Õpetaja elukestev õpe

17. dets. 2021 - Kommenteeri artiklit

Tutvustame oma lugejatele, millest kirjutab põhjanaabrite õpetajate ajakiri Opettaja.
Artiklid valib ja tõlgib ANNIKA POLDRE. Ülevaated ilmuvad iga kuu viimases lehenumbris.


Õpetaja elukestev õpe 


Illustratsioon: Tuomas Kärkkäinen

Tekst: Matias Manner

Õpetajate täiendkoolitus tuleks siduda senisest tihedamini õpetajaharidusega, arvavad Jyväskylä ülikooli haridusuuringute instituudi professor Hannu Heikkinen, kelle uurimisvaldkond on haridus ja tööelu, ning õpetajate ametiühingu esindaja Päivi Lyhykäinen. 

Õpetajate ettevalmistamist pikka aega uurinud professor meenutab kümne aasta tagust küsitlust, mille tulemused olid üllatavad. Õpetajatel paluti hinnata, kui suure osa oma teadmisest ja oskustest omandasid nad bakalaureuseõppes ja kui palju said väljaspool seda. Vastanud avaldasid, et vaid 10% oma oskustest olid nad omandanud õpetajaks õppides, 90% aga tööd tehes. Selline tulemus ei vähenda Heikkineni arvates õpetajahariduse tähtsust, kuid näitab Soomes levinud mõtteviisi, et heast õpetajaharidusest piisab kogu eluks. 

Õpetaja erialane ettevalmistus on nagu hüppelaud elukestvaks õppeks, arvab Heikkinen. Erialaharidus ei ole seljakott, mida pakitakse üks kord ja mille sisust piisab kogu ametiajaks. Õpetajad on tema arvates innukad täienduskoolitustel osalejad, kuid siiski võib neil tekkida probleeme töö kõrvalt õppimisega. Õpetajahariduse arendajad soovivad, et tulevaste õpetajate põhikoolitus ja sellele järgnev, kõigi tööaastate jooksul kestev enesetäiendus seotaks katkematuks õpiteeks. 

Ka Päivi Lyhykäineni arvates peaks õpetajaoskusi arendama ametiõppimise algusest kuni pensioni saabumiseni. Kõiki tulevikus vaja minevaid oskusi ei saa pakkuda bakalaureuseõppe või praktika ajal, täiendkoolitus on õpetajaametis vältimatu. Soomes on viimastel aastatel olnud selles valdkonnas eestvedajaks haridus- ja kultuuriministeeriumi algatatud õpetajahariduse foorum, mis loodi 2016. aastal ja tegutseb 2022. aasta lõpuni. Foorumi algusest alates on selle kaudu püütud täiendkoolitust senisest tihedamini õpetajaharidusega ühendada.Eesmärk on reformida õpetajate esma- ja täiendkoolitust. Foorumi koostatud õpetajahariduse arenguprogrammis on meetmed, mille abil Soome õpetajaharidus jääb tugevaks, atraktiivseks ja rahvusvaheliselt tunnustatuks.

Areng on olnud, aga lõppeesmärgini pole jõutud, arvavad asjatundjad. Ametiliidu hinnangul peaks õpetajate õigused ja kohustused, mis on seotud täiendkoolitusega, olema seadustes senisest selgemini kirjas, ning kõrgkoolide ja harjutuskoolide roll õpetajate täiendkoolituses peaks suurenema. Seeläbi muutuksid koolitused ka teaduspõhisemaks.

Professor Heikkinen juhib tähelepanu, et õpetajahariduse kvaliteedi eest vastutavad kõrgkoolid, kuid täiendkoolitusega on olukord keeruline. Enesetäiendamisvõimalused sõltuvad sellest, kui palju saab õpetaja oma igapäevatööst eemale jääda. Takistuseks võib olla olukord, kus koolipidaja ei palka koolitusel viibijale asendajat. Küsitluse järgi on õpetajad osalenud täiendkoolitustel aktiivselt, kuid sageli teevad seda oma vabast ajast. 

