Otsa-kooli algusaastatele mõeldes: Klaver – pillide kuninganna (2)

Kui klaver on pillide kuninganna, siis üldklaveriõpetajad ja klaverisaatjad on metafoorselt öeldes kuninganna lähimad õukondlased.

Aastal 1954 iseseisvunud Tallinna Muusikakooli (hilisema nimega Georg Otsa nim Muusikakool) esimesed klaveriosakonna juhatajad olid Heljo Sepp ja aastast 1956 Leelo Kõlar. Üldklaveri osakonna juhataja oli Erna Saar, kes andis oma töökoha üle Erika Käppale 1959. aastal. 

Üldklaveri osakonda on juhatanud ka Virve Lippus, Karl Sillakivi, Veera Roomere jt. 1961. aastal asutati tugevat konkurentsi pakkuv muusikakeskkool ja mitmed klaveripedagoogid kutsuti sinna õpetama. Nüüd joonistus selgemalt välja ka Tallinna Muusikakooli profiil – alates sellest ajast oli see kutset andev kool (keskeriõppeasutus), mille lõpetanutel oli kohustus minna tööle üle Eesti paiknevatesse lastemuusikakoolidesse (konservatooriumisse said edasi õppima minna vaid vähesed priimused). Sellest lähtuvalt pandi suurt rõhku just pedagoogilisele suunale. 

Eriklaveri juures tegutses eraldi pedagoogiline haru, mida pikki aastaid koordineeris kontsertmeistrina tegutsenud Jelena Elkind. Selles õppeharus omandasid õpilased põhiteadmised klaveriõpetuse metoodikast ja lastemuusikakoolides mängitavast õpperepertuaarist.

Heatujuline Erna Saar

Konservatooriumist lahku löönud keskastme ehk Tallinna Muusikakooli esimene üldklaveri osakonna juhataja Erna Saar õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Adele Brosse, Aurora Semperi, Bruno Luki ja Irmgard Kaudre juures. Tema sõnul on talle olnud kõige lähedasem õppejõud Irmgard Kaudre, kes oli väga nõudlik muusikateksti täpse esituse suhtes, sealjuures oli tal hämmastavalt sügav muusikatunnetus. 

Juba Tartu Muusikakooli õpilasena kutsuti Erna Saart esinema mitmetele olulistele kultuurisündmustele – kirkalt on tal meeles esinemine Gustav Suitsu 60 aasta juubeli vastuvõtul Suitsude kodu avaras salongis. 1948. aastal lõpetas Erna Saar cum laude konservatooriumi prof Bruno Luki klassis ja temast sai kohe lõpetamise järel prof Luki assistent. 

Konservatooriumiga paralleelselt õpetas Erna Saar Tallinna Muusikakoolis ja hiljem ka muusikakeskkoolis. Tema juhendamisel lõpetasid Tallinna Muusikakooli klaveri erialal Eevi Ross, Maaja Reinaste, Uno Soomere, Riina Gerretz, Viive Ernesaks jt. Kõigele lisaks anti Erna Saarele juhatada üldklaveri osakond. Erna sõnul tema ise üldklaveritunde ei andnud, tollased üldklaveriõpetajad olid Eerika Käppa, Marta Pebre, Amanda Jentson, Jaan Kägu, Elsa Kristelstein, Karl Sillakivi, Veera Roomere, Ksenia Tovarkovskaja jt. 

Üldklaveri osakonna juhatajana tuli Erna Saarel aga alati osaleda üldklaveri arvestuste hindamiskomisjonis ja kõiksugu koosolekutel. Hilisematel aastatel töötasid üldklaveriõpetajatena ja samas ka klaverisaatjatena Malle Velmet, Aino-Edith Merila, Vilgo Linask, Liine Piigli, Mare Altroff, Aime Tampere, Maire Nagla, Helle Loide, Maie Koldits, Olga Makarenko jt.

