja jääda.

Kadi Kaja, Saue gümnaasiumi õpetaja, aasta klassijuhataja 2019:

1. Klassijuhatajana oli kõige meeldivam kogemus minu õpilaste edukas 9. klassi lõpetamine. Tingimused, millesse pandeemia õpilased ja õpetajad pani, olid ebatervislikud: palju segadust, ekraani ning lõpuks ebaproportsionaalsed õpitulemused. Sellest hoolimata jätkatakse õppetööd järgmises kooliastmes – kas kutsekoolis või gümnaasiumis. Varasemast rohkem tähelepanu, vastastikust mõistmist, heatahtlikkust ja toetamist vajab aga õpilaste ja õpetajate vaimne tervis.

2. Soovin, et näeksime probleemide taga pigem lahendusi ning keskenduksime neile. Kui kulutame liiga palju energiat süüdlaste otsimisele, ei näe me abivajajate taga enam inimesi. Arvan, et me ei saa lubada läbimõtlemata hariduseksperimente, seega tasub vigadest pigem õppida.

Tiiu Kuurme, kasvatusteadlane, Tallinna Ülikooli dotsent:

1. Lõppev aasta tähendas elamise harjutamist järjest suurenevas ebakindluses. Maailm ümberringi on rahutu ja ärev, äsja kindlana tundunud tõdedest nii mitmedki tunduvad kui eilse päeva turvaruum, mis enam ei kaitse ega aita isegi maailma mõista.

Tööelu siirdus väga paljudel ekraani taha, see viis inimlike kokkusaamiste soojuse ja energia. Mitmed minu eriala autoriteedid on unustusse mõistetud. Näib, et suurvaime juurde ei teki. Ülikoole aastasadu mõtestanud vaimseid väärtusi loov telg on nihkunud praktiliste oskuste ja majanduskasu suunas.

Kõik tuulekiirul ja ebaloogiliselt toimuv vaid kinnitab nüüdseks üldteada tõde – keegi ei saa lubada enesele luksust mitte õppida, mitte areneda. Ent ajastule omaselt ei öelda – kuhu. Õpin jätkuvalt seda, et kõigega kohaneda ei tohi. Tark olla tähendab ära tunda, millega on mõistlik kohaneda.

2. Suurt rõõmu pakuks inimsuhete soojus, kogukondlikud olemised, hea huumor, kohtumised tõeliselt tarkade inimestega, kes mõistes ja kindlas meeles veenaksid ülejäänuid, et maailma telg saab taas paika. Ootaksin, et taas kord tõuseb ülimasse väärtusse see, mis teeb meist inimesed – vaimsus ja heatahtlikkus kõige elava suhtes.

Mari-Liis Sults, Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor:

1. Minu suurim väljakutse mööduval aastal on olnud vastutuse ja otsustuse tagasi andmine õpilastele, õpetajatele ja koolitöötajatele. Pandeemia olukorras on kriisijuhtimine väga hierarhiline ja töötajad teevad seda, mida juht ütleb. Nii see käibki, see on normaalne!

Tõepoolest võin öelda, et liikumine tagasi horisontaalse juhtimisstiili ja töökultuuri juurde meenutab mulle minu seitsme aasta taguseid algusaastaid koolijuhina, kui selle praktiseerimisega alustasin. Seega oli sel aastal refresh-nupu vajutamise tunne ja nüüd detsembris tajun ja tean, et järgmisel aastal ja kindlasti uuel õppeaastal saame toimetada ja elada taas pandeemiaeelses rütmis.

2. Minule teeb rõõmu see, kui õpilased teavad, mida ja miks nad õpivad ning mida nad tahavad ja ei taha õppida. Kui nad on motiveeritud ja teadlikud oma emotsionaalsest seisundist ja oskavad abi leida. See on aga väga suur väljakutse pedagoogilisele personalile. Seega järgmisel aastal ja ka edaspidi soovin tegelda õpilaste õpimotivatsiooni toetamise ja avastamisega. Selleni jõudmiseks on vaja võtta fookusse õpetajate töömotivatsioon, oma töösisu eesmärgistamine ning oma ainesisu tundmine ja selle innustava edasiandmise analüüs.

