Särasilmade tegemised ja pühadeootus

17. dets. 2021 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit
Fotod: Teele Toomiste, Kadri Tikker ja Tiina Vapper

Jõulud on laste jaoks aasta üks oodatuim aeg. Siis räägitakse rohkem teistele head tegemisest, sõbralikkusest, üksteise märkamisest, aitamisest, ringi liiguvad päkapikud ja isegi suured inimesed muutuvad veidi lapsemeelseks. Jõulumeeleolu on tunda kõigis lasteaia tegemistes, nii et mõnel õhtul ei taha lapsed koju minnagi.

Tallinna Kelmiküla lasteaia õpetajad Teele Toomiste ja Kadri Tikker räägivad, et jõuluettevalmistused Särasilmade rühmas algasid aegsasti. Lapsed ehtisid ära kuuse, meisterdasid jõuluehteid ja pühadekaarte, küpsetasid piparkooke. Ühiselt tehti valmis mere ja majakate teemaline advendikalender, kus igal hommikul avavad lapsed koos ühe luugi, mille taga on mõistatus. 

Esimese advendi järgne nädal oli Kelmiküla lasteaias traditsiooniliselt päkapikunädal, mil toimus ka päkapikukool. Siis kehastusid kõigi nelja aiarühma – Särasilmade, Rõõmurullide, Naerulindude ja Naljaninade – õpetajad päkapikukooli õpetajateks ja käisid kordamööda rühmas lastele põnevaid meisterdamise töötube tegemas.

Sel nädalal käisid lasteaias ka päkapikud, kes poetasid lastele igal hommikul kuuse alla kingituse. Esmaspäeval jätsid päkapikud Särasilmade rühma kuuse alla meremuuseumi lennusadama muuseumi piletid, teisipäeval koti mandariinidega, kolmapäeval helkurid, neljapäeval mälupulga, millele on salvestatud kaheksa juttu, reedel aga ilusa suure muinasjuturaamatu, kust lugemist jätkub pikaks ajaks. Õpetajad ütlevad, et nii õpivad lapsed rõõmustama ühise kingi üle. Nad on lastelt küsinud, kui suur peaks jõulukink olema. Lapsed on öelnud, et hea kink on ka üllatus ega pea olema kõige suurem ja uhkem Lego või mänguasi.

Maailma esimene jõuluvana

3. detsembril peeti Kelmiküla lasteaia õues jõululaata, kus sai osta kõigi rühmade laste perede, sugulaste või tuttavate valmistatud kooke, saiakesi, soolaseid suupisteid, käsitööd, jõuluehteid, jõulukaarte ja palju muudki, mille valmistamisel olid abiks ka lapsed.

Väga kiiresti sai otsa Särasilmade rühma õunamoos, mille lapsed septembris kokanduse tunnis majandusjuhataja Inga Saarepere juhendamisel keetsid: lapsed tükeldasid õunu, panid need potti, lisasid suhkrut ning aitasid moosi segada ning muidugi maitsta. 

Varakult alustati jõulupeoks näidendi õppimisega. Õpetaja Teele räägib, et jõulunäidendi „Maailma esimene jõuluvana“ teksti kirjutasid Särasilmade rühma õpetajad ja lapsed suures osas ühiselt. Mõte tuli sellest, et püha Nikolaus, muistse Myra linna peapiiskop oli legendi järgi meremeeste, pagarite ja laste kaitsepühak, kes hädasolijaid aitas ja kellest lõpuks saigi jõuluvana. Püha Nikolause järgi on nime saanud ka nigulapäev. Just nigulapäeval, 6. detsembril kandsid Särasilmad loo ette kogu lasteaiale, samuti esitasid selle 8. detsembril oma rühma jõulupeol.

Jõulupidu pidas Särasilmade rühm õues. Pealtvaatajaid, laste pereliikmeid ja sõpru, oli kohale tulnud palju ja kõik elasid jõuluetendusele kaasa. Lapsed mängisid oma osi väga hästi ja laulud tulid suurepäraselt välja. Näidendis oli vaimukaid vihjeid ja mõnusat huumorit ka täiskasvanute jaoks.