Vaatamata kõrgele eale on Erna Saar Klassikaraadio vahendusel meie muusikaeluga väga hästi kursis. Samas mängib ta senini oma külalistele ka klaverit – Chopini, Schuberti, Liszti ja teiste romantikute kõrval on ta kiindunud Sibeliuse klaverimuusikasse. Erna Saare viimasel avalikul esinemisel Estonia kontserdisaalis 2020. aasta sügisel mängis ta Sibeliuse „Kurba valssi“. See oli eelkontsert, millele järgnes sümfooniakontsert, mida dirigeeris Olari Elts, kes oli Erna Saare üldklaveri õpilane Tallinna konservatooriumi päevil. 

Siinkohal võiks meenutada, et pärast sõda olid konservatooriumi üldklaveri õpetajateks väga huvitavad isiksused, nagu Artur Lemba, kes oli Peterburi konservatooriumi lõpetanud lausa kahe kuldmedaliga! Heatujuline Erna Saar, kes hiljuti tähistas oma 97. sünnipäeva, rõõmustab väga meie noorema põlve pianistide kõrge taseme üle. Üheks tema lemmikuks on Mihkel Poll, keda ta tundvat lähemalt ja on aastakümneid kuulanud.

Muusikaasutuse selgroog

Mittemuusikutele jääb võib-olla arusaamatuks üldklaveri termin. See on tõesti üks haruldane osakond selles mõttes, et üldklaver ei ole omaette eriala ning selle eest ei anta ka diplomeid. Ometi ei saa mitte ühegi eriala muusikaõppur (välja arvatud pianistid) kooli lõpetada üldklaveri arvestusi sooritamata. Kõik tulevased kuulsused, nagu Neeme Järvi, Eri Klas, Veljo Tormis, Kalju Terasmaa, Uno Loop jpt, on pidanud läbima üldklaveri osakonna kogu programmi. 

Klaverimängu tase on õpilastel väga erinev – mõni neist võib olla üldklaveris tugevamgi kui mõni eriklaveri õpilane. Enamasti on väga head pianistid dirigendid, heliloojad ja muusikateadlased, kes peavad läbi töötama väga mahuka muusikaliteratuuri.

Üldklaveriõpetajadki on konservatooriumi lõpetanud pianistid – seetõttu võiks eesliite „üld“ sealt eest äragi võtta ja öelda lihtsalt, et nad on klaveriõpetajad. Seda enam, et paljud neist töötavad ka klaverisaatjatena, mis nõuab head klaverimängu tehnikat, suurepärast lehest lugemise oskust ja igapäevast klaveri harjutamist, et suuta mängida tehniliselt raskeid saatepartiisid. 

Siinkohal võib meenutada, et Helvi Voore dirigeerimisõpilase Neeme Järvi üldklaveriõpetaja oli 1950. aastatel Marta Pebre, kes oli Tallinna konservatooriumi lõpetanud Helmi Viitol-Mäevälja, suurepärase pianisti ja klaverisaatja käe all. 

Pärast Tallinna Muusikakooli lõpetamist tegi Neeme Järvi hiilgavalt sisseastumiseksamid Peterburi konservatooriumisse, kus nõutakse väga head klaverimänguoskust. Seegi näitab Tallinna Muusikakooli algaastate üldklaveri õpetuse kõrget taset, mida antud juhul esindas üldklaveriõpetaja Marta Pebre.  

Kuna kõikide osakondade õppurid käivad üldklaveritundides (peale eriklaveri), võiks üldklaveri osakonda nimetada lausa muusikaasutuse selgrooks. Kahjuks jääb üldklaveriõpetajate töö peaaegu nähtamatuks, rohkem tähelepanu pälvivad klaverisaatjad. Kuid nendegi tööd oskavad vääriliselt hinnata vaid professionaalsed muusikud – kontserdil vaadatakse ikka rohkem lauljat, viiuldajat või puhkpillimängijat ja võrdväärne muusikapartner – klaverisaatja – saab hoopis vähem tähelepanu.  

Kõik juba legendid

Tallinna Muusikakooli üks hinnatumaid klaverisaatjaid oli Heli Ots, kes alustas tööd täiskohaga kontsertmeistrina juba konservatooriumi üliõpilasena. Küsisin üldklaveri osakonda juhtinud Maire Naglalt, kelle kohta võiks veel kasutada tiitlit „legendaarne klaverisaatja“. 

