Matemaatikat läheb elus vaja!
Õpilased küsivad ikka, et kus neil matemaatikat elus vaja läheb. Nüüd pakub elektrihinna kiire kõikumine hea võimaluse neile tõestada, et peast arvutada ja ühikuid teisendada võiks osata igaüks.
Eelmisel nädalal jooksis meediast läbi pealkiri „Täna tõusis elektri hind tuhande euroni“. Tuhat eurot on õpilase jaoks väga suur summa, kuid kas saaks seda kuidagi piltlikumalt väljendada? Proovime ühikuid teisendada! Kui üks megavatt-tund maksis tol hommikul tuhat eurot, siis üks kilovatt-tund maksis ju üks euro? See summa tundub päris väike. Aga kas see on päriselt ka vähe? Siin saab anda õpilasele triikimise ülesande: kui palju läheb maksma tund aega triikimist, kui triikraua võimsus on üks kilovatt? Järgmisena võiks anda elektriradiaatori ülesande: kahekilovatine radiaator on kuu aega järjest võrgus – mitu eurot see maksma läheb? Esimene küsimus kõlaks: mitu tundi on ühes kuus? Järgmisena saab küsida, kas tasub elektriradiaatorit kogu aeg seinas hoida. Seejärel võiks teha mõlemad ülesanded läbi kuu keskmise elektrihinnaga, mis on olnud detsembris mitte 1000, vaid 200 eurot megavatt-tund. Nii hakkavad õpilased ette kujutama, kui palju elekter tegelikult maksab ja kas tasub selle tarbimist piirata.
Teine koht, kus saab arvutamist ja teisendamist harjutada, on – ilmateated! Kui öeldakse, et tuule kiirus on kümme meetrit sekundis, kas tuul on siis tugev? Maailma parimad sprinterid jooksevad 100 meetrit kümne sekundiga. Mitu meetrit nad siis ühes sekundis läbivad? Kui tugevasti tuul neil sellise kiiruse juures kõrvus vuhiseb?
Teeme piltlikkuse huvides väikse teisenduse ja mõõdame tuule kiirust kilomeetrites tunnis. Selgub, et kümme meetrit sekundis on 600 meetrit minutis ja 36 kilomeetrit tunnis. Kas see on suur kiirus? No kuulge, sellise kiirusega sõitev auto jääb teistele autodele ette, takistab liiklust. Siit saab anda õpilastele soovituse: korrutage ilmateates antud tuule kiirus 3,6-ga ja saate teada, mitu kilomeetrit tunnis tuul puhub. Kui seitse meetrit sekundis, siis mitu kilomeetrit tunnis see on?
Tenerifel puhates tõdesin, et seal tuuaksegi juba ilmateadetes tuule kiirus välja kilomeetrites tunnis. Tenerife vulkaani jalamil ütles matkajuht, et tuule kiirus on seal vahel isegi üle 90 kilomeetri tunnis. Kes on veoauto lahtises kastis sõitnud, kujutab sellist tugevust väga hästi ette.
Parkimistasu puhul peab tegema samuti arvutusi ja teisendusi. Tallinnas arvestatakse parkimistasu eurodes minuti kohta: 0,06 eurot minut. 0,06 tundub olevat väga väike arv. Aga kuidas tegelikult on? Arvutage, kui palju maksab terve tund parkimist.
KOLLEEGID!
ARTIKKEL PROPAGEERIB nn ameerikalikku pragmaatilist kooli, kus midagi ei õpita. See “filosoofia” on Eestis juba laialt levinud – kordan lõputult – meie RAHVUSKULTUURI SURM!
Vaid kutsekoolis õpitakse seda, mida elus on vaja (toetudes varem õpitule!). Üldhariduskoolis ARENDATAKSE INIMEST ja selleks on sajandite jooksul kujunenud AINETE SÜSTEEM, mis arendamisel vajalik-kohustuslik (!). Toodud näiteid võib õpetaja kasutada oma metoodikas, aga mitte õppimise EESMÄRKIDENA.
P.S. Kordame lõputult – just matemaatika on MÕTLEMISE arendaja… Levinud lähenemine – tal pole seda elus vaja – kasvatab vaid TOBUKESI. Vaadake vaid ringi!
Märkus nii RJ kui PL suunas:
Matemaatika õpetamine nendele, kes löövad elus läbi ka matemaatikata (või ei löögi?), on korraarmastuse õpetamine, nagu väeteenistuses magamisaseme silendamine, püssitoru puhastamine ja langevarju pakkimine. Isegi kui mehed on järgmises elus korratud, nad kujutavad ette, mis on kord, ning nad on kriisi sattudes võimelised korrast kinni pidama! Matemaatika mõte on matemaatikas endas – nagu inimese elu mõte on inimeses endas.
Kuni veel valitses religioosne maailmakuju, võidi matemaatikat õigustada filosoofiliselt: Looja on pannud inimest luues tema pähe oma mõistuse korra ja sellele tänu saab inimene aru Looja eesmärgist, korrast, mille see on paigutanud loodusse ja ajalukku. Matemaatika on selle korra väljendamine. Kui enam Loojat ei usuta, siis matemaatika on ikkagi looduse ja ühiskonnaelu korrapärade mõistmise abinõu. (Prof. Taagepera uuendas sotsiaalteadust? Ta hakkas selle teaduse ja sotsiaalsete protsesside korda avama matemaatika abil.) Matemaatika on inimese korralikuks õpetamine, entelehhia.
Aituma, Valdar PARVE!
Koolmeistrina sean alati esikohale ARENGUpsühholoogilise momendi, aga eluterve MÕTLEMINE peaks olemagi arengu TULEMUS … Paraku käib üha alla mõtlemine ja ka matemaatika RAKENDUSLIKKI külg. Kui paljud nö haritud inimesed räägivad Eesti edust PISA-testide järgi – me olevat sõltuvalt ainest 3-ndad või 5-ndad, mis on tegelikult puru silma ajamine rahvale-? Ehkki isegi ametlikes PISA kokkuvõtetes vaadeldakse statistiliselt oluliselt erinevaid ja/või sarnaseid piirkondi, mille järgi… oleme esimese ca 25 (!) riigi hulgas. Sest nende aritmeetilised keskmised ei ole statistiliselt erinevad. Sama jama normaaljaotusega! Veel 40 aasta eest oli uurimistulemuste matemaatiline mõtestamine esmatähtis.
Paraku “rikub tänapäeval õhku” vaid üks vana Helme külakoolmeister. Aga meie professorid, akadeemikud ja isegi matemaatikud-? On see NENDE mõtlemise, matemaatika või “kohanemise” probleem? Kui üks AKADEEMIK ütleks – kaua me silmakirjatseme, siis vast muutuks midagi, sest külakoolmeistri teksti võib panna kahtluse alla või isegi ära keelata…
Head vana-aasta lõppu, KOLLEEGID (pisikese lootusega uuele-paremale)!