Koroonakriisist hoolimata annavad koolijuhid esimesele õppepoolaastale hea hinnangu

Enamiku Eesti koolijuhtide hinnangul on nende kooliperel selle õppeaasta esimene poolaasta koroonakriisist hoolimata hästi läinud. Oma arvamust põhjendavad nad sellega, et koolid on saanud olla avatud, õpilased kontaktõppel ning haiguspuhanguid on olnud vähe.

Haridus- ja teadusministeerium küsis iganädalase kiirtestimiste tulemuste kogumise käigus koolijuhtidelt kümnepalliskaalas hinnangut, kuidas on nende kooliperel esimesel õppepoolaastal läinud. Küsimustele vastas 469 üldhariduskooli ehk 91% kõigist üldhariduskoolidest.

Ligi 70% vastanud koolijuhtide hinnang oli 8–10 palli, kus 10 tähendas, et koolijuhi hinnangul läheb tema kooliperel väga hästi. Keskmine ja ühtlasi kõige sagedasem hinnang oli 8, mille andis 157 koolijuhti (33% vastanutest). 48 koolijuhti (10%) andsid hinnangu 10 ning kõige madalam hinne, mille andis üks koolijuht, oli 3.

Koolijuhid, kes andsid hinde 8–10, põhjendasid oma hinnangut kõige sagedamini sellega, et kool on olnud avatud, õpilased on saanud olla kontaktõppel ning haiguspuhanguid pole olnud või on need olnud lühiajalised. Sagedasti mainiti, et kooli on aidanud avatuna hoida kiirtestimine, ja avaldati tänu selle võimaldamise eest.

Küsimusele „Mis on seni käesoleval õppeaastal teie koolis hästi läinud või koolielus rõõmu pakkunud?“ vastas 390 vastanut ehk ligikaudu kolm neljandikku kõigist üldhariduskoolidest.

Ülekaalukalt populaarseim vastus (52%) oli kontaktõpe – kool on saanud olla avatud, pole pidanud olema distantsõppel ja koolipere on saanud olla päriselt koos.

Samuti tõid kõrgema hinde andnud koolijuhid korduvalt välja head koostööd lapsevanemate ja kogukonnaga ning koolipere omavahelisi häid suhteid. Samuti toodi esile, et koolipere on pingutanud, teinud palju tööd ja selle tulemusena on õppetöö ja koolielu hästi sujunud.

Kümnendik vastanuid nimetas rõõmutoojana südikaid kolleege, kes on keerulistes oludes näidanud positiivset suhtumist ja leidnud lahendusi, koostöiseid ja õpihimulisi õpilasi või mõistvat ja toetavat kogukonda. Toodi näiteid sellest, kuidas kriis on kasvatanud hoolimist ja märkamist koolipere omavahelistes suhetes.

Lisaks mainiti positiivsena, et sel õppeaastal on saanud toimuda eelmisel aastal ära jäänud üritused ning et distants- ja hübriidõppe korraldamine on õnnestunud.

Iga kümnes vastanu tõi esile riigi toetusmeetmeid, mis on aidanud kriisi või selle tagajärgedega toime tulla, sh kiideti nii kiirtestimist, õpilünkade tasandamise toetust, ventilatsioonisüsteemide toetust, õpihuvilaagreid kui ka vabatahtlikke ülikoolidest.

Küsimusele „Mis on seni käesoleval õppeaastal teile koolielus muret valmistanud? Mis on lahendusettepanekud?“ vastas 336 inimest ehk veidi vähem kui kaks kolmandikku kõigist üldhariduskoolidest. Neist alla poole pakkus välja toodud murekohtadele ka lahendusi ning peamiselt oli lahenduste puhul tegemist kooli tasandi tegevustega. Riigilt oodatakse peamiselt lahendust õpetajate ja tugispetsialistide puudusele, suuremat rahastamist ja selgeid ning õigeaegseid juhiseid koroonakriisis tegutsemiseks.

Ligikaudu iga kuues vastanu nimetas suurima murena õpilaste vaimse tervise probleeme, õpetajate ja koolijuhtide kurnatust ja stressi ning üleüldist ärevust ning pinget koolis ja ühiskonnas. Korduvalt nimetati ka distants- ja/või hübriidõppe korraldamise keerukust.

Kõige sagedamini (ligikaudu viiendik vastustest) toodi murena välja koroonakriisi mõjusid koolielule, nt pidevalt muutuvat olukorda ja teadmatust, haiguseleviku tõkestamisega seotud lisatööd, samuti liiga hilja tulevaid ja kohati vastuolulisi juhiseid eri ametkondadelt.  Mitu Tallinna koolijuhti mainisid ministeeriumi ja Tallinna linna antavate sõnumite ja käitumisjuhiste vastuolusid.

Kümnendik vastanutest leidis, et muresid pole olnud või on neile leitud lahendused.

Haridus- ja teadusministeerium on iga nädal alates novembrist küsinud koolidelt tagasisidet kiirtestimiste käigu ja tulemuste kohta. Möödunud nädalal lisati küsimustikku ka küsimus kooli üldise olukorra kohta.