Õpetajad laiendasid teadmisi tööks andekatega

Pärnu Raeküla kooli kümme õpetajat osalesid Erasmus+ projekti raames Portugalis õpirändel, kus pühenduti teemale „Peidetud talendid klassiruumis“. Eesmärk oli õppida märkama õpilaste varjatud andeid ja leida võimalusi nende arendamiseks.

Õpirändel Portos kuuldut-nähtut-õpitut jagasid kooli direktor Liilia Oberg ja arendusjuht Marjaliisa Umb. Kooli projekt, mis hõlmab andekatega tegelemist, on laiem kui ühe reisiga kogetu. Talendikatele pööratakse Raekülas tähelepanu ning nende märkamine on ka kooli arengukavas. Reisi eesmärk oli selleks kogemusi juurde saada. Õpireis oli plaanitud juba eelmisse aastasse, kuid koroona tõttu lükkus sellesse sügisesse. Tänavune oli kolmas arengukava eesmärkidega seotud pedagoogide õpiränne. Varem on käidud Norras, kus tutvuti riigi hariduskorraldusega, ja Hispaanias, kus uuriti tehnoloogiate kasutuse, metoodikate rakendamise ja projektõppe kogemusi. 

Portos leiti sobiv rahvusvahelisi koolitusi pakkuv firma. „Taotlesime lisaressurssi projektile „Andekas õpilane klassiruumis“,“ rääkis Marjaliisa Umb. Veronica Vornicescu, kellest sai Portos pärnakate koolitaja, oli tema sõnul kogemustega õpetaja, kelle üks valdkondi – andekus – sobis Raeküla kooli õpetajate eesmärkidega. 

Alustades iseendast

Koolitus oli Liilia Obergi hinnangul väga hästi üles ehitatud. Et hakata teiste arengut toetama, peab kõigepealt iseennast tundma. Sellepärast algaski iga õppepäeva hommik mõne mängu või harjutusega. Seejuures värskendas koolitus ka osaliste keeleoskust, sest kogu suhtlus toimus inglise keeles. Näiteks tuli esimesel hommikul tutvustada ennast mõne teatud algustähega omadussõnaga, millest haakus naabri leitud sõna enda kohta jne. 

Iga osaline sai endale kaitseingli, kes jäi kogu nädalaks kaitsealusele saladuseks. „Hiljem, kui andsime tagasisidet, siis selgus, et märgati ikka küll, kuidas mõni ingel tegi komplimendi, teine viskas mõnusat nalja, kolmas poetas oma kaitsealusele väikse šokolaadi,“ jutustas Umb.  

Teooriad ja testid

Rändel veebi kaudu läbi võetud materjalide hulgas oli mitmeid teooriaid, mudeleid ja teste. Nagu näiteks Howard Gardneri teooria mitmekülgsest intelligentsusest, millest tulenevat inimese karjäär, ja intelligentsuse kategooriatest. Selle kohta võib leida internetis palju ingliskeelset materjali ja seda teooriat on käsitletud ka Tallinna Ülikooli õppematerjalides. Gardneri võimekuse teooriat siiski väga laialt ei kasutata, märkis Umb, sest selle põhjal hinnatud vaimse võimekuse tulemused ei tugine faktidele, vaid teadmistele ja hinnangutele või arvamusele iseenda kohta. 

Oberg tõi aastatetaguse näite põhikoolis neljadele-viitele õppinud õpilasest kes – nagu kooli vahetamise järel keskkoolis selgus – oli saanud häid hinded tubli käitumise eest. Ta oli hea mulje jätnud, kuid see ei näidanud võimekust matemaatikas, kus tekkiski tagasilangus. 

„Enesehinnangule tuginemine ei anna päris õiget pilti. Teadus on see, mille alusel saab hakata järeldusi tegema. Mida rohkem me infot kogume, seda kindlamalt saame väita tõenäosust,“ selgitas Oberg ja lisas, et lapsele võib anda kindlust teadmine, et kui ta on matemaatikas nõrk, ei tähenda see, et ta oleks halb õpilane, vaid ta on võimekas näiteks spordis. „Me ei peaks seda last elimineerima, vaid toetama,“ rõhutas Oberg. „Me räägime palju hariduslikest erivajadustest ja kaldume tähele panema igasuguseid vajadusi, mille juures jäävad varju andekad. Ja kui lapsel on mingi käitumishäire, kuid ta võib olla näiteks matemaatikas väga andekas, siis võib juhtuda, et tema häire varjus jääb anne märkamata. Näiteid, kuidas märgata, on palju,“ ütles Oberg. 

Eestis on laste andekust uurinud pedagoogikateadlane Inge Unt, kelle panus Eesti hariduse heasse tasemesse oli väga suur. Tema õpetas õpetajaid nägema ja uurima õpilaste individuaalsust ja sellega oma töös arvestama. Nüüd on selles valdkonnas eestvedajaks MTÜ Talendikeskuse juht Viire Sepp. 

