Eduten ehk Tere tulemast hariduse tulevikku!
Eestis katsetatakse matemaatika õppimise platvormi Eduten Playground, mis võimaldab juba praegu matemaatikas personaalse õppe kasutusele võtta.
Eduten on Turu ülikooli teadlaste välja töötatud digitaalne keskkond, kus lapsed saavad õppida kõiki matemaatika teemasid mänguliselt, ja seda lasteaiast kuni põhikooli, varsti aga ka gümnaasiumi lõpuni. Eestis toimunud katsetused on näidanud, et ka Eestis mängivad Eduteni õpetavaid mänge suure huviga nii nelja-aastased lasteaialapsed kui ka üheksanda klassi õpilased. Mis aga kõige tähtsam: Edutenis matemaatikat läbi mängivatel lastel paranevad õpitulemused kuni 20 protsenti.
Eduten on õppevahend, mis juba võimaldab õpet personaliseerida – kiirematele pakub Eduteni tehisintellekt raskemaid lisaülesandeid, aeglasematele aga kergemaid nn soojendusülesandeid. Lisaks saab õpetaja panna oma õpilasi Eduteni keskkonnas õppima paarikaupa ja rühmadena.
Eduten jätab kõik õpilaste tegevused meelde ja näitab õpetajale, kuidas kellelgi on läinud. See platvorm annab õpetajale võimaluse lisada näiteks kontrolltöö ülesandeid, arvuti parandab need ise ära ja näitab klassi tulemusi nii tabeli kui ka graafikuna. Kui mõnel õpilasel on läinud kehvasti, saab õpetaja selle lapse lahenduskäigu lahti võtta ja selgitada välja, missuguses etapis tekkis viga.
Eduten alustas oma futuristlikku võidukäiku 2005. aastal ja praegu kasutab Soomes seda digitaalset platvormi juba rohkem kui 400 000 õpilast. Väljaspool Soomet aga veel 500 000 õpilast ja 26 000 õpetajat (rohkem kui 40 riigis). Nüüd on Eduteni meeskond võtnud koostöös Turu ülikooliga eesmärgiks salvestada tehisintellekti abiga Eduteni portaali kuni pool miljardit (!) matemaatikaülesannet. Praegu on neid Edutenis 19 000.
Tallinna inglise kolledži matemaatikaõpetaja Nelson Nzouakoua ütleb, et on katsetanud väga erinevaid ingliskeelse maailma matemaatika õppimise digiportaale, kuid jäänud Eduteni juurde, sest see meeldib talle ja ka tema õpilastele kõige rohkem. Õpilased peavad Eduteni suurimaks väärtuseks mängulisust ja kiiret tagasisidet, Nelson Nzouakoua ise rõhutab aga, et Eduten hoiab palju tööaega kokku, sest annab õpilastele kiiret tagasisidet, parandab ise nende töid jne. Õpetaja toob välja veel plussi, et Eesti ja Soome matemaatika ainekavad kattuvad ligi 90 protsendi ulatuses, ainult mõni teema tuleb siin või seal natuke varem või hiljem. Eduteni eestikeelne versioon vastab aga sada protsenti eesti õppekavale.
Eestis hakati Eduteni katsetama 2019. aastal. Tutvustavaid koolitusi on läbi viinud E-kooli meeskond Maris Kuke (projektijuht) ja Tanel Kerese eestvedamisel. Osalenud on 164 kooli ja kaheksa lasteaeda. Järgnevalt räägivad oma muljetest Varstu põhikooli õpetaja Kairi Rammo, Kärdla põhikooli õpetaja Regina Jõeleht, Pärnu Kuninga tänava põhikooli õpetajad Anu Päit jaInga Merisaar, Audentese erakooli õpetajaMaris Neumann, Porkuni kooli õpetajad Merlin Kivibergja Virge Viliberg, Tallinna inglise kolledži õpetaja Nelson Nzouakoua ning Tarvastu lasteaia õpetaja Reet Järveküla.
Mis õpilastele Eduteni juures meeldib?
Kairi Rammo: Olen kasutanud Eduteni umbes aasta ja lahendanud palju ülesandeid, kuid minu õpilastele meeldib vaieldamatult kõige rohkem autovõidusõidu ülesanne, millega saab harjutada liitmist ja lahutamist, jagamist ja korrutamist, võrdlemist jpm. Kuna ekraanil sõitva auto kiirus oleneb õpilase arvutamiskiirusest, siis püüavad õpilased saada järjest paremat tulemust. Teiseks meeldivad minu õpilastele sümmeetriaülesanded, kus nad peavad paigutama kahele poole telge võrdsel arvul kujundeid, asju, loomi, värve jms. Selliste harjutuste juurest minnakse edasi võrrandite juurde.