Arvan, et me ei peaks kartma eksida ja vastata õpetajatena õpilaste miks-küsimustele ‒ meil on klassiruumis hoopis teise mõttemaailmaga lapsed … isegi meie kooli õpetajate jaoks, kelle keskmine vanus on 35 eluaastat.

Riin Seema, TLÜ haridusteaduste instituudi pedagoogilise nõustamise dotsent:

1. Õppisin 2021. aastal täiskasvanute veebinõustamist ning juhendamist Zoomi kaudu. Sellega seoses avanesid uued võimalused ja justkui paralleelmaailm. Soovin siiski rõhutada, et mõttemeele viibimine virtuaalmaailmas mõõdukal määral on sobilik täiskasvanutele, kelle keha ja vaim on selleks küps. Väikeste laste õpetamiseks ja kasvatamiseks on vaja viibida pärismaailmas.

2. Järgmisel aastal pakuks kõige rohkem rõõmu see, kui ühiskonnas toimuks leppimine, kohanemine ja rahunemine. Loodan, et kõik haigussümptomiteta lapsed ja täiskasvanud saavad jälle ühiskonnaelust osa. Samuti soovin, et otsustajad mõistaksid, kui oluline roll on sõltumatul teadusel. Sõltumatute teadusuuringute erinevus kallutatud teadusuuringutest on see, et sõltumatutes teadusuuringutes on fookus tõe otsimisel, mitte kellegi pilli järgi tantsimisel. Soovin, et teadlastel oleks võimalik otsida ja kirjeldada tõde.

Toivo Niiberg, psühholoog ja õpetaja:

1. 2021. aastast võtan kaasa e-kooli materjalide koostamise ja videokoolituste läbiviimise kogemuse.

2. Loodan õpetajatöö praktilist väärtustamist ja selle tööühiku (tunnitasu) selget lahtikirjutamist, sest senini saab õpetaja tasu ikkagi ainult ühe kolmandiku tehtud töö eest, milleks on õpilaste ees veedetud ainetund. Ma ei tea ühtegi teist elukutset, kus see nii oleks. Pigem saadakse pea igas muus ametis ületundide ja kodus tehtud töö eest lisatasu, ja vahel isegi topelt. Miks peab õpetaja tunni ettevalmistamiseks tegema kaks tundi tasuta tööd?

Urve Läänemets, haridusekspert:

1. Järgmisel aastal tuleb kindlasti arvestada uue suhtluskultuuriga Eestis. Ei tasu loota, et kõik kokkulepped kehtivad – „uus normaalus“ paistabki pahatihti olevat igasugust käitumist lubav „uus eetika“. Poleks uskunud, et selline olukord kujuneda võib, aga peab lootma, et väärotsuste tagajärjed panevad asjad taas paika. Ja et viisakas, heatahtlik ja konstruktiivne suhtlus taastub.  

2. Rõõmustaks, kui tuleval aastal hakataks professionaalselt, mitte arvamuste, poliitiliste ambitsioonide ja uitmõtete tasemel tegelema hariduse sisuliste küsimustega. Vaja on sõnastada, milline hariduse sisu ja korraldus lubab säilitada eesti keele ja kultuuri ning mis tagab lähiaastatel päris asjatundjate uue põlvkonna pealekasvamise ja kes suudaksid teha informeeritud otsuseid praeguste ametikohajärgsete „ekspertide“ asemel.

Kadri Männisalu, MTÜ ASÕP tegevjuht:

1. Võttes ASÕP-i (asendusõpetajate vahendamise programmi – toim) aastat kokku, tõden, et kõige enam õppisime olema paindlikud ja kiired kohanejad. Elu meie ümber muutub pidevalt ning on selge, et edukad on need, kes suudavad leida vajadusel uue raja ka endale. Kirjeldades meie organisatsiooni väärtusi, nägime, et väärtus ‒ kiire kohaneja ‒ on omal kohal. Ootame seda nii tiimilt endalt kui ka meie asendusõpetajatelt.

2. Suurt rõõmu pakuks organisatsioonis rahalise stabiilsuse saavutamine ning suurema toe võimaldamine meie asendusõpetajatele. Praegu sõltume suures osas projektidest, toetusfondidest ja sponsoritest. Võimekus saab kasvada siis, kui oleme leidnud sobiva IT-platvormi, see kiirendaks ja suurendaks tellimuste täitumist. Usun, et õige partner on kohe ka leitud.