Lõpulaulu ajal tuli hooviväravast sisse jõuluvana, kes juba eemalt lastele lehvitas. Jõulutaadile toodi tool ja ehkki ilm oli pakaseline, kuulas ta ükshaaval ära kõigi laste laulud ja salmid ning ajas nendega muhedat juttu. Mitu last esitasid jõuluvanale omatehtud luuletuse ja kõlas ka üks flöödilugu. Kingiks said lapsed jõuluvanalt raamatu nagu eelmiselgi aastal. Särasilmade rühmas käivad viie-kuueaastased lapsed, mõned saavad varsti juba seitse, ning jõuluvana oli valinud igaühele just talle jõukohase ja sobiva raamatu. Peo lõpus joodi suures telgis kuuma marjaglögi ning maiustati mandariinide ja piparkookidega.

Teadmishimulised ja andekad lapsed

Oma rühma lapsi iseloomustavad õpetajad Teele ja Kadri ideedest pakatavate ja teadmishimulistena, kes on valmis kõike katsetama ja proovima. Õpetajad ütlevad, et kõik lapsed rühmas on andekad, igaüks isemoodi. Ühed on musikaalsemad, teised osavamad spordis, osa juba loeb soravalt, teistes on peidus kunstianne. Näitlemisega saavad kõik suurepäraselt hakkama.

Õpetajad kinnitavad kui ühest suust, et neil on lastega väga vedanud, ning kiidavad ka laste peresid. Tänu vanematele, kes on pühendanud lastele aega ja nendega paljudes kohtades käinud, on lastel lai silmaring. Laste huvidest lähtuvad õpetajad ka rühmategevusi tehes.

Hommikuringis küsivadki õpetajad lastelt, mida nad sel päeval tahavad teha. Enamasti tahavad lapsed kuhugi minna. Kui parajasti midagi olulist ees ei ole, minnaksegi vanalinna avastama, metsa või mere äärde. Sageli võetakse ka joonistustarbed kaasa. Palju käiakse muuseumis ja teatris. Spordimatkad ja väljasõidud toimuvad paar korda aastas ka terve lasteaiaga, viimati käidi Nõmme seiklusrajal. 

Ka rühma aasta teemad on lapsed ise välja pakkunud. Eelmise õppeaasta teema oli Tallinna vanalinn. Õpetaja Teele meenutab, et alguse sai see Snelli pargis jalutades, kus lapsed hakkasid vanalinna kohta kõikvõimalikke küsimusi küsima. Koos hakatigi neile küsimustele vastuseid otsima. 

Õpetaja Kadri lisab, et tänu sagedasele vanalinnas käimisele tunnevad lapsed kõiki sealseid torne, väljakuid ja kirikuid, teavad nende nimesid ja seda, kus need asuvad. Vanalinna projekti kõige olulisem tulemus aga on, et lapsed hakkasid ka oma vanemaid ja vanavanemaid vanalinna jalutama meelitama, et neile seal ise ekskursiooni teha. 

Selle õppeaasta teema „Mereriik Eesti“ on samuti hästi lai, ainuüksi veekogusid saab käsitleda ojast ookeanini. Käidud on Stroomi ja Pikakari rannas, Õismäel Harku järve ääres, luigetiigi ääres Kadriorus. Rühmas uurisid lapsed vee omadusi, tegid veega katseid, ehitasid pappkastist akvaariumi, meisterdasid sinna sisse eri liiki kalu ja tegid muudki põnevat. Kokanduse tunnis valmistati kalaroogi – üks kuldkoger läks sibula ja sidruniga maitsestatult ahju, teine pannile. Kui mõni laps alguses arvas, et ta ei taha üldse kala maitsta, siis pärast kalaprae ahjust väljavõtmist selgus, et kahest kalast jäi isegi väheks.

Kui teema oli raba, ehitatigi rühmaruumi raba. „Meie tõime metsast sammalt ja lapsed proovisid paljajalu alguses kuiva, siis juba märja sambla peal kõndida,” räägib õpetaja Teele. „Nad mõtlesid välja, et kui toas olevast liivakastist liiv välja tõsta, sammal asemele panna ja valada samblale piisavas koguses vett, saab teha korraliku soo.“ Siin on õpetaja sõnul ühendatud juba matemaatika ja looduskasvatuse teadmised. Mistahes teema parajasti käsil on, saab selle siduda nii matemaatika, emakeele kui ka käeliste tegevustega.