Regina Jõeleht: Minu õpilastele meeldib samuti võidusõidumäng, aga ka natuke aeglasem kalapüügimäng, kus tuleb õigeid vastuseid n-ö püüda ja neile õige koht leida.
Anu Päit: Autosõit meeldib minu klassis isegi nendele, kellel arvutamine läheb aeglaselt. Teiseks meeldib neile hüppemäng. Minu üldisem tähelepanek on aga, et lastele meeldib ka see, et matemaatikat saab õppida ilma kirjutamata, sest kirjutamine läheb neil veel vaevaliselt. Meie mängisime Eduteni algul klassis, et kõik saaksid mängu selgeks, seejärel hakkasin Eduteni andma tunnis õpitu kodus kinnistamiseks. Kodus meeldib neile isegi rohkem Eduteni mängida, sest kodus ei pea teistega võistlema ja kiirustama.
Inga Merisaar: Minu õpilastele meeldivad lisaks eespool nimetatud mängudele takistusjooks ja valikvastustega ülesanded. Neile meeldib just kiiruse peale mängida. Kui kell hakkab tiksuma, paneb see nad õhinal arvutama, aga minu mulje on, et nad võistlevad peamiselt iseendaga – tahavad oma tulemust parandada. Tavaliselt mängivad nad mul Eduteni kodus, kuid mingi teema kordamiseks ka klassis. Ühe klassitunni jooksul jõuavad nad umbes kümme mängu läbi mängida, kiiremad muidugi rohkem ja aeglasemad vähem.
Maris Neumann: Mina olen lasknud Eduteni mänge mängida esimesest kuuenda klassini ja kõigile klassidele on meeldinud rallisõiduülesanne, aga neile meeldis ka see, kui auto asemel liikus hobune vastavalt nende arvutamiskiirusele. Üldiselt minu õpilastele aja peale arvutada ei meeldi ja seepärast annan Eduteni peamiselt kodus mängimiseks.
Õpilasele meeldib, et nad saavad Edutenis ühte mängu nii palju kordi mängida, kuni läheb hästi. Tänu sellele tunnevad ka aeglasemad mängurõõmu ja eduelamust. Kui lapsel läheb mäng hästi, hüüab arvuti: „Jeeh!“, „Vapustav!“, „Metsik!“ jms. Teatud taseme saavutamise järel saab laps pronkskarika ja siis puhuvad ekraanil pasunad ja lendavad konfetid. Järgmisi tasemeid saavutades saab ta hõbe-, kuld- või teemantkarika. Need meeldivad lastele väga. Kuulen kodus oma lastegi rõõmuhõiskeid, kui mingi karikas käes on. Seejuures võetakse üksteiselt mõõtu, kogu aeg küsitakse klassikaaslastelt, missuguse karika keegi on saanud, ja aidatakse nii üksteist järje peal püsida.
Kui makolm aastat tagasi Eduteniga alustasin, siis olid kõik mängud veel inglise keeles, kuid nii lihtsas, et isegi mu esimese klassi õpilased said kõigest aru ja olid rahul, et õppisid Eduteni mängides ühtlasi inglise keelt. Praeguseks on Eduten põhikooli lõpuni eesti keelde tõlgitud, ainult kuulamisülesanded on jäänud inglise keelde ja toetavad inglise keele õppimist.
Regina Jõeleht: Autosõitu ja teisigi eespool nimetatud mänge mängivad ühesuguse õhinaga nii esimene, kolmas, kuues kui ka üheksas klass, kuid üheksas klass annab autole hoogu juurde muidugi oma algebraliste teadmistega, mitte lihtsa liitmise-lahutamisega. Kõik klassid ootavad põnevusega Eduteni tundi.
Inga Merisaar: Minu klass mängis algul päris suure innuga matetalguid 10Monkeys, aga kolmanda klassi poole pealt märkasin, et huvi hakkas vähenema. Ja just siis tuli Eduten, mis oli lastele täitsa vau-elamus oma punktide kogumise, karikate ja muu sellisega.