Koolitusel tutvusid õpetajad ka isiksusetestidega. Üks neist oli DISK-mudel, mida oli võimalik avada veebis ka eestikeelsena. See on test, kus lähtutakse isiksuse põhitüüpidest. „MYERS-BRIGGS indikaatorid“ oli veebipõhine ingliskeelne isiksusetest, mille loojaks Carl Jung ja mida koolituse käigus samuti katsetati. „Need pakuvad võimalusi, mida saab teha ka lastega, et neil oleks põnev,“ lausus Oberg. Samas tuleb meeles pidada, et testide põhjal ei saa suuri järeldusi teha.“ 

Tutvuti ka PEAFF strateegiaga, kus võrreldi püüdliku ja andeka õpilase käitumist teatud tunnusjoonte põhjal. Näiteks: püüdlik õpilane teab vastuseid, andekas küsib küsimusi juurde, mõtleb n-ö ruumist välja või pakub täiskasvanu silmis isegi rumalaid ideid välja. Õpetajad ei taha tavaliselt rumalaid ideid kuulda võtta, aga need võivad olla geniaalsed ja see õpilane võib olla tulevikus visionäär, kommenteeris Oberg.  

Õpitu sobitub klassiruumi

„Me õppisime kõike eesmärgiga tuua neid kogemusi klassi,“ selgitas Oberg. Nii mõeldi juba Portos, et koolis võiks teha inglite päeva või miks mitte nädala, kus iga laps on oma klassikaaslase ingliks, et arendada lastes tähelepanu ja hoolivust. 

Või näiteks ülesanne, kus õpetajail tuli rääkida iseendast ja oma tugevustest. Samamoodi saab õhutada iga last rääkima sellest, mis ja miks talle meeldib ning mida ta hästi teeb. Ja kas teised seda märkavad. „Plaanime lastes arendada oskust ennast analüüsida ja teadvustada, milles ta on tubli,“ rääkis Oberg.  

Õpirändel kogutud häid ideid on hakatud juba koolis rakendama. Mõni õpetaja täidab hommikul päeva alguse mõne uue mänguga. Kuna Raeküla kool on liikuma kutsuv kool, siis kasutatakse uudseid võtteid koos liikumisega. Lihtsad, aga lastele põnevad mängud sobivad koolipäeva vahepaladekski, nagu näiteks paarilisega liikumine peegelpildis, paaris reaktsiooni ja koostöö arendamine, kus üks kukutab pliiatsi, mille teine peab kinni püüdma, jne. 

„Oleme läinud kaasa muutustega, võtnud kasutusele projektõppe, robootika, töö andekatega,“ loetles direktor. Õpetajatelt saadud õpirände tagasisides peegeldusid ka nende järgmised ootused. Üks uus valdkond, millega lähemalt soovitakse tutvuda, võiks olla coaching. Andekate teemaga tegeletakse edasi järgmisel õppeaastal ning nende toetamine kajastub uues koostatavas õppekavas. „Meil on erivajadusega õpilasi, aga peame ka andekaid senisest rohkem toetama, võimaldama neile huviringe või arendavaid tegevusi,“ on direktor veendunud. „Kui õpiraskustega lapsed nopime me välja ja suuname abiõpetaja juurde, siis välja võiks noppida ka andekaid. Ja kui on väga tubli õpetaja, kes on pensionile jäänud, siis miks ei võiks ta tulla kooli nendega tegelema, et need lapsed ei kaoks tavalisse tundi,“ arutles Oberg. Paindlikkust ja võimalusi selleks on. 

Siinkohal võib ka iga lugeja pilgu endasse heita:

• Mida teed eriliselt hästi?
• Mis on see, mida sõbrad sinus imetlevad?
• Mille tegemist naudid nii, et teeksid seda ka tasuta teiste heaks?
• Millisena peaks sind teised mäletama?

Howard Gardneri teooria mitmekülgsest intelligentsusest: 

• https://www.niu.edu/citl/resources/guides/instructional-guide/gardners-theory-of-multiple-intelligences.shtml
• https://www.verywellmind.com/gardners-theory-of-multiple-intelligences-2795161
• https://www.simplypsychology.org/multiple-intelligences.html

Tavaliselt on inimene intelligentne mitmes kategoorias. Lähtudes Gardneri teooriast, on võimalik hinnata ja määrata omaenda intelligentsust ja potentsiaali.  Gardneri järgi on intelligentsused määratletud järgmiselt (https://www.niu.edu/citl/resources/guides/instructional-guide/gardners-theory-of-multiple-intelligences.shtml

• verbaalne-lingvistiline intelligentsus (hästi arenenud verbaalsed oskused ja tundlikkus sõnade, helide, tähenduste ja rütmide suhtes);
• loogilis-matemaatiline intelligentsus (võime mõelda kontseptuaalselt ja abstraktselt ning eristada loogilisi ja numbrilisi mustreid);
• ruumilis-visuaalne intelligentsus (võime mõelda piltides, visualiseerida täpselt ja abstraktselt);
• kehalis-kinesteetiline intelligentsus (oskus kontrollida oma keha liigutusi ja oskuslikult käsitseda esemeid);
• muusikaline intelligentsus (võime luua ja hinnata rütmi, heli kõrgust ja puitu);
• inimestevaheline intelligentsus (võime tuvastada teiste meeleolu, motivatsiooni ja soove ning neile sobivalt reageerida);
• intrapersonaalne intelligentsus (võime olla teadlik ja kooskõlas sisemiste tunnete, väärtuste, uskumuste ning mõtlemisprotsessidega);
• naturalistlik intelligentsus (võime ära tunda ja liigitada taimi, loomi ja muid looduses leiduvaid objekte);
• eksistentsiaalne intelligentsus (tundlikkus ja võime käsitleda sügavaid inimeksistentsi küsimusi: „Mis on elu mõte?“, „Miks me sureme?“, „Kuidas me siia jõudsime?“.