Maire Nagla vastas: „Sõna legendaarne on selles kontekstis üpris raske lahti seletada. Heli Otsa kõrval on pikka aega kontsertmeistrina töötanud ka Piia Naissoo ja Ingrid Veskus – üle 40 aasta. Üle 35 aasta töötasid Helle Koni ja Anne Otto. Tööstaaži poolest ongi nad kõik juba legendid. Keegi neist enam ei tööta. Kõik nimetatud olid põhikohaga kontsertmeistrid ega teinud seda tööd klaveri õpetamise kõrvalt.“  

Siia tuleks lisada eriklaveri juures tegutsev kontsertmeistri-kammeransambli haru, mille koordinaator oli Otsa-kooli algusaastatel Eevi Ross. Põhiainetele lisaks arendatakse sealsetes tundides õppurite noodist lugemise oskust ja nii mängitakse läbi hulganisti orkestrimuusika ja ooperiliteratuuri klaveriseadeid ehk klaviire. 

Klaveriseadeid mängitakse neljal käel koos oma õpetajaga. Siin olid algaastatel õpetajateks Eevi Ross, Tarsiina Alango, Mare Ots, Viiva Väinmaa, Aleksander Rjabov, hilisematel aastatel ka Lembi Mets, Siim Poll, Lembit Orgse, Lembit Tiivas jt.

Kõigest eelnevast nähtub see tohutu töömaht, mis muusikaõppuril läbi teha tuleb, et saada tõsiseltvõetavaks pedagoogiks. Muusiku elukutse ei ole sugugi ainult „lust ja lillepidu“ nagu arvatakse – kõige taga peitub suur töö ja pühendumine.

Klaverisaatjaks juba tudengina

Kauaaegne Tallinna Muusikakooli klaverisaatja Heli Ots lõpetas Viljandi lastemuusikakooli Alma Arraku juhendamisel ja 1955. aastal Tallinna Muusikakooli Hilja Olmi klaveriklassis. Edasi jätkusid õpingud Tallinna konservatooriumis prof Bruno Luki ja tema assistendi Erna Saare käe all. 

Klaverisaatja tööd alustas ta juba tudengina. Iseseisvunud Tallinna Muusikakooli algaastatel oli Heli Ots Endel Lippuse ja Harald Aasa viiuliosakonna kontsertmeister. Mõned aastad töötas ta klaverisaatjana ka konservatooriumis, kus oli Kalju Terasmaa löökpilliõpilaste kontsertmeister. Tallinna Muusikakoolis on ta lisaks keelpillidele töötanud puhkpilli- ja lauluosakonnas täiskohaga klaverisaatjana. See tähendas, et tavatundidele lisaks tuli õpilasega koos ette valmistada terve lõpueksami mahukas kava. Heli Otsa sõnul olid Nõukogude-aegsed klaviirid tihti ebapianistlikud ja mängida tuli nii, et sõrm krussis.

Heli Ots meenutab Tallinna Muusikakoolis algaastatel valitsenud sõbralikku atmosfääri. Ka õpilased olid kiindunud oma kooli ja nii tulid juba lõpetanud muusikud uuel õppeaastal 1. septembri aktusele, et näha oma endisi õpetajaid.

Heli Ots on olnud klaverisaatjaks Urve Sepale, Jaak Rubenile, Leili Tammelile, Moonika-Evelin Liivile, Hannes Altrovile ja paljudele teistele Otsa-kooli omaaegsetele õpilastele. Kirkalt on tal meeles esinemine koos klarnetist Hannes Altroviga vabariiklikul puhkpillimängijate konkursil 1970. aastal, kus viimases voorus tuli ettekandele Weberi kontsertiino (orkestripartii klaveriseadet mängis Heli Ots). Lisaks mängiti ka Debussy rapsoodiat – Hannes Altrov oli juba õpilaspäevil suur prantsuse muusika austaja.

Lisaks riigieksamitele tuli Heli Otsal olla klaverisaatjaks muusikakoolidevahelistel konkurssidel Tartus, mille lõppkontserdid toimusid väga hea akustikaga Tartu Ülikooli aulas. Hiljuti oma 90 aasta juubelit tähistanud Heli Otsa sõnul oli töö Tallinna Muusikakoolis väga huvitav ja inspireeriv ning ta mõtleb oma koolile tagasi sooja südamega.