Anu Päit: Minu õpilased algul ei teadnud, et õpetaja näeb, kuidas nad kodus Eduteni mängivad. Kui üht õpilast koduse töö eest kiitsin, oli ta imestunud: kuidas ma tean, mis ta kodus tegi? Näitasin siis koolis kõigile, et mul on kogu klass ekraanil näha, kiiresti ja õigesti lahendajate nimede taga rohelised mummud, keskmise kiirusega õpilastel oranžid ning aeglastel ja valesti mängijatel punased.
Kairi Rammo: Ma kasutasin oma klassis mõnda aega nutisporti ja lapsed mängisid seda päris hästi. Pärast Eduteniga tutvumist küsisin igalt õpilaselt, kas ta tahab jätkata nutispordi või Eduteniga ja kõik eelistasid Eduteni. See tähendab, et väikese kodulähedase maakooli õpilased eelistavad Eduteni. Samas tean, et osa õpetajaid kasutab Eduteni ja nutisporti paralleelselt, ja lapsed on sellega ka rahul.
Mis meeldib õpetajale?
Regina Jõeleht: Edutenis saab ülesandeid diferentseerida. Minu õpilased lahendavad Eduteni peamiselt klassis, tunni algul ütlen kogu klassile, et täna peab igaüks näiteks kaks keerulist ülesannet tegema. Seejärel õpilased ise vaatavad, missuguse ülesande kõige raskema variandi nad valivad. Nad on Eduteni palju mänginud ja aimavad, millest neil jõud üle võib käia. Osa õpilasi aga isegi uhkustab, et on lahendanud nii ja nii palju kõige raskemaid ülesandeid.
Maris Neumann: Mulle meeldib Eduteni paindlik hindamissüsteem. Üldiselt on nii, et kui õpilane omandab 50–75 protsenti õpitavast, saab ta pronkskarika, kui üle 75, siis hõbekarika jne. Kuid igas klassis on õpilasi, kellele on 50% kättesaamatu. Nendele õpilastele saab õpetaja panna, ilma et keegi peale tema enda teaks, pronksi piiriks näiteks 40 protsenti ja siis tunnevad aeglasemad lapsed samuti eduelamust, pingutavad koos teistega edasi ja saavad matemaatikas paremaks.
Kairi Rammo: Tore on see, et lapsevanemad aitavad lastel Eduteni ülesandeid lahendada. Ma annan õpilastele nädalavahetuseks 15–20 Eduteni ülesannet läbi mängida ja alati saan tagasisidet, et „emme arvas ka“, et nii on õige jms. Väga vahva ju, et perekonnad on lapse õppimisse kaasatud.
Teiseks meeldivad mulle Eduteni n-ö elulähedased ülesanded, nagu muna praadimine, kingituse pakkimine jt. Nendes mängitakse hulkadega ja lastakse süsteeme luua jne. Munapraadimise juhend on lõigatud üksikuteks lauseteks ja segamini paisatud. Õpilane peab need laused uuesti loogilisse järjekorda panema. See on korraga nii loogika- kui ka lugemisharjutus.
Protsentarvutus on Edutenis hästi piltlik – tuleb õige arv ruute ära värvida jms. Mul sai üks õpilane just Eduteni neid ülesandeid tehes lõpuks aru, mis asi protsent on. Geomeetria teemade õpetamiseks on Eduten lisanud vanematele klassidele GeoGebra lingi, mis muudab samuti kõik piltlikumaks.
Sümpaatsed on ka Eduteni ajastatud kontrolltööd. Õpilased saavad mingi kindla kellaja, mille jooksul nad peavad neile antud ülesanded ära lahendama. Ma panin ajaks 45 minutit ja nad tegid kontrolltööd koolis. Kuna ma ise pidin seoses magistriõppega koolist ära olema, siis tegid lapsed Eduteni kontrolltöö abiõpetaja käe all ja kõik said vähemalt pronkskarika ehk kolme kätte, kuid enamik jõudis hõbe- ja kuldkarikani.
Maris Neumann: Minu viies klass tegi Eduteni ajastatud kontrolltöö kevadise distantsõppe ajal kodus. Aega andsin samuti 45 minutit. Kõige kiirem õpilane tegi kõik ära 10, kõige aeglasem 44 minutiga. See oli mulle oluline tagasiside, mille põhjal andsin järgmisena aeglastele n-ö soojendusülesandeid, mis neile põhimõtted meelde tuletasid, kiirematele aga keskmisest raskemaid boonusülesandeid. Tore on see, et arvuti ise annab mulle soovitusi, missuguseid lisaülesandeid võiks kellelegi anda, mina klõpsan vaid vastavas lahtris. Olgu lisatud, et minu õpilased ootavad boonusülesandeid, moraal on kõrge.
