Noorleiutajad lõid nii lambisusse kui roboteid
Õpilasleiutajate riiklikul konkursil osales 560 ideega 658 noort 76 koolist, lasteaiast ja huvikoolist, parima kooli preemia pälvis Kindluse kool.
Kindluse kooli lapsed said noorimas vanuseastmes (6–7-aastased ja esimene kooliaste) kogunisti kolm preemiat. 400-eurose I preemia sai Mai-Merily Nisu, kes leiutas lambisussid, millega pimedas turvaliselt kööki või tualetti minna. II preemia läks turvaseadme Skorpi autorile Mark Martin Loometsale ning III preemia Marta Goroškole, kes leiutas TOLM-u (Tegus Olmerobot Linalakk Majapidamistesse). Auhinna saanutel olid valminud juba prototüübidki. Kindluse kooli õpilaste juhendaja Eleri Troska noppis konkursilt mitu juhendaja-preemiat.
Teise kooliastme I preemiaga auhinnati Ragnar Leeduksit Tõrva gümnaasiumi 6. klassist töö „Mahlasäilituse komplekt“ eest. Kõige rohkem leiutisi oligi sellest vanusegrupist.
Kolmanda kooliastme parim oli Kose gümnaasiumi 9. klassi õpilane ja Kose huvikooli liige Marleen Viisut, kes leiutas uuendusliku puidust käekoti.
„Vineer ja riie pärinevad tööstuses tekkinud jääkidest, kott sobib keskkonnahoidlikule inimesele, seda saab kasutada ka arvuti- ja kirjutuslauana,“ tutvustas autor PROTO avastustehases toimunud auhindade üleandmisel oma leiutist.
Kõige vähem leiutisi (10) oli gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kategoorias. II preemia said Hugo Treffneri gümnaasiumi abituriendid Grete Paat, Anita Algus, Paul Jürgens ja Jürgen Tihanov, kes on füüsiliste kaartide kaotamiseks mõeldud telefonirakenduse autorid. Noorte sõnul said nad rakenduse loomiseks tõuke asjaolust, et tihti ununeb õpilaspilet maha, aga seda on vaja sööklas, raamatukogus, bussis ja mõnes koolis majjagi pääsemiseks. Rakendus on peagi saadaval allalaadimiseks. Alustatakse mobiilsest õpilaspiletist, edasi laienetakse teistele kaartidele.
Riiklikud preemiad andis üle haridus- ja teadusminister Liina Kersna. 12 koostööpartnerit andsid välja 37 eriauhinda. Konkursil tunnustati ka esimese, teise ja kolmanda preemia saanud tööde juhendajaid. Kokku tunnustati 60 õpilast ja juhendajat.
Konkursi hindamiskomisjoni esimehe Tanel Liira sõnul on tööd läinud aastatega tugevamaks, suur roll on juhendajail ja see on olnud pikaajaline protsess. Uusi asju on küll üha raskem leiutada, see-eest näeme uudset lähenemist, oskust luua uusi lahendusi, tooteid ja teenuseid, mis on varasemast töökindlamad, inimsõbralikumad, ilusamad, loodust säästvamad ja turvalisemad.
Leiutajate seas oli pooleks tüdrukuid ja poisse. Kasvanud on lastevanemate juhendatud tööde arv.
„Meeldib, et leiutatud on koos perega,“ täheldas Liira. „Väga ägedad on tööd, kus on valminud ka prototüübid või videod. Tahaks leiutisi juba kasutuses näha ja katsuda. Kui need tulevikus realiseeruvad, siis tahaks olla osa sellest tulevikust, sest maailm on siis hoopis vingem paik. Tarkus viib edasi, rumalus tagasi. Rumalad on hakanud kõva häält tegema, aga ärge laske ennast sellest segada.“
Õpilasleiutajate riiklikku konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab HTM.
Kõigi preemiasaajate loetelu leiab ETAg-i kodulehelt.