Mul ei ole loomulikult midagi sellise innukuse vastu, aga pole organisatsiooni huvides, et täiendkoolitustel osaletakse peamiselt suvepuhkuse ajal, nädalalõppudel või õhtuti. Koolitused peaksid toimuma tööajal, ja see olgu seaduses kirjas, teatas Lyhykäinen. Tema sõnul on üks arvestatav täiendkoolituse võimalus moodustada võrdväärsete õppijate rühmi. Viimastel aastatel on osutunud edukaks riigi rahastatud tuutorõpetajate tegevus, mida soovitakse laiendada. Lyhykäineni arvates võiksid õpetajalt õpetajale edasiantavad teadmised ja kogemused hõlmata senisest rohkem valdkondi ning sellest tegevusest võiks kujuneda süstemaatilise täiendõppe osa. Samamoodi nähakse häid võimalusi mentorluses. 

Küsimusele, milliseid tulevikuteadmisi saaksid õpetajad hankida pideva täiendkoolituse kaudu, pakub Heikkinen vastuseks tulevaste kümnendite vältimatuid teemasid: ökoloogilist ja sotsiaalset arengut. Tuleviku põletavad stsenaariumid on seotud keskkonna ja kliimamuutuste ning looduslike liikide väljasuremisega. Haridus määrab selle, kuidas reageeritakse keskkonna suurtele väljakutsetele, mis muudavad kõigi inimeste elu ja ka õpetaja tööd. 

Jätkusuutlik areng toob kaasa argielu piiranguid, mis tähendab ka konflikte ja vastuseisu hädavajalikele muutustele. Suur probleem on poliitiline populism, mis pakub lihtsaid lahendusi keerukatele probleemidele. Õpetajatel tuleb juhtida õpilasi pädevate teadmiste juurde, ütleb Heikkinen, kes soovib, et Soome hariduses panustataks globaalsesse õiglusse. Professor ja tema kolleegid on lõiminud ökoloogilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse teemad ökosotsiaalsete teadmiste arendamisse.  


Soome keel teise keelena

Illustratsioon: 123 RF

Tekst: Tiina Tikkanen

Õppeaine S2 ehk soome keele kui teise keele õppimise järele on naaberriigis suur vajadus, kuid napib selle aine õpetajaid. 

Soome põhikoolis ja lasteaedades kõlavad soome ja rootsi keele kõrval kõige sagedamini vene, eesti, araabia ja somaali keel. Kuigi lapsed peavad saama haridust oma emakeeles, pakutakse seda võimalust vaid pooltele neist, kellel on sellele õigus. 2020. aastal õpetati Soome põhikoolides riigi eritoel 55 emakeelt. 7–18-aastaste õpilaste seas oli kokku 119 keele kõnelejaid. 

S2 õpetajaid on juurde vaja

Soomes ei valmistata piisavalt ette õpetajaid, kes oskaks immigrantide keeli ja tunneks nende kultuuri. Möödunud aastal lõppenud arendusprojekt „Dived“ keskendus õpetajahariduses keelte ja kultuuride süvendatud tundmaõppimisele. Projektis leidub palju kasulikku infot näiteks selle kohta, milline on mitmekeelne lasteaed ja kuidas töötada nende laste vanematega. Kultuuriline mitmekesisus hõlmab lisaks keelele ka religiooni, seksuaalset suundumust ja erivajadusi. 

S2 toetab keeloskuse arengut

Soome keel kui teine keel ja kirjandus on mõeldud neile, kelle emakeel ei ole soome, rootsi ega saami keel. S2 on õppekavas nii põhi-, kesk- kui ka kutsekoolis. Ka üliõpilane võib kirjutada S2 tasemel kirjalikke töid. Õppetöö käigus harjutatakse tõlgendama ja looma tekste, suhtlema ja mõistma ning nautima kirjandust ja kultuuri. Eesmärk on toetada õpilase keeleoskuse arengut, et tal ka teiste õppeainete õppimine kulgeks edukalt. 

Riik rahastab S2-õpet kuus aastat. Aastal 2020 kehtestati kohustus korraldada S2-õpet alushariduses. Selleks vajalike õpetajate puudus on aga takistanud selle korralduse täitmist. 