Rõõmu teeb see, et ükski lapsevanem pole nurisenud, et lapsed on liiga palju ekraani ees, vaid nad on ise ka Eduteni ülesannetest huvitatud ja näevad, et laps õpib, mitte ei raiska ekraani taga aega.
Maris Neumann: Eduten annab õpetajale õpilaste kohta väga palju infot. Õpetaja näeb oma ekraanilt, kellel kulub mingi mängu läbimiseks vähe aega ja kellel palju. Kui keegi jõuab vale vastuseni, siis saab õpetaja tema ülesande lahti võtta ja vaadata, mis etapis viga tekkis, kas laps on jagamises nõrk või sai ta tekstülesandest valesti aru jne. See kõik on väga kasulik info õpilase kohta.
Regina Jõeleht: Mina olen märganud, et Edutenis jõuavad lapsed palju rohkem ülesandeid lahendada, kui vihikusse kirjutades. Nooremates klassides läheb kirjutamine ju veel vaevaliselt.
Maris Neumann: Eduten on ka selles mõttes paindlik, et selles ei pea läbima peatükki peatüki järel. Näiteks kolmandas klassis kella õppides saab väga lihtsalt võtta juurde selgitusi ja ülesandeid ka neljandast klassist. Õpetaja saab tunni teha täpselt oma klassi tasemele ja vajadustele vastavaks.
Tehnilise poole pealt meeldib mulle, et Edutenis on väga lihtne kogu klassi õpilasi kasutajaks registreerida – piisab õpetaja andmetest, õpilaste nimekirja saab copy/paste’iga eelmisest nimekirjast üle kanda.
Kuidas Eduten lasteaias tundub?
Reet Järveküla: Tarvastu lasteaed on Eduteni kasutanud neli kuud. Lasteaias on olnud kõige nooremad Eduteni kasutajad nelja-aastased, kes mängivad muidugi õpetaja abi ja toega, kuid kõige sobivamaks pean Eduteni just koolieelikute rühmas. Neid mänge mängides õpivad lapsed arvutikeskkonda sisse- ja väljalogimist, klaviatuuri ja hiire kasutamist ning mängujuhiste lugemist. Kõik see on hea ettevalmistus kooliks. Eduteni mängides on lastel tekkinud suurem huvi arvumaailma vastu. Üllataval kombel on lapsed nüüd ka lugemisest rohkem huvitatud, sest Eduteni ülesannete juhised on sageli trükitähtedega, lühikesed ja lastele loetavad. Täienenud on ka laste arvutialane sõnavara, näiteks „klikk“ ja „enter“ pole enam võõrad. Matemaatika mõistete arusaamist toetavad väga head visuaalid ning kordamist ja kinnistamist võimaldavad eri liiki ülesanded. Meie lastele meeldivad kõige enam võidusõidumäng, pardijaht, võrdlemismängud ja loendamised.
Selles programmis on toredad motiveerimisvõimalused – karikad –, mis innustavad lapsi väga ning muudavad eelkooliõppe atraktiivsemaks ka nende laste jaoks, kellele ei meeldi väga paberi-pliiatsiga toimetada. Eduten on väga sobiv ka HEV-lastele, sest tundub, et liikumine ja visuaalsus teevad arvumaailma selliste laste jaoks kergemini tajutavamaks.
Õpetaja jaoks on oluline, et Eduten annab võimaluse leida üles iga lapse tugevused.
Aga erivajadused?
Virge Viliberg: Porkuni erikoolis oli väga hea kasutada Eduteni distantsõppe ajal. Lapsed olid üksinda kodus, kuid Eduten andis ise igale lapsele tagasisidet ja luges ka tema punkte kokku. Mina vaatasin lihtsalt oma arvuti ekraanilt, kui kaugele mu lapsed oma kodus on jõudnud ja kuidas neil on läinud. Kui mõni polnud alustanudki, mida HEV-lastega samuti juhtub, siis saatsin talle e-kirja või helistasin, et hakaku liigutama, muidu ei jõua ta tähtajaks valmis.
Merlin Kiviberg: Eduten on sedavõrd universaalne platvorm, et sobib nii esimese kui ka üheksanda klassi õpilasele, aga ka hariduslike erivajadustega lastele, sest seal on ülesandeid ja mänge, mis on ka HEV-lastele huvitavad ja põnevad. Eduteni mängides ei tunne HEV-lapsed matemaatika ees hirmu. Tänu sellele saab nendega matemaatikat treenida, ilma et see neid traumeeriks.
