Õpetajate Leht 17. detsembril
Eesti keeleni jõutakse kõige paremini eesti kultuuri kaudu
Jelena Skulskaja teatristuudios Poeesia Sõpruskond tegutsevad eesti ja vene noored koos. Etendustes räägivad selle stuudio tegelased kord eesti, kord vene keeles, kuid tihti ka inglise keeles. Nii on tema teatriprojekt ühtlasi efektiivne keeleõppe projekt. Ta soovitab ka koolis õpetada keeli kultuuri kaudu.
Iga direktor peaks astuma ka õpetaja kingadesse
Aastalõpu kahekõneks kohtusid Ene Saar, kes juhib riigieksamite edetabeli tipus olevat Tallinna Reaalkooli, ning Egle Rumberg, kelle käe all tegutsev Uulu põhikool valiti tänavu Eesti aasta kooliks.
Kuidas jõuda teadmise juppidest õpetamises rakenduva süsteemini?
Miks on sotsiaal-emotsionaalse pädevuse toetamisel tarvis mõista lapse arengu terviksüsteemi ning kuidas jõuaksid teadmised ka klassiruumi? Lugude seeria kolmandas loos selgitavad TLÜ õppejõud seda näidete varal alus- ja alghariduse vaatenurgast.
Koostöö on enamat kui koos töötamine
Tiia Kõnnussaar selgitab, et koostöö on tööriist pedagoogiliste eesmärkide saavutamiseks, mitte eesmärk iseeneses. Ta arutleb, miks koostöö koolis tihti ei laabu.
Orienteerumisjuhis ettevõtlikkuse, ettevõtlus- ja karjääriõppe materjalide kasutamiseks
Haridus- ja noorteameti ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi „Edu ja tegu“ raames on loodud materjalid ettevõtlikkuse, ettevõtlus- ja karjääriõppe läbiviimiseks nii ainena kui lõimingus kõigile haridustasemetele algklassidest kutsehariduseni. Valminud on ainekavad ja moodulid, kogumikud heade näidete ja metoodikatega ning interaktiivsed töölehed ja videod.
Särasilmade tegemised ja pühadeootus
Jõulumeeleolu on kõigis lasteaia tegemistes, nii et mõnel õhtul ei taha lapsed koju minnagi. Tallinna Kelmiküla lasteaia Särasilmade rühma õpetajad Teele Toomiste ja Kadri Tikker räägivad rühma tegemistest, kokkukasvamisest ja sellest, kuidas kasvatada häid lapsi.
Väikeste muhulaste jõuluettevalmistused
Jõuluootusest Muhu saare väikeses lasteaias, lasteaialaste osalemisest jõululaadal ning sellest, keda pühade ajal meeles peetakse, kirjutab lasteaia direktor Reet Hobustkoppel.
Igale lapsele mitu haridust
Eesti Teadushuvihariduse Liit korraldas Pärnus koostööseminari „Hariduse traagelniit“, kus kõneldi formaal- ja huvihariduse lõimimisest. Räägiti headest kogemustest ja lõimimise takistustest. HTM-i osakonnajuhataja Riin Tamm tutvustas äsja alustatud lõiminguprojekti.
Õpetaja elukestev õpe
Soome haridusuuringute professor Hannu Heikkinen arvab, et õpetajate täiendkoolitus peaks olema õpetajaharidusega tihedalt seotud ning kestma kogu töötamise aja. Õpetajate ametiühing on seisukohal, et see peaks olema ka seaduses täpselt kirjas. Tuutorõpetajate tegevus peaks samuti olema osa täiendõppest.
Emotsionaalne oskus õppekavasse
Soomes katsetatakse, kuidas mõjub lastele, kui õppekavas on nädalas üks tund, kus käsitletakse emotsioonidega toimetulekut ja õpitakse suhtlemisoskusi. Tulemused on head ja järgmisel aastal lisatakse selline õpe katseks ka alusharidusse.
Soome keel teise keelena
Õppeaine S2 ehk soome keele kui teise keele õppimise järele on Soomes suur vajadus, kuid napib õpetajaid. S2-õpet tuleks korraldada ka alushariduses, kuid sealgi on õpetajatest puudus.