Valmimas on seadus, mis näeb ette erikohtlemise rahastamise alus- ja põhihariduses. Seadus peaks jõustuma 2023. aastal. Kutsehariduses peaks õppurid S2-tundides õppima kriitiliselt tekstidesse suhtuma, kuid osa õpilasi ei mõistagi tekstide sisu. Keskkooliõpilasi tuleks õpetada arvamuslugusid koostama, kuid nende seas on õpilasi, kes ei teagi, mida tähendab arvamus. 

S2-õpetajana töötanud Talo Eloranta on kirjeldanud väljakutseid oma töös. Ta märgib, et S2 ei ole soome keele tugi- ega erihariduse osa, vaid sellel on oma sisu, eesmärgid ja hindamiskriteeriumid. Soome keele õpetajaid paneb tema sõnul muretsema see, et S2-tunde kasutatakse soome keele õpetamiseks, kuid õpilased ei õpi oma emakeelt ja kirjandust.  

Liiga vähe õppimiseks ettevalmistavat haridust

Äsja riiki saabunutele ja vähese soome keele oskusega lastele ning noortele on vaja korraldada õppetööks ettevalmistavat koolitust. Õpetajate ametiliit on nõudnud, et see kirjutataks õpilaste õigusena ka seadusesse. Praegu on omavalitsuse otsustada, kas seda õpetust korraldatakse või mitte. Rohelised on esitanud parlamendile selle kohta seaduseelnõu.

Mitmekeelsus on rikkus

2015. aastal tuli Soome üle 30 000 varjupaigaotsija Iraagist ja Afganistanist. Umbes kolmandik neist jäi Soome. Õpetajate AÜ esindaja Päivi Lyhykäineni sõnul pöörati tookord lõpuks tähelepanu sisserändajate keeleõppele. Sisserändajad ei pruugi olla keeleõppes andetud, nad võivad osata isegi mitut keelt. Mitmekeelsusest on teiste keelte õppimisel kasu, kuid nõrk soome keele oskus võib sulgeda nende tulijate ees mitmeid võimalusi. Sisserändajad pannakse koolis liiga sageli eriõppele, kuna nad oskavad halvasti soome keelt. Neid suunatakse ka kutsekoolidesse rohkem kui soomekeelse taustaga noori, ütleb Lyhykäinen.  


Emotsionaalne oskus õppekavasse

Tekst: Tiina Tikkanen

Lapsed vajavad palju tuge emotsioonidega toimetulekuks ja suhtlemisoskuse arendamiseks. Lisaks kodule peab neid oskusi harjutama ka lasteaias ja koolis. 

Vajadusest nende järele on Soomes sündinud uued algatused. Kooli õppekavasse on soovitatud lisada tunnetele ja suhtlemisoskusele pühendatud tunnid. Õpetajate ametiliit on pikka aega rääkinud, et põhikooli tunniplaani tuleks lisada klassitunnid, kus õpitaks tegutsema kollektiivis ja arvestama teistega.

Möödunud kevadel Soome haridus- ja kultuuriministeeriumis käivitatud koolikoostöö arendustegevuses püütakse vähendada seda vajakajäämist, edendades koolide tegutsemiskultuuri. Sel sügisel lisati suhtlemisoskuste parandamiseks 24 koolis 5.–9. klassi tunniplaani katseliselt klassitunnid. Helsingi Laakavuore koolis õpitakse algklassides emotsioonide mõju ja suhtlemisoskusi ühes tunnis nädalas. Selle tulemusena on vähenenud kiusamine, arenenud laste võime juhtida oma tundeid ja õpilased on hakanud varasemast sagedamini rääkima õpetajale oma muredest. Head tulemused on innustanud kooli jätkama tunnete juhtimise ja suhtlemisoskuste õpetamist.  

Emotsionaalsete oskuste arendamisele pööratakse tähelepanu ka alushariduses. Näiteks Jyväskylä ülikooli loodud projekt „Tuluke“ käsitleb nende oskuste omandamist alushariduses. Selles projektis luuakse koolituspakett laste emotsionaalsete ja suhtlemisoskuste parandamiseks ning kiusamise ennetamiseks. Loodud mudelit katsetatakse 2022. aastal 12 omavalitsuses. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!