Arendavad esitlused ja mängud

Kui lapsed kolmeaastaselt rühma tulid, panid õpetajad kohe nad üksteisele esitlusi tegema. „Vanemad aitasid kodus kuni kümme fotot välja valida ja arvutisse panna ning laps jutustas nende järgi teistele oma tuttavast keskkonnast,“ räägib õpetaja Teele. „Esitlusi on tehtud reisil käimisest, söögitegemisest, kolimisest, kartulivõtust, pikniku pidamisest, rabas, loomaaias, jahiga merel käimisest,“ loetleb õpetaja Kadri. „Üks laps tegi esitluse sellest, kuidas ta isaga koos oma uut voodit kokku pani, teine jutustas, kuidas ta talvel koerarakenditega sõitmas käis.“

Õpetajad kinnitavad, et kunagi ei ole rõhk sellel, kus on käidud ja mida tehtud, vaid kuidas on käidud ja tehtud. Eesmärk on, et lapse sõnavara areneks ja ta õpiks ennast väljendama. „See on tohutult hästi töötav meetod, mida kasutame praeguseni,“ tõdeb õpetaja Teele. „Lapsed kuulavad üksteist väga tähelepanelikult, pärast arutlevad kuuldu üle ja räägivad ka oma sarnastest kogemustest.“

Mängimiseks, mis on lapse arengus hästi tähtis, püütakse leida aega iga päev. Reeded ongi harilikult vaba mängu päevad, kui laps võib võtta kodust kaasa oma mänguasja ja seda ka teistele tutvustada. Seegi arendab tema keelt, kõnet ja jutustamisoskust.

„Raamatu tohib lasteaeda kaasa võtta iga päev. Meil on rühmas raamatuminutid, kui igaüks valib endale raamatu, istub maha ja uurib seda,“ räägib Kadri. Vahel loeb õpetaja laste kaasavõetud raamatuid vaikse tunni eel ette, üha rohkem loevad teistele unejuttu lapsed ise, samuti meeldib neile üksteisele nukuteatrit teha.

Sõbralik ja kokkuhoidev rühm

Küsimusele, kuidas kasvatada häid lapsi, vastavad õpetajad Teele ja Kadri üksmeelselt, et lapsi ei tohi liiga palju keelata, neil tuleb lasta olla ja tegutseda ning samal ajal neid toetada ja mõista.Piirid peavad olema paigas, aga laps peab tundma, et temaga arvestatakse ja temast peetakse lugu.  

Särasilmade rühma lapsed saavad omavahel hästi ja sõbralikult läbi ning hoiavad üksteist. „Kõik need kolm aastat, mis me koos oleme olnud, räägime lastele, et kõigiga ei pea sõber olema, aga sõbralik peab olema kõigiga,“ selgitab õpetaja Teele. Tülisid ja arusaamatusi tuleb tema sõnul rühmas harva ette, aga kui mõni tekib, tegeldakse sellega juba eos ning arutatakse või mängitakse see olukord draamaõppe vahendeid kasutades läbi.

„Lapsepõlvesõprust tuleb toetada, sest on väga tähtis, millisena laps hiljem oma lapsepõlve mäletab. Ehitame lasteaias vundamenti, kuhu iga päev paneme ühe kivi,“ lausub ta. „Õpetaja jaoks aga ei ole suuremat tänu, kui näha, kuidas laps kasvab ja areneb.“

Päris omaette artiklit vääriks Särasilmade rühma blogi, kuhu õpetajad pea iga päev laste tegemistest pilte ja videoid postitavad. Vanemad on öelnud, et keset päeva oma lapse tegemistest osa saamine tekitab sooja tunde. Ühtlasi jäädvustatakse sel moel rühma mälestused ja ajalugu, mida on hiljem tore vaadata. 

Lasteaias on jõulupidu peetud, jõulupühad aga on alles ees. Loodetavasti tuleb talv lumerohke ja lapsed saavad talverõõme nautida. Traktor lükkas lume lasteaia õuel suurde hunnikusse kokku ja nii tekkis kelgumägi, kus on tore mängida ja hullata.

Uuelt aastalt soovivad Särasilmade rühma õpetajad, et lapsed oleksid terved. Kümme last nende rühmast läheb järgmisel sügisel kooli ning õpetajad hoiavad pöialt, et nad kõik soovitud koolidesse saaksid, sest on selleks suutelised. Samuti soovivad õpetajad, et uuel aastal saaksid lapsed jälle rohkem lasteaias käia. Kõige toredam ongi lasteaias siis, kui kogu rühm on koos.

Päkapiku üllatus

Kesse piilub akna taga

Pimedusest paistab müts.

Kas ta ei tea, et ma ei maga

Mina, väike Kelmiküla jüts.

Näen, kus silmakene plingib

Kaasas võiks tal olla komme.

Sussi sisse jätab kingi.

Mis see on – näeme homme!

Lumi, 6-aastane


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!